Foto: www.churchmagazine.org

Paavst Benedictus XVI tähistas uue aasta saabumist jutlusega maailmarahust ja rõhutas hariduse tähtsust noorte kõlbeliste tõekspidamiste kujundamises, et neist saaksid “rahuehitajad”.

Paavst pöördus missal Püha Peetri kirikus maailma usu- ja haridusjuhtide poole üleskutsega astuda vastu “suhtelisuse kultuurile” ning õpetada noori austama rahu ja õiglust.

“Relativismikultuur tõstatab radikaalse küsimuse: kas haridusel on üldse mõtet. Ja kui, siis milleks,” ütles katoliku kiriku pea.

“Tänases maailmas, kus varjud tumestavad silmapiiri, lubab noortele tõe, põhiväärtuste ja vooruste õpetamine lootusega tulevikku vaadata,” lisas ta.

Allikas: BNS, 01.01.2012

“Taas on üks aasta lõppemas ning me ootame uut, äreva meele, soovide ja lootustega nagu alati,” ütles Benedictus traditsioonilisel vana aasta õhtu jumalateenistusel Püha Peetri kirikus Vatikanis.

“Hingega, mis on täidetud tänuga, valmistume ületama 2012. aasta künnist, pidades meeles, et Jumal valvab meie üle ja hoolitseb meie eest,” ütles paavst. “Tema kätte tahame sellel õhtul usaldada kogu maailma.”

Benedictus naaseb Püha Peetri kirikusse pühapäeva hommikul, et juhtida uue aasta esimest missat. Vatikan tähistab 1. jaanuari maailmarahu päevana.

Allikas: BNS, 31.12.2011

“Jõuludest on tänapäeval saanud kommertspühad, mille säravad tuled varjutavad Jumala sõnumit alandlikkuse ja lihtsuse väärtustamisest,” manitses paavst.

“Palume Jumalat, et ta aitaks meil näha läbi välise sära ja leida selle tagant üles see laps Petlemma tallis, samuti leida tõelist rõõmu ja tõelist valgust,” kõneles paavst, kelle pöördumises kerkis kesksele kohale ka rahuteema.

Allikas: BNS, 25.12.2011

Linna oodatakse umbes 90.000 külastajat, kes osalevad seal toimuvatel usutalitustel ning kontsertidel, vahendas BBC.

Usutalitused peaksid kulmineeruma keskööl 1700 aasta vanuses Kristuse Sünni kirikus.

Petlemma sisenejad peavad läbima Iisraeli armee kontrollpunktid ning turvatõkked. Linna kunagi ülekaalukalt kristlikust elanikkonnast moodustavad tänapäeval kaks kolmandikku moslemid.

Allikas: ERRi 24.12.2011 uudis

Laulev revolutsioon on kau­nis metafoor, aga ometi oli „vabaks laulmine“ pika ja vaevarikka teekonna kroon. Laulvat revolutsiooni poleks sündinud, kui poleks olnud usku vabaduse taastamisse kohe pärast selle kaotust – alustades metsavendadest ja lõpetades kirikuõpetajatega. Oma mälupilte vabaduse aate hoidmise teel jagavad koguteoses õpetajad Priit Rannut, Eenok Haamer, Vello Salum, Peep Audova, Villu Jürjo, Tiit Salumäe, Jaan Tammsalu ja Mart Salumäe ning akadeemik Tarmo Soomere.

Kiriku vastupanu Nõukogude võimule hindavad EELK peapiiskop Andres Põder, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, Eesti Kongressi kunagine saadik Eve Pärnaste, võrdleva usuteaduse professor Riho Saard, praost Peeter Kaldur, ajaloolased Küllo Arjakas, Priit Rohtmets ja Mihkel Laar, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Koguteos on EELK Konsistooriumi väljaanne, 320 leheküljega, kõva köide ümbrisega.

Raamatuesitluse kava:

Sissejuhatavad sõnad – EELK peapiiskop Andres Põder

Raamatu koostamisest – toimetaja Anne Velliste

Usk teeb vabaks ja tugevaks – EMSi auesimees Trivimi Velliste

Tõrvikute läitmine – Akadeemik Tarmo Soomere

Kiriklikust vastupanust 1980. aastatel – Õpetaja Villu Jürjo

Vaimulikud ühiskondlikes organisatsioonides – Tartu Ülikooli teadur Priit Rohtmets

Allikas: www.eelk.ee

Läkituse tekst:

Head Jõgeva ja Eestimaa inimesed! Meie armastatuim jõululaul algab sõnadega: “Püha öö, õnnistud öö, kõik on maas, rahu sees.” Kas ei peitu jõulurahu erilisus tema sidemes pühadusega? Kas ei too just pühaduse tajumine seda rahu meie südamesse ja ellu? Kas ei kutsu just jõulupühad küsima pühaduse ülesande ja allika järele?

