Peapiiskop Janis Vanags, peapiiskop Andres Põder, piiskop Mindaugas Sabutis Tallinnas 2009.a (foto: EELK)

Balti piiskoppide konverentsi korraline kohtumine toimub 26. ja 27. aprillil Riias. Konverentsist võtavad osa ka Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku ja Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal ja teistes riikides esindajad.

Konverentsil arutatakse Balti kirikute vahelist koostööd nii teoloogilise hariduse, meedia, diakoonia ja koguduste tugevdamise kui rahvuskaaslaste piiriülese teenimise teemadel. Samuti tulevad kõne alla oikumeenilised suhted rahvusvahelistes organisatsioonides. Lisaks kirikutevahelisele koostööle keskendutakse Luterliku Maailmaliidu teemadele, mis ühendab luterlikke kirikuid Euroopas ja kogu maailmas.

Eesti poolt on lisaks peapiiskopile osalemas EELK kantsler Urmas Viilma ja assessor Tiit Salumäe. Kohtumisel osalevad ka Luterliku Maailmaliidu peasekretär Martin Junge, Euroopa osakonna referent Eva-Sibylle Vogel-Mfato ja Ungari Luterliku kiriku piiskop Tamâš Fabiny.

Eesti delegatsiooni juhib peapiiskop Andres Põder, Läti delegatsiooni peapiiskop Janis Vanags ning Leedu delegatsiooni piiskop Mindaugas Sabutis, Ingeri kirikut piiskop Aarre Kuukauppi ja Venemaa Luterlikku kirikut piiskop Dietrich Brauer.

Eelmine Balti piiskoppide kohtumine toimus 2009. aastal Tallinnas.

Allikas: EELK Konsistooriumi 27.04.2012 pressiteade

Vene õigeusu patriarh Kirill on nimetanud punkbändi Pussy Riot hiljutist ülesastumist Moskva Kristuse Lunastaja kirikus “osaks kirikuvastasest kampaaniast”.

Peaminister Putin ei ole Pussy Rioti “punkpalvust” kommenteerinud, ansambel ise nimetas esinemist protestiks kiriku ja presidendiks valitud peaministri lähedaste suhete vastu.

Putini esindaja Dmitri Peskov rõhutas esmaspäeval usulise sallivuse vajadust Venemaal, kuis õigeusu kirik on enda sõnul sattunud “tagakiusajate” ja “venevastaste jõudude” rünnaku alla.

“Kodanikuühiskonna aktiivsuse kasvuga seotud protsessid on põhimõtteliselt positiivsed. Kuid neil on ka inetud kõrvaltahud – näiteks lugupidamatus ja agressioon kiriku vastu,” ütles Peskov usutluses Reutersile. “Vene Föderatsioonis oli ja on nii eetilisest, moraalsest kui ka legaalsest vaatevinklist täiesti vastuvõetamatu väljendada põlgust usu või rahvuse vastu, sest Venemaa oli ja on paljurahvuseline ja paljuusuline riik,” ütles Peskov.

Peskov keeldus võtmast seisukohta Pussy Rioti juhtumis, kelle kolme liiget ähvardab huligaanitsemises süüdimõistmise korral kuni seitsmeaastane vangistus.

“Selle otsuse peavad langetama kohtuvõimud rangelt seaduse raamides,” ütles Putini esindaja.

Mõni tund pärast Peskovi usutluse andmist teatas Moskva politsei, et vahistas mehe, kes tungis Pussy Rioti liikmete vahi all hoidmist pikendanud kohtuniku tööruumidesse ja ähvardas naist kirvega, kui ta bändi liikmeid ei vabasta.

Allikas: BNS, 23.04.2012

„Kiriku kutsumus on tuua rõõmu maailmale, tõelist ja püsivat rõõmu“ (Benedictus XVI, läkitus Ülemaailmse Noorte Päeva puhul, 15.03.2012). Nende sõnadega astume sisse aasta kõige tähtsamasse nädalasse, mida meie, katoliiklased, nimetame „Pühaks Nädalaks“.

