Laulev revolutsioon on kau­nis metafoor, aga ometi oli „vabaks laulmine“ pika ja vaevarikka teekonna kroon. Laulvat revolutsiooni poleks sündinud, kui poleks olnud usku vabaduse taastamisse kohe pärast selle kaotust – alustades metsavendadest ja lõpetades kirikuõpetajatega. Oma mälupilte vabaduse aate hoidmise teel jagavad koguteoses õpetajad Priit Rannut, Eenok Haamer, Vello Salum, Peep Audova, Villu Jürjo, Tiit Salumäe, Jaan Tammsalu ja Mart Salumäe ning akadeemik Tarmo Soomere.

Kiriku vastupanu Nõukogude võimule hindavad EELK peapiiskop Andres Põder, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, Eesti Kongressi kunagine saadik Eve Pärnaste, võrdleva usuteaduse professor Riho Saard, praost Peeter Kaldur, ajaloolased Küllo Arjakas, Priit Rohtmets ja Mihkel Laar, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Koguteos on EELK Konsistooriumi väljaanne, 320 leheküljega, kõva köide ümbrisega.

Raamatuesitluse kava:

Sissejuhatavad sõnad – EELK peapiiskop Andres Põder

Raamatu koostamisest – toimetaja Anne Velliste

Usk teeb vabaks ja tugevaks – EMSi auesimees Trivimi Velliste

Tõrvikute läitmine – Akadeemik Tarmo Soomere

Kiriklikust vastupanust 1980. aastatel – Õpetaja Villu Jürjo

Vaimulikud ühiskondlikes organisatsioonides – Tartu Ülikooli teadur Priit Rohtmets

Allikas: www.eelk.ee

C. E. Kirchhoffi foto Niguliste kirikust pärast pommitamist 1944. aasta märtsis. Foto: Viivi Baladi erakogu (avaldatud ajalehes "Eesti Kirik")

EELK Konsistoorium peab seoses Niguliste hoone tuleviku üle tekkinud aruteluga lisama, et EELK Konsistoorium ei ole kunagi esitanud eritingimusi või -nõudmisi Nigulistega seoses.

Niguliste kirik natsionaliseeriti nagu ka kõik muu kirikule kuulunud vara. Taasiseseisvumise algul esitas EELK Konsistoorium taotluse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Selle avalduse alusel on EELK Konsistooriumile ja EELK kogudustele tagastatud kõik kirikud koos sisustusega, pastoraadid, kirikumõisad, metsa- ja põllumaa ning kalmistud. Seal, kus tagastamine ei osutunud võimalikuks, on riik maksnud kompensatsiooni. Niguliste hoone osas on olemas Tallinna linna vastava komisjoni korraldus, milles tunnistatakse Niguliste kinnistu osas õigustatud subjektiks EELK. Vabariigi Valitsus pidi langetama otsuse, kas hoone tagastada endisele omanikule või tuleb maksta seaduse alusel kompensatsiooni.

EELK on käitunud vastavalt vabariigi seadustele.

Kantsler Urmas Viilma sõnul ei ole EELK omalt poolt nimetanud eelisvarianti, vaid otsuse peab langetama Vabariigi Valitsus. „Oleme seda otsust oodanud peaaegu 20 aastat. Ülekohtune on süüdistada hoone endist omanikku selles, et ta soovib saada tekkinud olukorrale lahendust, olgu see siis milline tahes. Kui kultuuriministri sõnul on ettevalmistamisel leping hoone tagastamiseks, siis on loomulikult kirik huvitatud lepingu ühe võimaliku osapoolena läbi rääkima. Konsistoorium on väljendanud oma valmisolekut sellisteks läbirääkimisteks, kuid seda ei saa käsitleda soovina saada iga hinna eest Niguliste hoone omanikuks. Kui lepingu tingimustes kokku ei lepita, ei saa EELK lepingut aktsepteerida. Riik peab aga olukorra lahendama seaduse alusel, mis tähendab kiriku tagastamist või kompenseerimist. EELK Konsistoorium on olnud kogu protsessis passiivses rollis ning on huvitatud lahendi saabumisest,“ lisab Viilma.

