<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Uus Eesti &#187; Uudised</title>
	<atom:link href="http://uuseesti.ee/teema/uudised/feed" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://uuseesti.ee</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Sat, 31 Jul 2010 23:56:59 +0000</lastBuildDate>
	<generator>http://wordpress.org/?v=2.8.6</generator>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
			<item>
		<title>Vene miilits vahistas Nemtsovi</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32558</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32558#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 31 Jul 2010 23:56:59 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32558</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="size-full wp-image-32559 alignleft" title="BorisNemtsov" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/08/BorisNemtsov.jpg" alt="BorisNemtsov" width="160" height="128" /><strong>Vene miilits vahistas laupäeval Moskvas toimunud meeleavaldusel Kremli-vastase opositsiooni juhi Boriss Nemtsovi (fotol), ühtekokku võeti Vene linnades peetud protestiaktsioonide ajal kinni veel vähemalt 95 inimest.</strong></p>
<p>Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis võeti kogunemisvabaduse piirangute vastu meelt avaldanud 200 inimesest kinni 60.</p>
<p>Reutersi korrespondendi sõnul oli mõnel demonstrandil nina verine ja teistel peksti pead vastu miilitsabussi.</p>
<p>Moskvas vahistati koos valitseva eliidi karmi kriitiku Nemtsoviga ka vasakopositsiooni üks juhte Sergei Udaltsov ning veel vähemalt 35 inimest.</p>
<p>Liikumise Solidaarsus täitevsekretäri Mihhail Schneideri sõnul oli meeleavalduste eesmärk edendada demokraatiat. &#8220;Oleme siin sellepärast, et valitsus on rikkunud põhiseadust,&#8221; ütles ta.</p>
<p>Varem Vladivostokis toimunud protestiaktsiooni ajal kedagi kinni ei võetud.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 31.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32558/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Pühapäeval algavad populaarsed koguperematkad &#8220;Elektrirongiga matkama&#8221;</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32553</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32553#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 31 Jul 2010 23:53:52 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Keskkond]]></category>
		<category><![CDATA[Kultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32553</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;">
<div id="attachment_32554" class="wp-caption aligncenter" style="width: 442px"><img class="size-full wp-image-32554  " title="ElektriraudteeMatk" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/08/ElektriraudteeMatk.jpg" alt="Aegviidu matk 2009.a augustis (foto: Elektriraudtee)" width="432" height="288" /><p class="wp-caption-text">Aegviidu matk 2009.a augustis (foto: Elektriraudtee)</p></div>
<p><strong>Käesoleva aasta augustikuu pühapäevadel leiavad aset juba kuuendat korda Elektriraudtee koguperematkad erinevatesse Harjumaa paikadesse. Igal augustikuu pühapäeval saavad nii suured kui väikesed ilmakodanikud sõita erinevatesse matkakohtadesse, kuhu viib Elektriraudtee matkarong.</strong></p>
<p>Sarja esimene väljasõit &#8220;Matk ümber Pakri poolsaare&#8221; toimub sel pühapäeval, 1. augustil, viies osalejad avastama vähetuntud Pakri poolsaare imelist loodust ja vaatamisväärsusi. Klooga-rannast alguse saav matkateekond viib matkalised otse poolsaare tippu, suundudes Pakri poolsaare kirderannale Leetse mõisast loodes. Teele jääb 5 m kõrgune hiidrahn, Eesti kõrgeim majakas ja haruldased krüüslid. Matk kulgeb edasi läbi põnevate looduskaunite kohtade, et tulla tagasi Paldiski linna, kus vaatamisväärt kirikuid, mälestusmärke ja renoveeritud jaamahoone.</p>
<p>Matka pikkus on ca 20 km. Elektrirong matkale väljub Balti jaamast kell 9:00 ning tagasi Tallinnasse jõuab rong matkalistega kell 18:51.</p>
<p>Järgmised matkad toimuvad kolmel järjestikusel augustikuu pühapäeval &#8211; 8. augustil Kõrvemaale, 15. augustil Klooga-randa ja 22. augustil Riisiperre.</p>