Sel nädalal antakse meile tõeline rõõmusõnum: Ülestõusmispühadel tuleb Jumala lõputu armastus lunastama lõputut pattude rida, mida meie, inimesed, kanname enda järel: „nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud“ (Jn3:16). Kuidas mitte vastata armastusele armastusega? Tõesti on tulnud aeg elavdada meis armastust, nii sageli leiget ja kõhklevat armastust, millega me ümbritseme Kristust.
Kas me tõesti usume Kristuse surma ja Ülestõusmise päästvasse väesse? Mitte miski ei saa sellele väele vastu panna, ei kurjus ega saatan, ega „must, kleepuv märk, mille jätsid vääritud viha külvajad“ . Olgem kindlad, et Kristuse surm ja Ülestõusmine ei päästa meid millalgi kauges tulevikus, sellisel viisil, millest meil ei ole aimugi, vaid nüüd, praegu, kui me ainult laseme tal siseneda meie ellu.

Kristlase tee ei ole alati kerge ega kiire, aga ta on alati rõõmutee. Mõned teised teed tunduvad vahel kergemad või kiiremad õnne saavutamiseks, aga jätavad hinge tühjaks ja südame kurvaks. Selline on Usuaasta tähendus, mida paavst Benedictus XVI kutsub meid varsti alustama. See on aasta, mil me võime arvestada suurema Jumala armuga, usu taasavastamiseks ja elavdamiseks nii meie elus kui ka meie ühiskonnas.
Oma viimases läkituses tuletasin meelde ristivanema vastutust, mille paljud meie seast on enese peale võtnud. Selle ülesande peamine tähendus on aidata teisi nende usulisel teel. Väga sageli on see parim viis edasi liikuda omaenda elu teel, sest see, kes aitab teisi, ei mõtle enda peale, enda probleemide peale, ja leiab paremini lahenduse oma probleemidele. See, mis kehtib tavalises elus, kehtib veelgi enam üleloomulikus elus. On täiesti loomulik, et esimeste kristlaste vahel tekkis väga varakult selline hingeline solidaarsus, tõeline pühade osadus, millest ristivanemate institutsioon on üks konkreetne väljendus. Apostlite tegude raamat ütleb isegi, et „usklike kogul oli üks süda ja üks hing“ (Ap 4:32). Armsad vennad ja õed, kas Kristuse surma ja Ülestõusmise mälestus sel aastal, ja lähenev Usuaasta ei ole meie jaoks kutse ligimest – olgu ta ristilaps või mitte – rohkem aidata tema usulisel teel? Selle kaudu muutume me ise tugevamaks ja meie usk muutub elavamaks. Paastuajal oleme püüdnud rohkem teisi aidata nende materiaalses elus. Püüdkem nüüd laiendada oma huvi inimese elu sügavamatele aspektidele.

Oleks kurb kui keegi meie seas oleks nagu halvatu Betsaida tiigi ääres, kes tunnistas nukralt, et ta on aastaid asjatult ootanud, sest  „mul ei ole kedagi, kes aitaks mind tiiki“ mille vesi pidi teda tervendama (Jn 5:4).
Armsad vennad ja õed, ma palun teid palvetada Usuaasta viljade eest, nii terves Kirikus kui ka eriti Eesti Katoliku Kirikus. Usk on üleloomulik voorus, mida me peame paluma Jumalalt. Ainult Tema saab seda meile anda, mitte head põhjused, argumendid või tunded.

Aga kuidas me kaitseme oma usku? Tuleb võidelda leiguse vastu – see on kiusatus, mida iga kristlane varem või hiljem omal teel kohtab, teatud laiskus ja väsimus, mis eemaldab meid vaimulikust elust ja tõeotsimisest. Aga laiskus ei ole paratamatu kui inimene otsib sakramentide, eriti pihisakramendi abi.