Läbi ajaloo on inimkond mõistnud erisust püha ja profaanse, üleva ja madala, hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Püha on midagi meist kaugemale ulatuvat, midagi üldkehtivat ja ühendavat, puutumatut ja püsivat, õiget ja jumalikku. Midagi, mida maksab ihaldada ja usaldada, mis täidab südamed rõõmu ja rahuga isegi siis, kui teame, et oleme alles tee algul.

Mis on meile, eestlastele, püha? Mis on see, mida me ei tohi kaotada, mille poole püüdleme, millele pühendame kogu oma hingejõu? On see isamaa ja emakeel, hümn, lipp ja laulupidu? On see kodu, perekond, abielu ja armastus? Ligimene meie kõrval oma rõõmude ja muredega? On see elu, mis meile antud, loodus meie ümber ja Looja, kelle armastust vajame nagu laps oma vanemate hellitust? On need pühakojad, kuhu koguneme kuulama tema Sõna?

Või oleme haaratud kaduvate asjade ja askelduste võimust: pangamajad, kaubamajad, karjäär, konkurents, meelelahutus, heaolu, toimetulek ja teadmatus tuleviku ees – neile kuulugu pühaduse oreool! Sic transit gloria mundi, teadsid juba vanad roomlased! Elus pettunule pole enam miski püha. Kirikuisa Augustinuse sõnadega: Sina, Jumal, oled loonud meid elama osaduses endaga ja meie süda on rahutu seni, kuni ta rahu leiab sinus.

Keskendugem siis jõuluajal pühadusele ja pühale jõululapsele, kes on sündinud maailma, et leiaksime taas üles pühaduse lätte, ja saaksime tagasi oma lapsesilmad, nägema elu tõelisi, kadumatuid väärtusi. „Me oleme uskunud ning tundnud, et sina oled Jumala Püha,“ (Jh 6:69) tunnistasid kord Jeesuse jüngrid. Seda võime ka meie. Pühadus ehitab sildu, loob usaldust ja hoolivust, kingib julgust, elu ja rahu.

Kui ka varisevad maailmakorrad ja majandussüsteemid, toob pühadus ja püha jõuluöö esile inimeseksolemise pühaduse ja väärikuse ja paneb hõiskama koos inglikooriga: „Ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”

Kuulutan välja ülemaalise jõulurahu!

Andres Põder

Peapiiskop

Foto: scentedcandleshome.com

Kolmanda advendi õhtupoolikul kuulutatakse Jõgeval välja üle-Eestiline jõulurahu. EELK peapiiskop Andres Põderi rahusõnumi edastab EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja assessor praost Joel Luhamets.

Jõgeva linnapea Kalmer Laini sõnul on kuuendat korda väljakuulutatav Eesti jõulurahu nii Jõgevale kui kogu vabariigile oluline sündmus. „Oleme taas vabad olnud 20 aastat. Selles kontekstis on jõulude eel rahusõnumi meeldetuletamine ning sellele mõtlemine ülioluline.” sõnas Lain. Linnapea lisas, et pühapäeval Jõgevalt üle Eesti laiali saadetav jõulurahu sõnum on eelkõige väärtustepõhine: „Väärtused nagu lugupidamine ning lähedastest ja kaasinimestest hoolimine on eriti just jõuluajal tähtsal kohal.” sõnas Lain.

Lisaks EELK koguduse õpetajale Joel Luhametsale ning Jõgeva linnapeale Kalmer Lainile jagavad Jõgeval häid jõulusoove riigikogu esimees Ene Ergma ning Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Üheskoos süüdatakse ning antakse Eesti omavalitsuste esindajatele edasi rahutuli, mis jääb sõnumit meenutama 6. jaanuarini.

Jõulurahu väljakuulutamisele eelneb kell 15 Tallinna poistekoori kontsert Jõgeva Kultuurikeskuses. Dirigeerivad Lydia ja Tomi Rahula.

Jõulurahu väljakuulutamise tseremoonia algab Jõgeva Kultuurikeskuse ees kasvava Jõgeva linna jõulukuuse juures kell 16 (halva ilma korral Kultuurikeskuses sees).