<p>Matkadele on oodatud kõik inimesed, kes soovivad tervislikku vaheldust suvisele linnamelule ning tutvuda Harjumaa looduse ja vaatamisväärsustega. Matkad toimuvad matkajuhtide juhendamisel, kuid omal vastutusel. Jalgsimatkade pikkused on 12-21 km. Tempo (ca 3 km tunnis) on jõukohane ka lastele ning eakamatele inimestele. Matkatakse radadel, kus kohati on raskusi lastekärude ja jalgratastega läbimisel, seega soovitame jätta need liikumisvahendid koju. Matka jooksul tehakse puhke- ja söögipause. Kindlasti soovitame kaasa võtta joogi ja kerge eine pikniku jaoks, võimalusel ka binokkel ja fotoaparaat, supelriided ja vihmakeep. Jalga loomulikult mugavad matkajalatsid. Osalejal tuleks matkaks planeerida terve päev.</p>
<p>Täpsem info matkadest on leitav aadressilt &#8211; <a title="Elektriraudtee" href="http://matkad.elektriraudtee.ee/" target="_blank">matkad.elektriraudtee.ee/</a></p>
<p><em>Allikas: Elektriraudtee AS 28.07.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32553/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Admiral Cowan asub teenima NATO Miinitõrjegrupis</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32546</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32546#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 30 Jul 2010 20:20:43 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Kaitsevägi]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32546</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;">
<div id="attachment_32547" class="wp-caption aligncenter" style="width: 430px"><img class="size-full wp-image-32547 " title="AdmiralCowan" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/AdmiralCowan.jpg" alt="EML Admiral Cowan õppusel BALTOPS 2010" width="420" height="280" /><p class="wp-caption-text">EML Admiral Cowan õppusel BALTOPS 2010</p></div>
<p><strong>Täna asub Poolas Gdynias NATO Miinitõrjegrupis teenistusse mereväe miinijahtija Admiral Cowan.</strong></p>
<p>Nelja kuu jooksul osaleb Admiral Cowan NATO Miinitõrjeüksuse koosseisus neljal suuremal mereväeõppusel ja operatsioonil Lääne- ja Põhjamerel ning Briti saarte ümbruses. Lisaks kaadrikaitseväelastele teenib Admiral Cowani meeskonnas neli ajateenijat.</p>
<p>Alates 1. juulist on Admiral Cowan ka NATO reageerimisjõudude valmisolekuüksus. Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas.</p>
<p>Enne reageerimisjõududesse määramist läbis Admiral Cowan hindamisprotsessi Belgias Miinitõrjelaevade akrediteerimiskeskuses, mille alusel hinnatakse kõiki NATO merevägede aluseid.</p>
<p>NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.</p>
<p>Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud lisaks Admiral Cowanile 2008. aastal, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev ja miinijahtija Sakala.</p>
<p>Samuti on reageerimisjõudude koosseisus varasematel aastatel valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. Selle aasta esimesel poolel panustas Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus.</p>
<p>Admiral Cowan on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1989. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga.</p>
<p>Admiral Cowan jõuab kodusadamasse novembris ning on NATO reageerimisjõudude valmisolekuüksuseks aasta lõpuni.</p>
<p><em>Allikas: kaitseväe peastaabi 30.07.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32546/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Gröönimaa jää selgitab kliimamuutuste ajalugu</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32535</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32535#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 30 Jul 2010 13:56:43 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Keskkond]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32535</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32536" title="Groonimaa2" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Groonimaa2.jpg" alt="Groonimaa2" width="400" height="320" /><strong>Rahvusvaheline teadlaste rühm uurib Gröönimaa jääd, et saada selgust maakeral viimase 150 000 aasta jooksul toimunud kliimamuutustes, kirjutas reedel Šveitsi ajaleht Tan.</strong></p>
<p>Spetsialistid tahavad teada saada, mismoodi toimus kliima evolutsioon, analüüsides Gröönimaa põhjatipust võetud jäänäidiseid. Nende kättesaamiseks puuriti liustikku 2500 meetri sügavused augud. Operatsioon kestis kaks aastat. Nüüd on esmakordselt saadud jäänäidised, mis sisaldavad selle piirkonna &#8220;kliimaarhiive&#8221; viimase 150.000 aasta või isegi pikema perioodi kohta.</p>
<p>Seni oli glatsioloogidel õnnestunud saada andmeid kliima muutumisest Gröönimaal kõigest viimase 123.000 aasta kohta.</p>