Me rõhutame, et Niguliste puhul okupatsioonivõim keeldus 1945. aastal Niguliste kogudust taasregistreerimast ja sundis koguduse ühinema Toomkogudusega. Kogudus oli alles, aga ta lõpetati võimude survel. Sellest lähtuvalt ei lastud ka kogudusel kirikut taastama hakata, nagu sai teha Põltsamaa Niguliste kirikus, mis taaspühitseti 1953. aastal. Kui koguduse inimesed poleks päästnud neid varasid 1944. aastal Tallinna pommitamisest ja oleks lastud alustada taastamistöid, oleks varem või hiljem võlvid katuse all. Kunstivarade säilimise fakt Eesti jaoks kultuuriväärtusena on selles, et koguduseliikmed päästsid need põlevast kirikust, mitte nende üleminekuaeg riigi okupatsioonivõimu valdusesse, kes need natsionaliseeris. Niguliste kunstimuuseum on loomulikult neid restaureerinud ja hoidnud hästi, kuid see on juba hilisem periood. Niguliste muuseumiks ehitaja polnud Eesti riik, vaid okupatsioonivõim, kes selle ise purustas.

Allikas: EELK Konsistooriumi 16.11.2011 pressiteade

Foto: ERR

Ekslik on arvata, et kui Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) tagastatakse, muutub hoone suletud kirikuruumiks – muuseum jääb kestma ja see pannakse kirja tagastamisel sõlmitavasse lepingusse, kinnitas kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Pärn rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et teema on üleval olnud aastaid ning aja jooksul on osapoolte seisukohad väga paljudes aspektides lähenenud.

“Esiteks selles, et kirik on selgelt öelnud, et nende soov on Niguliste muuseumi jätkamine. Sama soov on ka kultuuriministeeriumil,” märkis ta.

Pärna sõnul tuleb kirikuhoone tagastada seetõttu, et see on õigusvastaselt ära võetud ja kirikul on õigus see tagasi küsida.

Loe edasi ERRi 01.11.2011 uudisest

Foto: www.eestikirik.ee

Mulgimaal Kõo vallas 18. juunil 1916 sündinud Roman Toi on muusikahariduse saanud Eestis, USAs ja Šveitsis. 1944. a põgenes ta Saksamaale, siirdus sealt edasi Kanadasse. On olnud aastast 1974 õppejõud Toronto Kuninglikus Konservatooriumis. Töötas tänaseni Toronto Peetri koguduse organistina.

Kogu Roman Toi tegevus on seotud kooride ja laulupidudega nii siin- kui sealpool ookeani. Väliseestlased on tema tähendust kodueestlastele võrrelnud Gustav Ernesaksaga, sest „kui kodueestlastel on oma Ernesaks, siis meil on oma Toi.“

Ta on juhatanud paljusid koore Saksamaal ja Kanadas, tuntumad neist on Toronto Eesti meeskoor ja naiskoor ning segakoor Estonia. Kokku on orkestreid ja koore, mida Roman Toi juhatanud, oma kümmekond. Ta on andnud orelikontserte ja teeninud aastakümneid kaasa jumalateenistustel. Ta on olnud Toronto Centennial United Church’i organist ja koorijuht ning Toronto Peetri koguduse organist ja Cantate Domino dirigent. Ta on olnud Ontario Choral Society president ning osales luteri kiriku Kiriku Laulu- ja Palveraamatu koostamisel.

Roman Toi on olnud ESTO laulupidude üldjuht ning taasiseseisvunud Eesti üldlaulupidude üld- ja aujuht. Roman Toi on Eesti Heliloojate Liidu liige ja Viljandi linna aukodanik.

Maestro Toi on veendunud, et läbi laulupidude ning laulu on alati edasi kantud usku vabasse Eestisse nii kodumaal kui võõrsil. Alustades juba koolipoisina, juhatas Roman Toi Westholmi gümnaasiumi koori ja orkestrit – kokku teeb see muusikaelu tänaseks juba 79 aasta ümber.

„Saksamaal, Geislingenis tähistasime Eesti Vabariigi 30. aastapäeva piduliku sümfooniakontserdiga. Tõime esiettekandele Juhan Aaviku 1. sümfoonia. See oli aastal 1948,“ sõnas Roman Toi Eesti Vabariigi sünnipäeval Toronto Ülikooli aulas 24. veebruaril 2008.