Allikas: Jõgeva Linnavalitsuse 09.12.2011 pressiteade

Kardinal Angelo Ravasi juhitava kultuurinõukogu liikmeks valiti lisaks Pärdile filosoof Jean-Luc Marion ning mitmeid kõrgeid vaimulikke. Ilmikute valimine peamisest kardinalidest ja piiskoppidest koosneva nõukogu liikmeks on haruldane ja tähelepanuväärne.

Lisaks liikmetele valiti kultuurinõukogu juurde rida nõustajaid, nende hulgas Hispaania arhitekt Santiago Calatrava, Saksa neurobioloog Wolf Joachim Singer, Itaalia astrofüüsik Piero Benvenuti, USA füüsik Bruno Coppi ja Belgia ajakirjanik Marguerite A. Peeters.

Paavsti kultuurinõukogu asutas paavst Johannes Paulus II 1982. aastal, kuid selle juured ulatuvad juba Teise Vatikani kirikukogu aega. Kirikukogu vastu võetud pastoraalne konstitutsioon Kirikust tänapäeva maailmas - Gaudium et Spes – rõhutab kultuuri fundamentaalset rolli inimese arengus, pääsemise ja kultuuri omavahelisi seoseid ning kiriku ja kultuuride vastastikust rikastumist kogu inimkonna ajaloo vältel.

Arvo Pärdi jaoks on see juba kolmas oluline kokkupuude Vatikaniga sel aastal. Enne tänast nominatsiooni omistas katoliku kiriku tähtsaim muusikaõppeasutus Paavsti Sakraalse Muusika Instituut Pärdile 28. mail audoktori tiitli. Samuti pühendas Arvo Pärt 2011. aastal paavstile oma teose Vater unser ning 4. juulil esinesid maestro ja poiss-sopran Heldur Harry Põlda sellega paavsti ees tema preestriks pühitsemise 60. aastapäeva pidustustel.

Allikas: www.arvopart.ee

2010.a palvushommikusöök (foto: www.palvus.ee / Jüri Roots )

Kolmapäeval, 7. detsembril toimub Riigikogu konverentsisaalis kümnes Eesti palvushommikusöök.

Palvushommikusöök toob kokku mitmed Eesti poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelased ning vabakonna esindajad. Tänavuse palvushommikusöögi juhid ja auesimehed on Riigikogu asespiikrid Laine Randjärv ja Jüri Ratas.

„Oleme kogenud, et ühtsus ja koostöö, mida poliitilises tegevuses on ehk raske saavutada, võib saada võimalikuks, kui inimesed koonduvad vaimsuse ümber. Meie riigil on oma maa ja rahva ühtsuse tugevdamine eluliselt tähtis. Usume, et 7. detsembri Eesti palvushommikusöök aitab sellele kaasa.“ ütlevad palvushommikusöögi juhid Laine Randjärv ja Jüri Ratas.

Hommikuse koosviibimise peakõneleja on Euroopa Parlamendi saadik härra Tunne Kelam, kes oli üheks võtmeisikuks palvushommikusöökide traditsiooni algatamisel Eestis.

Eesti palvushommikusöök toimub kümnendat korda. Sellel aastal soovime tähistada Eesti Vabariigi kahtekümmet aastat iseseisvunud riigina ning koondada mõtted palvele ja selle tähendusele meie eludes.

Koosviibimise eesmärk on tekitada dialoog sellistes kogu Eestit puudutavates küsimustes, nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond. Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Eestis korraldatakse üritust lisaks Tallinnale veel kuues Eesti linnas.

Eesti palvushommikusöök sünnib Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös tegevtoimkonnaga, mida juhivad pastor Miguel Zayas, vaimulik ja eetik Meego Remmel ning misjonär Triin Rait.

Tekst ja foto: www.palvus.ee

Foto: ERR

1. detsembril, rahvusülikooli 92. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks seekord sai Eesti katoliku vaimulik, literaat ja tõlkija Vello Salo.

Auhinnakomisjoni esimees, TÜ rektor professor Alar Karis kinnitas, et Tartu Ülikooli jaoks on eriline au anda Rahvusmõtte auhind üle ülikooli vabade kunstide professorile, kelle elu on olnud pühendatud Eesti rahva ja rahvuse teenimisele selle sõna kõige avaramas tähenduses. „On oluline märgata ja hinnata inimesi, kes teevad suurt ja sisulist tööd. Töö, mida Vello Salo on teinud inimestele nende personaalse ajaloo tagasiandmisel, on hindamatu tähendusega Eestile ja eestlastele kogu maailmas,“ selgitas Karis žürii selleaastase valiku tagamaid.