<p>Teadlastele pakub suurimat huvi periood, mis algas umbes 131.000 aastat tagasi: 15.000 aasta kestel oli keskmine temperatuur Maal praegusest 1,5-2 kraadi kõrgem (Celsiuse järgi).</p>
<p>Projektis osaleva Jean-Louis Tisoni sõnul tavatsetakse seda perioodi pidada &#8220;omamoodi analoogiks sellele mis meid ootab ees järgnevatel aastakümnetel&#8221;.</p>
<p>Ühest või teisest perioodist võetud jää analüüsides saavad teadlased kindlaks teha kliima iseärasused ja atmosfääri koostise.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 30.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32535/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Soome kaitseminister: NATO-ga liitumist lähiajal ei tule</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32531</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32531#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 30 Jul 2010 08:31:15 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32531</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32532" title="NATOlipp" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/NATOlipp.jpg" alt="NATOlipp" width="400" height="300" /><strong>Soome kaitseminister Jyri Häkämies avaldas veendumust, et lähemal ajal tema riik Põhja- Atlandi allianssi lõimuma ei hakka.</strong></p>
<p>&#8220;Liikmesus NATO-s ei ole eelseisval valimisperioodil aktuaalne,&#8221; ütles minister usutluses ajalehele Maaseudun tulevaisuus.</p>
<p>Kaitseametkonna juhi sõnul seisneb NATO diskussioonide probleem selles, et lähtutakse külma sõja aegsetest hinnangutest.</p>
<p>Häkämies on seisukohal, et Soome võib saada sõjalist abi ka alliansi liikmeks olemata, sest Lissaboni leping garanteerib EL-i kuuluvatele riikidele sõjalist abi.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 30.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32531/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>President Ilves külastas Vormsi saart</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32514</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32514#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 29 Jul 2010 16:21:19 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[President]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32514</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;">
<div id="attachment_32515" class="wp-caption aligncenter" style="width: 445px"><img class="size-full wp-image-32515     " title="THIlvesjafriberg" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/THIlvesjafriberg.jpg" alt="President Toomas Hendrik Ilves ja rannarootslane Oskar Friberg" width="435" height="286" /><p class="wp-caption-text">President Toomas Hendrik Ilves ja rannarootslane Oskar Friberg</p></div>
<p><strong>President Toomas Hendrik Ilves tegi täna ringsõidu Vormsi saarel, osaledes ühtlasi Rootsi päevadel ja Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 20. aastapäeval.</strong></p>
<p>President Ilvese sõnul oli Vormsi Püha Olavi kiriku taastamine 20 aastat tagasi saare kultuurisidemete ja traditsioonide taasloomise sümboliks, pärast ligi pool sajandit kestnud kommunistlikku hävitustööd. “Hävitajate vaenulikkuse ja ükskõiksuse vastu saab vaid ise vastuvoolu minnes ja tegutsedes. See eeldab julgust ja pealehakkamist,” ütles president Ilves.</p>
<p>Eesti riigipea tutvus saarel olles Vormsi surnuaia ja sealse rõngasristide kogumiga, Saxby tuletorni ja muuseumiga, Vormsi talumuuseumiga Svibys, Rälby külaseltsi ja tuulikuga, Rumpo Mäe taluga ning ettevõttega Vormsi Mets Fällarna külas, kus omanik Ivo Sarapuu rääkis metsamajandamisest Vormsi saarel.</p>
<p>President Ilves kohtus ka Vormsil sündinud ja peaaegu kogu elu saarel elanud rannarootslase Oskar Friberg’iga tema kodus Norrby külas, samuti perekond Holmiga Kersleti külast ning Vormsi Ennuga.</p>
<p>President märkis, et saart saab paremaks elupaigaks muuta vaid kogukonna koostöös. “Üksteisega arvestamine, olulistes asjades kokkuhoidmine ning kogukonna hea vaimsus aitab saarel edasi areneda ja kasvada,” lisas Eesti riigipea.</p>
<p><em>Allikas: presidendi kantselei 29.07.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32514/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Vormsi kirik tähistab taaspühitsemise aastapäeva</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32498</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32498#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 28 Jul 2010 22:32:22 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti kirikulugu]]></category>