„Te olete XX sajandi eesti muusika elav legend, laulusilla ehitaja üle mandrite ja eesti kultuuri järjepidevuse hoidja, eesti kristliku muusika looja, õpetaja ja elav eeskuju,“ iseloomustas assessor Tiit Salumäe 5 aastat tagasi, juubilari 90. sünnipäeval.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik hindas Roman Toi panust EELK elutöö preemiaga selle aasta nelipühal, 12. juunil Tallinna Toomkirikus. EELK peapiiskop Andres Põder annab EELK elutöö preemia maestro Roman Toile üle 8. juulil kell 13 Tallinna Toomkirikus. Samas toimub Roman Toi orelimuusika uue heliplaadi esitlus.

Allikas: EELK Konsistooriumi 17.03.2011 pressiteade

Aastapäeva kava:

Päeva avamine:

10.00 Kogunemine Villem Reimani haual, Kolga-Jaani kalmistul.

Kõne: Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming

Rongkäik surnuaialt kiriku juurde. Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi

Kõned Villem Reimani monumendi ees:

Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur

EÜS-i esimees ksv! Henrik Einre

11.00 Tänujumalateenistus Kolga-Jaani kirikus, jutlustab peapiiskop Andres Põder

12.30 Konverents „Villem Reiman 150“ Kolga-Jaani rahvamajas, ettekanded:

1. Helir-Valdor Seeder (EV põllumajandusminister)

2. Tarmo Piir (ajaloolane)

3. Mart Laar (EV kaitseminister)

4. Priit Rohtmets (Tartu Ülikooli kirikuloo teadur)

Allikas: EELK Konsistooriumi 03.06.2011 pressiteade

Foto: Eesti Kontsert

Täna, 20. veebruaril toimus Peterburi Jaani kiriku taasavamise ja -pühitsemise jumalateenistus ning sellele järgneb pidulik kontsert. Jumalateenistusel ja kontserdil osaleb kõrgetasemeline delegatsioon Eestist, eesotsas Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Jumalateenistusel teenis EELK peapiiskop Andres Põder. Kontserdil esinevad Eesti Rahvusmeeskoor ja Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester.

Eestist osalevad kiriku taasavamisel peale presidendi veel kultuuriminister, välisminister ja paljud teised taastamisele kaasa aidanud osapooled.

15 aastat kestnud kiriku taastamise protsess on jõudnud lõpule. Ligi 80 aastat ilmalikus kasutuses olnud Peterburi Jaani kirik on tagasi saanud oma esialgse välisilme ning tagasi saamas oma esialgset funktsiooni.

19. sajandil Peterburi eestlaskonna eestvõttel ja eesti rahva kogutud raha eest püstitatud kirik, mille ehitamist toetas toona finantsiliselt ka Venemaa tsaar Aleksander II, taastati nüüd Eesti riigi ja era-annetajate finantsilisel toel ning Eesti Kontserdi ja Peterburi Jaani kiriku koguduse eestvõttel.

Jaani kirik on mänginud olulist rolli nii eesti kultuuriloos kui ka omariikluse saavutamisel, algatas ju Jaani kogudus omal ajal 40.000 eestlase meeleavalduse, mille tulemusel sai Eestimaa kubermang 1917. aasta aprillis autonoomia.

Peterburi kesklinna kultuuritsentrumis asuva kiriku taastamisega on jõutud tagasi eesti professionaalse muusikakultuuri lätete juurde, paika, kus 19. sajandi lõpus alustasid tegevust suurkujud, kelle loominguta tänast muusikaelu ette ei kujutaks. Taastatud kiriku näol jõuab kultuur sellesse linna tagasi ning Peterburi saab endale eesti kultuuri keskuse.

Ka Peterburi ametivõimud tervitavad Jaani kiriku taastulekut linna kultuuriruumi, sõnab Eesti Päevalehe vahendusel Peterburi kuberner Valentina Matvijenko: “Peterburi saab veel ühe ilusasti taastatud hoone, aga eesti kogukonna liikmed eesti nurgakese Neeva kallastel.”

Ülekannet avamispidustustelt näitab ETV kell 18.45.

Allikas: Eesti Kontserdi 18.02.2011 pressiteade

Ivar-Jaak Salumäe (foto: www.eestikirik.ee)

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas oma 19. detsembril toimunud koosolekul anda Maarja medal ja koguduse 2010. aasta kultuuripreemia õpetaja emeeritus titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäele.