Auhinnakomisjoni liige, professor Birute Klaas ütles laureaati tutvustades, et Vello Salo akadeemiline ja ühiskondlik panus Eesti tutvustamisse välismaal on olnud tohutu, tema nähtavus Eesti ühiskonnas tähelepanuvääriv, tema roll nii kodu- kui väliseestlaste vaimsel ühendamisel hindamatu. “Salo rahvuslik ja riiklik enesemääratlus, tema kompromissitu töö Eesti aitamiseks sõna abil väärib täiel määral tunnustust ja seda Rahvusmõtte auhinda.”

Vello Salo (1925) on eesti katoliku vaimulik, literaat, tõlkija ja kirjastaja. Õppinud ja töötanud Nõukogude okupatsiooni ajal välismaal, naasis Salo 1993. aastal Eestisse. Aastast 2001 on ta Pirita kloostri preester ja tegeleb ka erinevate, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega.

Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinda välja kaheksandat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelneval seitsmel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires ning kirjanik Mats Traat.

Allikas: Tartu Ülikooli 01.12.2011 pressiteade

C. E. Kirchhoffi foto Niguliste kirikust pärast pommitamist 1944. aasta märtsis. Foto: Viivi Baladi erakogu (avaldatud ajalehes "Eesti Kirik")

EELK Konsistoorium peab seoses Niguliste hoone tuleviku üle tekkinud aruteluga lisama, et EELK Konsistoorium ei ole kunagi esitanud eritingimusi või -nõudmisi Nigulistega seoses.

Niguliste kirik natsionaliseeriti nagu ka kõik muu kirikule kuulunud vara. Taasiseseisvumise algul esitas EELK Konsistoorium taotluse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Selle avalduse alusel on EELK Konsistooriumile ja EELK kogudustele tagastatud kõik kirikud koos sisustusega, pastoraadid, kirikumõisad, metsa- ja põllumaa ning kalmistud. Seal, kus tagastamine ei osutunud võimalikuks, on riik maksnud kompensatsiooni. Niguliste hoone osas on olemas Tallinna linna vastava komisjoni korraldus, milles tunnistatakse Niguliste kinnistu osas õigustatud subjektiks EELK. Vabariigi Valitsus pidi langetama otsuse, kas hoone tagastada endisele omanikule või tuleb maksta seaduse alusel kompensatsiooni.

EELK on käitunud vastavalt vabariigi seadustele.

Kantsler Urmas Viilma sõnul ei ole EELK omalt poolt nimetanud eelisvarianti, vaid otsuse peab langetama Vabariigi Valitsus. „Oleme seda otsust oodanud peaaegu 20 aastat. Ülekohtune on süüdistada hoone endist omanikku selles, et ta soovib saada tekkinud olukorrale lahendust, olgu see siis milline tahes. Kui kultuuriministri sõnul on ettevalmistamisel leping hoone tagastamiseks, siis on loomulikult kirik huvitatud lepingu ühe võimaliku osapoolena läbi rääkima. Konsistoorium on väljendanud oma valmisolekut sellisteks läbirääkimisteks, kuid seda ei saa käsitleda soovina saada iga hinna eest Niguliste hoone omanikuks. Kui lepingu tingimustes kokku ei lepita, ei saa EELK lepingut aktsepteerida. Riik peab aga olukorra lahendama seaduse alusel, mis tähendab kiriku tagastamist või kompenseerimist. EELK Konsistoorium on olnud kogu protsessis passiivses rollis ning on huvitatud lahendi saabumisest,“ lisab Viilma.

Me rõhutame, et Niguliste puhul okupatsioonivõim keeldus 1945. aastal Niguliste kogudust taasregistreerimast ja sundis koguduse ühinema Toomkogudusega. Kogudus oli alles, aga ta lõpetati võimude survel. Sellest lähtuvalt ei lastud ka kogudusel kirikut taastama hakata, nagu sai teha Põltsamaa Niguliste kirikus, mis taaspühitseti 1953. aastal. Kui koguduse inimesed poleks päästnud neid varasid 1944. aastal Tallinna pommitamisest ja oleks lastud alustada taastamistöid, oleks varem või hiljem võlvid katuse all. Kunstivarade säilimise fakt Eesti jaoks kultuuriväärtusena on selles, et koguduseliikmed päästsid need põlevast kirikust, mitte nende üleminekuaeg riigi okupatsioonivõimu valdusesse, kes need natsionaliseeris. Niguliste kunstimuuseum on loomulikult neid restaureerinud ja hoidnud hästi, kuid see on juba hilisem periood. Niguliste muuseumiks ehitaja polnud Eesti riik, vaid okupatsioonivõim, kes selle ise purustas.