		<category><![CDATA[Usuelu uudised]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32498</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div id="attachment_32499" class="wp-caption aligncenter" style="width: 310px"><img class="size-full wp-image-32499" title="VormsiKirikEinlo" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/VormsiKirikEinlo.jpg" alt="Foto: Kärt Einlo" width="300" height="240" /><p class="wp-caption-text">Foto: Kärt Einlo</p></div>
<p><strong>Neljapäeval tähistab Vormsi kirik taaspühitsemise 20. aastapäeva, pidustustel osalevad ka peaminister Andrus Ansip ja kultuuriminister Laine Jänes.</strong></p>
<p>Täna ehk olevipäeval teenib EELK teatel Vormsi Püha Olavi kirikus pidulikul jumalateenistusel peapiiskop Andres Põder. Kaasa teenivad ka peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Rootsi kiriku piiskop emeeritus Henrik Svenungsson.</p>
<p>Pärimuse järgi ehitas Vormsi Püha Olavi kiriku Taani kuningas Valdemar II 1219. aastal. Saar asustati aga alles 13. sajandi II poolel ja tõenäoliselt siis ehitati praegusele kohale ristkülikukujuline puukirik. Praegune kirik on ehitatud hiljem.</p>
<p>Vormsi kiriku kuldsed-hõbedased karikad, pateenid ja muud hinnalised esemed on tagasi toodud Rootsist ja deponeeritud Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus asuvasse eesti-rootslaste kirikumuuseumi.</p>
<p>Kirik on taastatud nii Eesti kui Rootsi poolte abiga.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 27.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32498/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Gaasi põhivõrke müüjast eraldav seadusandlus tuleb arutlusele septembris</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32511</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32511#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 28 Jul 2010 20:01:21 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32511</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32512" title="RiigikoguHoone" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/RiigikoguHoone.jpg" alt="RiigikoguHoone" width="289" height="203" /><strong>Täna toimunud arutelul leppisid koalitsioonipartnerid IRL ja Reformierakond kokku, et asutakse välja töötama seadusesätteid, et lahutada põhivõrgud gaasimüüjast.</strong></p>
<p>„Loodame juba septembris arutada eelnõud, mis tagaks Eestis põhimõtted, et gaasi müüja oleks erineva omanikuga kui põhivõrkude omanik. Eesti jaoks on see majanduslikult oluline, arvestades võimalust tulevikus saada gaasi ka mujalt kui vaid põhiliselt ühelt tarnijalt &#8211; Gazpromilt. Kui omanikud on erinevad, siis saab tekkida ka konkurents ning võimalus gaasi hinna alanemiseks tarbijatele, täna on olukord kahjuks vastupidine – hind tõuseb ja tegelikke alternatiive gaasipakkumisel pole. Maailmas on LNG ehk veeldatud maagaas odavnenud, mistõttu oleks see Eesti inimestele ja ettevõtjatele rahaliselt ka kasulik,“ märkis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.</p>
<p>&#8220;Põhjendatud on iga läbimõeldud ja mõjus samm monopolide ohjeldamiseks, sest monopoolsel turul on tarbijad kaitsetus seisus. Täna ei tee gaasivõrgu põhiomanik Gazprom midagi selleks, et võimaldada gaasivõrgule ligipääsu ka teistele pakkujatele ja tekitada konkurentsi. Seega kannatavad tarbijad, sest gaasimüüjal ei teki konkurentsist tulenevat survet hindade alandamiseks. Majandusministeerium ja Konkurentsiamet on juba asunud välja töötama vastavat seadusparandust gaasimüüja ja võrguomaniku eraldamiseks, mille tahame anda menetlusse nii kiiresti kui võimalik,“ sõnas IRL peasekretär Ken-Marti Vaher.</p>
<p>Samasisulisi ideid on IRL&#8217;i ja Reformierakonna koalitsioon arutanud ka varem, seda just monopolide hinnatõusu ohjeldavate seaduste väljatöötamisel. Ka Leedu on vastava otsuse valitsuse tasemel langetanud ning otsustanud täita Euroopa Liidu kolmanda energiadirektiivi, mis nõuab gaasi importija, varustaja ja ülekandevõrgu eraldamist.</p>