Kuidas me toidame oma usku? Sagedane vaimulik lugemine on alati olnud Kiriku soovitus inimesele, kes soovivad oma usku toita. Muidugi tuleb endale muretseda selliseid raamatuid, mille sisu toidab reaalselt meie hinge ja on usaldusväärne. Paraku kirjutatakse palju, aga mitte kõik ei ole kasulik ega usaldusväärne ja nõu küsimine on sageli väga tark ja vajalik otsus. Loodan, et Usuaasta alguseks, oktoobriks, saab valmis ka Katoliku Kiriku Katekismuse eestikeelne tekst. Ma soovitan väga seda lugeda ja kasutada nii sageli kui võimalik, nii pere kui koguduse elus. Katekismuse tekst on allikas, millest me võime juua Usuaasta jooksul.
Armsad vennad ja õed, sellised on minu mõtted Püha Nädala alguses. Püüdkem mitte ainult osaleda Püha Nädala teenistustel, vaid elada nende kaudu kogu südamest kaasa Kristuse surma ja Ülestõusmise mälestusele.

Püha Maarja, meie Ema, Tarkuse aujärg, elava usu eeskuju, palu meie eest. Issand Jeesus, selle olulise perioodi alguses Kiriku ja maailma ajaloos tuleme me Sinu juurde, nagu tegid apostlid, paludes „Adauge nobis fidem“, kasvata meie usku (Lk 17:5). Jumal vajab inimesi kes näitaksid Evangeeliumi mitte teoorias või sõnades vaid oma igapäevases elus. Võtkem kuulda tema kutset !

+ Piiskop Philippe Jourdan
Pertusa titulaarpiiskop
Eesti Apostellik Administraator

Tallinnas, 27. märtsil 2012.

Foto: EELK

Kristus ütleb: „Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed!“ (Ilm 1:18)

Kristuse ristikandmine pilkava rahva ja ehmunud õpilaste silme all Kolgatale varjutas jüngrite rõõmu ja lootuse ning pani kõikuma nende usu. Armastust kuulutanud Õpetajale esitatud süüdistus oli ränk ja ülekohtune. Valitsejate otsus riivas tugevasti õpilaste inimväärikust. Osavalt kasutati ära rahva heitlikku meelsust, kes tõelisust taipamata hüüdis: „Poodagu ta risti!“

Ülestõusmispüha sõnum aga kannab endas uut ja võimast, julgustavat ning üleloomulikku väge, mis muutis maailma. Kristus on surnuist üles tõusnud! Surm on võidetud. Haud on tühi. Kristus elab! See, mis on inimkätega haaramatu ning inimmõistusega seletamatu, on saanud reaalsuseks.

Kõike nähtut ja kuuldut oli jüngritel raske tõeseks pidada. Siiski andis Ülestõusnu ilmumine neile tagasi lootuse, kinnitas usku tõotuste täitumisse, julgustavatesse sõnadesse, mida Õpetaja oli neile rääkinud. Apostel Toomase kahtlus elu võidusse surma üle hajus siis, kui ta oli ülestõusnut isiklikult puudutanud. Temagi hüüdis: „Minu Issand ja minu Jumal!“ Ime esimesed tunnistajad elasid läbi vahetu Jumala puudutuse, mis muutis neid rõõmusõnumi kandjateks ja kuulutajateks. Kõikidele ei saa osaks sellist kogemust. Kõikidele aga kuulutas Jeesus: „Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!“ (Jh 20:29)

Imes kahtlejaid, usu kaotajaid ja Jumalast eemaldujaid leidub igal ajastul. Selle põhjuseks võivad olla välised mõjud või hinge sisemine rahutus. Pimedus takistab nägemast, kurjus purustab heateo, egoism lõhub kooselu, patt allutab kõik surmale. Lõputu otsimine ja igatsus õnne järele kurnab rahutut hinge. Väsitab seni, kuni ta leiab rahu Jumalas.