Vastavalt statuudile esitab Maarja medali ja kultuuripreemia kandidaadi toomkoguduse õpetaja. Otsuse langetab koguduse nõukogu. Seoses Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) ilmumise 20. aastapäevaga on peapiiskop Andres Põder eeloleva aasta nimetanud Kiriku Laulu- ja Palveraamatu aastaks. Ivar-Jaak Salumäe oli lauluraamatukomisjoni sekretär, tehes selles ametis ära lauluraamatu ilmumiseks ülisuure töö. Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse on jõudnud ka kogudustes kiiresti armsaks ja omaseks saanud laul Elu on kui meri (KLPR 336), mille viisi autor on Ivar-Jaak Salumäe. Suure panuse on titulaarpraost Salumäe andnud Tallinna linna kultuuri- ja vaimuellu, olles kümne aasta kestel Toompäevade peamiseks korraldajaks. Tallinna Piiskoplikku Toomkogudust teenis Ivar-Jaak Salumäe koguduseõpetajana 20 aastat kuni emerituuri siirdumiseni käesoleva aasta veebruaris.

Ivar-Jaak Salumäe on sündinud 19. veebruaril 1945 ja ordineeritud õpetajaks 2. veebruaril 1966. Enne Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja ametikohale asumist teenis õpetajana Kuressaare Laurentiuse ja Viljandi Pauluse kogudusi ning hooldajaõpetajana Kaarma Peeter-Pauli ja Paistu Maarja kogudusi. Ta on olnud Saarte ja Viljandi praostkonna abipraost. 2004. aastal sai õpetaja Salumäe Tallinna toomkoguduse taotlusel EELK Konsistooriumilt kuldristi kandmise õiguse; 2005. aastal annetas Eesti Vabariigi President Ivar-Jaak Salumäele Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi ja 2007. aastal tunnustas EELK Konsistoorium teda EELK II järgu teeneteristiga, millele 2010. aastal lisandus titulaarpraosti aunimetus. Ivar-Jaak Salumäe on abielus Anne-Mai Salumäega, peres on täiskasvanud tütar ja poeg ning kaks pojapoega.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga (10 000 krooni) antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on otseselt puudutanud Tallinna toomkirikut.

Maarja medali senised laureaadid on dirigent Tõnu Kaljuste, EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Soome Espoo piiskop Mikko Heikka, Euroopa komisjoni asepresident Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan, autosportlane ja kauaaegne toomkoguduse juhatuse esimees Raido Rüütel.

Maarja medali üleandmine titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäele toimub Toomkirikus reedel, 31. detsembril kell 17 algaval jumalateenistusel, kus jutlustab peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, armulaua pühitseb peapiiskop Andres Põder.

Allikas: toomkoguduse 20.12.2010 pressiteade

Uus kogudus kuulub EELK Tallinna praostkonda ja hooldajaõpetajaks on praost Jaan Tammsalu (fotol). Kokku on luterlikul kirikul Eestis nüüdseks 166 kogudust.

Allikas: EELK Konsistooriumi 26.11.2010 pressiteade

Peapiiskop Andres Põder

Tallinna Püha Vaimu kirikus toimub teisipäeval, 23. novembril algusega kell 10 EELK XXVIII Kirikukogu 3. istungjärgu avajumalateenistus. Pärast jumalateenistust kell 11 esitletakse Usuteaduse Instituudi auditooriumis peapiiskop Andres Põderi portreemaali.

Kirikukogu istungjärgu päevakavas on EELK Konsistooriumi 2011. aasta eelarve eelnõu, arutelu EELK meediastrateegia väljakujundamise ja vaimulike hingehoiu teemal ning uue – EELK Mustamäe Maarja Magdaleena – koguduse EELK-sse vastuvõtmine.

Allikas: EELK Konsistooriumi 22.11.2010 pressiteade

E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja pärast Eesti okupeerimist välismaal tegutsenud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik sõlmivad laupäeval ühtsust kinnitava lepingu, lõpetades sellega ligi 70 aastat kestnud olukorra, kus Eesti luterlik kirik tegutses kahe organisatsioonina.