Allikas: EELK Konsistooriumi 16.11.2011 pressiteade

Foto: www.msh.org

Vatikan on asunud koostööle USA biotehnoloogiakompaniiga, et embrüonaalsetele tüvirakkudele keskenduva teadustöö asemel arendada haiguste raviks täiskasvanu tüvirakkude kasutamist.

Vatikani kultuuriamet ja firma NeoStem korraldavad Vatikanis kolmapäeval algava tüvirakukonverentsi, mis on pühendatud just täiskasvanute tüvirakkudele ning toob kokku teadlased, patsiendid, biotehnoloogiafirmade juhid ja kardinalid.

Kirik käsitleb elu algust eostamise hetkest ja seetõttu on Vatikan embrüonaalsete tüvirakkude uurimise vastu, sest selle protsessi käigus hävib loode.

Täiskasvanu ehk täpsemalt somaatilisi tüvirakke kasutatakse tänapäeval rohkem kui saja haiguse, muu hulgas leukeemia, lümfoomi ja teiste verehaiguste raviks. Embrüonaalsetest tüvirakkudest aga loodetakse hakata tulevikus kasvatama uut kudet ja elundeid paljude haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõve raviks. Katsed on aga alles alusuuringute tasemel.

Allikas: BNS, 08.11.2011

67 protsenti küsitletuist suhtub eitavalt võimalusse, et president oleks ateist, moslemi presidendiametis on enda jaoks välistanud 64 protsenti ameeriklastest.

Üle poole valijaist suhtub eelarvamusega ka mormoonidesse, ehkki vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgijate hulgas on tervelt kaks mormooni – Massachusettsi kuberner Mitt Romney ja endine Utah’ kuberner Jon Huntsman.

Romney on seejuures üks tugevamatest kandidaatidest Herman Caini kõrval, kes on usutunnistuselt baptist.

Arvamusuuring hõlmas rohkem kui 1500 inimest ning viidi läbi septembris ja oktoobris.

Allikas: BNS, 08.11.2011

Foto: ERR

Ekslik on arvata, et kui Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) tagastatakse, muutub hoone suletud kirikuruumiks – muuseum jääb kestma ja see pannakse kirja tagastamisel sõlmitavasse lepingusse, kinnitas kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Pärn rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et teema on üleval olnud aastaid ning aja jooksul on osapoolte seisukohad väga paljudes aspektides lähenenud.

“Esiteks selles, et kirik on selgelt öelnud, et nende soov on Niguliste muuseumi jätkamine. Sama soov on ka kultuuriministeeriumil,” märkis ta.

Pärna sõnul tuleb kirikuhoone tagastada seetõttu, et see on õigusvastaselt ära võetud ja kirikul on õigus see tagasi küsida.

Loe edasi ERRi 01.11.2011 uudisest

Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis üht rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna.

TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse.

Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Me kutsume kaasa mõtlema, koos mõtlema ja mitte niisama, vaid eesmärgiga. Eesmärgiga elada!

Vaata festivali kava ja loe lisaks festivali kodulehelt www.trialogos.ee

Peapiiskopid Mäkinen ja Põder (foto: EELK)

Soome peapiiskop Kari Mäkinen külastas 3.-4. septembril Tallinna ja kohtus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiga.

Kohtumisel peapiiskop Andres Põderiga arutati kahe kiriku omavahelisi sidemeid ja koostöövõimalusi. Paljudel EELK kogudustel on juba enam kui paarkümmend aastat kestnud sõprussidemed Soome kogudustega. Tihti on just koguduste kaudu ka kohalikud omavalitsused sõlminud omavahelisi sõprussidemeid.

Kohtumisel peatuti ka kahe kiriku rahvusvahelistel koostööküsimustel ning arutati ühiseid huvisid. Peapiiskopid arutasid ka oktoobri alguses Cardiffis toimuva Porvoo osaduskonna kirikujuhtide kohtumist ning 19.-20. oktoobril 2011 Tallinnas toimuva korralise Soome ja Eesti kirikuvalitsuste kohtumise teemasid.

Peapiiskop Kari Mäkinen viibis Tallinnas koos abikaasa Eija Mäkineniga. Pühapäevasel jumalateenistusel Tallinna Jaani kirikus tõi Soome peapiiskop tervituse Eesti kirikule ja kirikurahvale. Soome külalised viibisid Tallinnas peapiiskop Andres Põderi ja abikaasa Marje Põderi kutsel.

Allikas: EELK Konsistooriumi 05.09.2011 pressiteade