Pärast Kristuse ülestõusmist täitus jüngrite süda rahu ja rõõmuga. Nad jagasid teistega seda uut lootust ja armastust. Johannes kirjutab: „Mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame teile, et teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on Isaga ja tema Pojaga, Jeesuse Kristusega. Ja seda me kirjutame teile, et meie rõõm oleks täieline.“ (1 Jh 1:3-4)

Rõõmu allikaks on Kristus. Tema jagab armuvahendeid, et me tunneksime tõde ja et tõde teeks meid vabaks patu ja surma meelevalla alt. Jumala sõna ja sakramendid, palve ja õnnistamine aitavad meid vaimselt terveneda, kasvada ja saada täiuslikumaks. Kristus ise on muutumatu. Tema kinnitab: „Mina olen seesama eile, täna ja igavesti!“ Tema on meie juures maailma-ajastu otsani, Tema, kes on isandate Issand ja kuningate Kuningas, elab ning valitseb igavesti!

Õnnistatud ülestõusmispühi!

Peapiiskop Andres Põder

Piiskop Andres Taul

Piiskop Einar Soone

Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula

“Sel aastal kavatseme tähistada 10 aasta möödumist Johannes Paulus II visiidist Bakuusse. Sellega seoses kavatseme püstitada eelmisele paavstile mälestusmärgi,” ütles ta.

“Mälestusmärgi avamisele, mis on kavandatud 27. maile, ootame aukülalisi Vatikanist ja Euroopast. Mälestusmärgi autor on itaalia skulptor, kuid see on Slovakkia katoliku kiriku kingitus,” ütles Fekete.

Allikas: BNS, 08.04.2012

Möödunud sügisel toimus Prantsusmaal siiani suurim eesti kultuuri festival, mis tutvustas prantslastele meie kultuuri erinevaid tahke klassikalisest muusikast ja kujutavast kunstist kirjanduse, teatrietenduste ning setode lauluansamblini. Festivali eel valmis prantsuse dokumentalistidel film, mis heidab kiirpilgu Eestile.

Eestit peetakse üheks kõige vähem religioosseks riigiks Euroopas või isegi maailmas. Aastal 1995 tuli 35-aastane Philippe Jourdan Eestisse, 2005. aastal määrati ta katoliku kiriku apostellikuks administraatoriks Eestis ja ordineeriti piiskopiks. Philippe Jourdan kõneleb prantsuse vaatajale Eesti päevapoliitika probleemidest, majandusküsimustest, perekonnasidemetest, noorte elust – kõigest sellest, millega tal oma igapäevases töös tuleb kokku puutuda. Intervjueeritavate seas on ka meie president ja peaminister ning tuntud kultuuritegelased.

Allikas: www.katoliku.ee

Päikeseloojangul algavatel paasapühadel tähistatakse juutide põgenemist Egiptuse orjapõlvest. Samal ajal kogunesid Jeruusalemma vanalinna kitsastele tänavatele tuhanded katoliiklased ja protestandid, et osaleda Jeesus Kristuse ristilöömist ja matmist tähistaval rongkäigul.

Õigeusklikud tähistavad lihavõttepühi pühapäeval ja peavad järgmisel laupäeval Püha Haua kirikus püha tule tseremoonia.

Palverändurid olid suuresti vaiksed, sammudes samal teel, mille Jeesus enne ristilöömist läbis.

Enne pühi sulges Iisraeli armee kaheks päevaks Jordani jõe okupeeritud läänekalda ning palestiinlased on Iisraelisse lubatud vaid hädavajaliku meditsiini- või humanitaarabi saamiseks.

Evangeeliumide kohaselt reedeti juudi rahvusest Jeesus vaid mõni tund pärast paasapühade söömaaega oma apostlitega Jeruusalemmas. Vaid mõni tund hiljem mõisteti ta surma ning teda sunniti oma risti linnast välja Kolgata mäele tassima.

Suure Reede kombetalitus näeb ette suundumist Jeruusalemma vanalinna, et läbida kannatuste tee ehk ‘via dolorosa’, mida mööda Jeesus piiblitraditsiooni kohaselt risti kandis. Rongkäik algab kloostrist, kus Jeesust piitsutati, mõnitati ja kus ta sai pähe okaskrooni. Seejärel liigutakse mööda kitsast tänavat mäkke ning tehakse sel teel 14 peatust. Protsessioon lõppeb Püha Haua kirikus, mis on ehitatud paika, kus Kristus risti löödi ja maha maeti.