Lepingu sõlmivad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Kanadas Torontos tegutseva Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Andres Taul.

Ühtsuslepingu sõlmimisele järgneb laupäeva keskpäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus tänujumalateenistus, teatas EELK-i konsistoorium BNS-ile.

Okupatsiooni ajal välismaal tegutsenud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik sai alguse 1944. aasta põgenikelaine tulemusena. Väliseesti luterlik kirik aitas hoida ja säilitada Eesti rahva kultuuri ja tõekspidamisi.

Läbirääkimised kahe kiriku ühendamiseks algasid vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku ühendamise nõukogu väljendas 30. aprillil 1993 Stockholmis seisukoha, et nii Eestis kui ka välismaal tegutsenud luterlik kirik on olnud üks kirik.

28. novembril tähistatakse kiriku ühtsuse taastamise tänupäeva Kanadas Torontos. Kiriku ülemkarjane on peapiiskop, asukohaga Tallinn ning väliseesti piiskopkond jätkab tööd oma ajalooliselt välja kujunenud piirkondades väljaspool Eestit.

Allikas: BNS, 12.11.2010

Foto: Kärt Einlo

Neljapäeval tähistab Vormsi kirik taaspühitsemise 20. aastapäeva, pidustustel osalevad ka peaminister Andrus Ansip ja kultuuriminister Laine Jänes.

Täna ehk olevipäeval teenib EELK teatel Vormsi Püha Olavi kirikus pidulikul jumalateenistusel peapiiskop Andres Põder. Kaasa teenivad ka peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Rootsi kiriku piiskop emeeritus Henrik Svenungsson.

Pärimuse järgi ehitas Vormsi Püha Olavi kiriku Taani kuningas Valdemar II 1219. aastal. Saar asustati aga alles 13. sajandi II poolel ja tõenäoliselt siis ehitati praegusele kohale ristkülikukujuline puukirik. Praegune kirik on ehitatud hiljem.

Vormsi kiriku kuldsed-hõbedased karikad, pateenid ja muud hinnalised esemed on tagasi toodud Rootsist ja deponeeritud Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus asuvasse eesti-rootslaste kirikumuuseumi.

Kirik on taastatud nii Eesti kui Rootsi poolte abiga.

Allikas: BNS, 27.07.2010

Ridala kirik (foto: EELK)

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder osaleb pühapäeval Läänemaa Ridala Maarja Magdaleena kiriku 740. aastapäeva pidustustel, kus ta peab aastapäevajutluse.

Aastapäevajutluses puudutab peapiiskop küsimust, kas Eesti kultuuriväärtused on ka ajaloo vaimuvara või varjutab nende sõnumit ajalootaak, teatas EELK-i konsistoorium BNS-ile.

Peapiiskopi sõnul tuleks suhtuda väärtustesse, mida vahendavad iidsed kirikud nagu kirjaoskusesse, mis kasutab muistset tähestikku. Põderi hinnangul sõnum Jumalast ja vaimuvalgusest ei muutu, kuigi see leiab väljenduse läbi ajalooliste vormide. 400-liikmeline Ridala kogudus on selle pika ajaloo kandja tänase päevani.

Ridala kirik on üks Läänemaa vanimaid ja kauneimaid pühakodasid, mille juures on märgata mitme maa ja ajastu ehitustiile.

Keskajal oli Ridala tuntud palverändurite peatuspaik. Maarja Magdaleena, kellele kirik on pühendatud, on patukahetsejate ja elu üle järelemõtlejate eeskuju ja kaitsepühak. Ridalat on ajalooliselt seostatud ka piiskop Fulco misjonitööga. Fulco on arvatavasti Eestis viibinud 1169. ja 1178. aastal. Koguduse algust on hinnanguliselt paigutatud ka aastasse 1220, seega võib Ridala kogudus olla vähemalt 790-aastane.

Allikas: BNS, 24.07.2010

Hugo Berhnhard Rahamägi, piiskop 1934-1939

Eesti lipu päeval esilinastub Tallinnas dokumentaalfilm «Su üle Jumal valvaku».

Lühifilm põhineb ennesõjaaegsetel dokumentaalkaadritel ja esitleb meie luteri kirikut rahvuslike traditsioonide kujundaja ja kandja rollis. Vaatajateni tuuakse kiriku aktiivne kaasatus ühiskonnaellu.