Allikas: BNS, 06.04.2012

Üritusel osalejad liiguvad Jaani kirikust üle Vabaduse väljaku Kaarli kirikusse. Edasi Toompea Nelipühi kirikusse, sealt üles Toomkirikusse ja mööda Pikka jalga Rootsi Mihkli kirikusse.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) teatel meenutatakse rännakul Jumala kannatuslugu – tema poja Kristuse ristiteed. Ristitee oma 14 peatusega on Suure Reede vanakiriklik traditsioon.

Loe edasi ERRi 06.04.2012 uudisest

Foto: ERR

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder selgitas, et Eesti poliitikute püüd taotleda Venemaal rohkemat demokraatiat on kiiduväärne, kuid ta kahtleb, kas Venemaa punkansambel Pussy Rioti meetodid selleks olid õiged.

EELK peapiiskop Andres Põder saatis selle nädala alguses vaimulikele kirja, milles märkis, et on hämmastav ja mõtlemapanev, et riigikogu liikmed on asunud oma avaliku kirjaga õigustama ansambli Pussy Riot huligaanset rünnet vene õigeusu kiriku vastu Moskvas. Samuti kirjutas Põder, et ei pea õigeks, et ansambli toetuseks võttis von Krahlis korraldatud kontserdist osa ka vabariigi president.

Põder kommenteeris ETV saates “Kahekõne”, et ei soovinud märgukirjaga tekitada avalikku diskussiooni ning seetõttu hoidus esialgu sekkumast sellesse. Täna tundub talle aga, et see on siiski hea.

Loe edasi ERRi 05.04.2012 uudisest

Paavst lubas olla mõtteis ohvrite ja nende peredega.

Katoliku kiriku pea on juba varem ärgitanud maamiinide kasutamist lõpetama, sest need teevad palju rohkem kahju rahulikele elanikele kui sõjalistele sihtmärkidele ja on ohtlikud veel pikki aastaid pärast konfliktide lõppemist.

ÜRO Peaassamblee kuulutas 2005. aastal 4. aprilli rahvusvaheliseks miinivastaseks päevaks. 1999. aasta konventsiooni jalaväemiinide tootmise ja kasutamise vastu on ratifitseerinud 150 riiki.

Allikas: BNS, 04.04.2012

Paavst saabus kolmandat aastat järjest mitte jala, vaid oma “paavstimobiilis”. Väljakule olid kogunenud tuhanded inimesed ning selle keskel seisva obeliski jalamil oli üles seatud altar ja 13 oliivipuuga hiis.

Kuigi 16. aprillil 85-aastaseks saav paavst naasis neljapäeval kurnavalt kuuepäevaselt Mehhiko ja Kuuba visiidilt, näis ta hea tervise juures olevat.

Paavst õnnistas palmioksi usklike käes, kellest paljud olid noorukid, sest püha langes kokku ülemaailmse noortepäevaga, mida tähistavad kõik katoliiklastest noored.

Seejärel läks paavst Peetri kirikusse, kus ta juhtis palmipuudepüha missat.

Oma jutluses kutsus paavst usklikke endalt küsima, millised on nende “suurimad soovid ja mida tähendab meile Naatsareti Jeesus”.

Kristlased tähistavad palmipuudepühadega Jeesuse võidukat sisenemist Jeruusalemma, kus inimesed teda palmiokstega tervitasid.

Allikas: BNS, 01.04.2012

Paavst tegi üleskutse võidelda narkokartellide kui kurjusega. Paavst on manitsenud mehhiklasi loobuma raha kummardamisest, mis on riigi uimastikaose üheks peamiseks põhjuseks, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kiriku pea plaanib reisil tõstatada nii narkokaubanduse probleemi kui ka Kuuba kommunistliku režiimi arenguid puudutavaid küsimusi.

Mehhikost sõidab paavst Tšiilisse ja sealt Kuubale, kus loodab tugevdada sidemeid sealse valitusega.

Allikas: ERRi 24.03.2012 uudis

Foto: orthodoxsocities.blogspot.com

Laupäeval suri Egiptuse kopti kiriku pea paavst Shenouda III, teatas Egiptuse riigitelevisioon.

88-aastasena surnud kirikupea surma põhjust ei mainitud, kuid teadaolevalt kannatas Lähis-Ida suurima kristliku vähemuse juht mitmete terviseprobleemide all. Paavst Shenouda III juhtis kopti kirikut üle kolmekümne aasta, vahendas BBC.

Kopti kristlased moodustavad Egiptuse 80-miljonilisest elanikkonnast enam kui 10 protsenti.

Viimastel aastatel Egiptuse koptide suhtes toime pandud rünnakute järel kutsus paavst Shenouda III Egiptuse võime üles koptidele suuremat tähelepanu pöörama.

Loe edasi ERRi 17.03.2012 uudisest

Hr Kramer ja peapiiskop Põder (foto: EELK Konsistoorium)

Peapiiskop Andres Põder andis EELK koostöömedali Põhja-Elbe kiriku kunagise ülemkirikunõunikule dr Henning Kramerile 12. märtsil konsistooriumis.

Hr Henning Kramer on Eesti taasiseseisvumise ajast alates loonud ja hoidnud kahe partnerkiriku kontakte ja paljuski tema initsiatiivil ja abil on tuge saanud nii EELK Konsistooriumi maja, Usuteaduse Instituudi maja kui ka Tartu Jaani kiriku restaureerimine. Need on olnud suured projektid ja enam kui 200 korda Eestis käinud hr Kramer kinnitas, et Eestimaa on talle juba väga koduseks saanud.

Lisaks sellele on enam kui 20 aasta lõikes olnud väga tihedad kontaktid koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga, tänutäheks on usuteaduskond nimetanud ta 2001. aastal teaduskonna auliikmeks. Head sidemed iseloomustavad ka hr Kramerit ja EELK Kirikumuusika Liitu.

Viimased 7 aastat on hr Kramer küll pensionil, kuid ta töö ja suhted Eestiga on jätkunud. Saksa Punase Risti Schleswig-Holsteini presiidiumi presidendina on tal koostöö Eesti Punase Ristiga.

Allikas: EELK Konsistooriumi 12.03.2012 pressiteade

Foto: www.churchmagazine.org

Paavst Benedictus XVI tähistas uue aasta saabumist jutlusega maailmarahust ja rõhutas hariduse tähtsust noorte kõlbeliste tõekspidamiste kujundamises, et neist saaksid “rahuehitajad”.

Paavst pöördus missal Püha Peetri kirikus maailma usu- ja haridusjuhtide poole üleskutsega astuda vastu “suhtelisuse kultuurile” ning õpetada noori austama rahu ja õiglust.

“Relativismikultuur tõstatab radikaalse küsimuse: kas haridusel on üldse mõtet. Ja kui, siis milleks,” ütles katoliku kiriku pea.

“Tänases maailmas, kus varjud tumestavad silmapiiri, lubab noortele tõe, põhiväärtuste ja vooruste õpetamine lootusega tulevikku vaadata,” lisas ta.

Allikas: BNS, 01.01.2012

“Taas on üks aasta lõppemas ning me ootame uut, äreva meele, soovide ja lootustega nagu alati,” ütles Benedictus traditsioonilisel vana aasta õhtu jumalateenistusel Püha Peetri kirikus Vatikanis.

“Hingega, mis on täidetud tänuga, valmistume ületama 2012. aasta künnist, pidades meeles, et Jumal valvab meie üle ja hoolitseb meie eest,” ütles paavst. “Tema kätte tahame sellel õhtul usaldada kogu maailma.”

Benedictus naaseb Püha Peetri kirikusse pühapäeva hommikul, et juhtida uue aasta esimest missat. Vatikan tähistab 1. jaanuari maailmarahu päevana.

Allikas: BNS, 31.12.2011