Tegemist on grupi autorite ühisloominguga. Filmimees Märt Müür tegi valiku arhiivimaterjalidest ning hiljem liitis kaadrid tervikuks. Peapiiskop Andres Põder kirjutas filmile teksti ning kantsler Urmas Viilma luges selle linti. Viilma kommenteerib pealkirjavalikut: «Idee tuli spontaanselt ja tundus sobivat just rahvakiriku ja rahvusriigi vaheliste seoste tõttu, mida filmis kirjeldatakse. Meie hümnis on need samad seosed veel säilinud.»

Viilma loodab, et film aitab tõsta meie vaimulike ja teiste kiriku töötegijate eneseteadvust, tunnetamaks kiriku ja kohalike koguduste suurt rolli ühiskonnas kaasarääkijana.

EELK kirikuvalitsus annab teada, et huvilised on teretulnud esilinastusele 4. juunil kell 13 kinos Artis, mis asub Tallinnas Solarise keskuses.

Allikas: EELK Konsistooriumi 03.06.2010 pressiteade

Kultuurikeskus tahtis korraldada näitust juba ammu, kuid selleks kulus palju aega, et leida eraarhiividest haruldased fotomaterjalid tema kirikutegevuse algusaegadest, teatas kultuurikeskuse pressiteenistus.

Fotomaterjalides on kajastatud ka patriarhi visiit Eestisse 2003. aastal.

Fuajee vitriinidesse on välja pandud rüüd, mida Aleksius kandis Tallinna ja Eesti metropoliidina Aleksandr Nevski katedraalis teenistusi pidades, samuti tema kirjutatud vene- ja eestikeelsed raamatud.

Näituse koostasid Vene kultuuri keskus ning suurmäter Georgius Võidukandja nimelise fondi juhid Juri Poljakov ja Sergei Männik.

Allikas: BNS, 24.05.2010

Kui palju on Eestis tegutsevaid usulisi ühendusi ja kui usklikud on Eesti elanikud? Kas väide, nagu oleksid eestlased Euroopa või koguni kogu maailma uskmatuim rahvas, peab paika? Milliseks kujuneb Eesti usumaastik lähikümnenditel? Need on mõned küsimused, millele ettekandes püütakse vastus leida.

Lähemalt Eesti akadeemilise usundiloo seltsi loengusarjast “Religioonid ja ühiskonnad”.

Allikas: Tartu Ülikooli 05.05.2010 pressiteade

Tartu Pauluse kiriku tiibhoone renoveerimise ja kolumbaariumi ehitustöid teostab AS Nordecon Ehtitus. Ehitustööd algasid oktoobris 2009 ja tiibhoone valmib käesoleva aasta septembriks koguduse 100. sünnipäevaks.

Tartu Pauluse kiriku taastamise ja ehitustööd on jagatud etappideks: I vundamendi ja betoneerimistööd (2008-2009, AS Haspo); II krüpti ehitus (2009, AS Nordecon Ehitus ); III tiibhoone renoveerimise ja kolumbaariumi ehitustöid (2009-2010, AS Nordecon Ehitus) ja IV kirikuhoone saal ja abiruumid (2010-2013).

Tartu Pauluse kiriku projekteerimisel on lähtutud kolmest perspektiivist: 1.Tartu Pauluse kirik kui maailmakuulsa Soome arhitekti Eliel Saarineni arhitektuuripärl ja pühakoda; 2.Pauluse kirik kui Tartu suurim kontsertsaal; 3.Tartu Pauluse kirik kui sotsiaalkirik.

Tartu Pauluse kiriku taastamise projekteerimistöid teostavad arhitektid Soomest Merja Nieminen ja Kari Järvinen ning sisekujunduse eest vastutab Marku Nors, kes on teinud sisekujunduse projekti ka Eliel Saarineni kodu Hvitträski renoveerimisel. Eriosadega tegeleb Soome inseneribüroo Maaskola ning akustika projekti teostab firma Akukon.

Eelmisel aastal kuulutas kirik uue 3 manuaali ja 56 registriga oreli konkurssi võitjaks Paschen-Kiel Orgelbau GmbH Saksamaalt.

Allikas: SA Tartu Pauluse kirik 09.04.2010 pressiteade