<p><em>Allikas: Reformierakonna ja IRLi 28.07.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32511/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>USA kongress kiitis heaks Afganistani sõja eelarve</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32493</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32493#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 28 Jul 2010 08:48:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32493</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32494" title="USCongress" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/USCongress.jpg" alt="USCongress" width="432" height="324" /><strong>USA kongressi esindajatekoda kiitis teisipäeval heaks president Barack Obama taotletud summad Afganistani lisavägede rahastamiseks häältega 308-114, senat oli oma nõusolekut juba varem väljendanud.</strong></p>
<p>Veel vaid presidendi allkirja vajava seadusega eraldatakse 33 miljardit dollarit Afganistani saadetavatele lisavägedele, millest osa läheb ka kulutusteks Iraagis. Veel peaaegu neli miljardit on mõeldud välisabiks Afganistanile ja Pakistanile.</p>
<p>Seadusandjad on viimasel ajal üha häälekamalt nõudnud selget plaani üheksa aastat kestnud sõja lõpetamiseks. Obama administratsioon palus veebruaris 33 miljardit dollarit 30.000 lisasõduri Afganistani saatmiseks. Kongress, kus Obama demokraadid on ülekaalus, lükkas hääletust kuude kaupa edasi, sest esile kerkisid riigisisesed prioriteedid ja suhtumine Afganistani sõjasse muutus ebakindlaks.</p>
<p>Pentagon on kongressi hoiatanud, et võib olla sunnitud rakendama äärmuslikke abinõusid nagu palkade maksmatajätmine, kui seadusandjad eelnõu enne augustivaheaega vastu ei võta.</p>
<p>USA ja tema liitlased loodavad NATO novembrikuisel tippkohtumisel teatada &#8220;otsustavast edust&#8221; Afganistani sõjas. NATO hindab sõjalist edu lähikuudel, otsides märke, et uus strateegia, mida toetavad Ühendriikide ja koalitsiooni lisajõud, on toonud tõelise edasimineku.</p>
<p>NATO liikmed korraldavad novembris Portugali pealinnas Lissabonis tippkohtumise, kus kaalutakse missiooni, mis on muutunud mõlemal pool Atlandi ookeani üha enam ebapopulaarseks.</p>
<p>USA administratsioon, kes on saatnud Afganistani ligi 100.000 sõjaväelast, kavatseb esitada omapoolse hinnangu ligi üheksa aastat kestnud sõjast detsembris.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 28.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32493/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Kolmapäeval toimub Paides eurole ülemineku teemaline kohalike omavalitsuste infoseminar</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32488</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32488#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 22:32:48 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Euro tulek]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32488</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32489" title="Eurod" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Eurod1.jpg" alt="Eurod" width="448" height="336" /><strong>Rahandusministeerium korraldab kolmapäeval, 28. juulil Paide Kultuurikeskuses (Pärnu 18) kohalike omavalitsuste esindajatele euro kasutuselevõtu üldist korraldust ja üleminekuks vajalikke ettevalmistusi tutvustava infoseminar-arutelu.</strong></p>
<p>„Meil on hea meel, et tänaseks on seminarile registreerunud juba 186 inimest 122 omavalitsusest. Ootame kõigilt omavalitsustelt seminaril aktiivset osavõttu ning tulemuslikku koostööd,” rääkis rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak.</p>
<p>Seminaril antakse praktilisi nõuandeid muudatustest raamatupidamises, ümberkorraldustest IT-süsteemides ning eurole ülemineku õiguslikest küsimustest. Rahandusministeeriumist esinevad ettekandega kantsler Tea Varrak, asekantsler Marek Helm, riigi pearaamatupidaja Juta Maar ning õigus- ja haldusosakonna nõunik Tiit Rebane. Eesti Panka esindab seminaril Rait Roosve ja sotsiaalministeeriumit Apo Oja.</p>
<p><em>Allikas: Rahandusministeeriumi 26.07.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32488/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>President tunnustas Mulgimaa muusikuid</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32474</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32474#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 17:49:34 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Muusika]]></category>
		<category><![CDATA[President]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32474</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div id="attachment_32475" class="wp-caption aligncenter" style="width: 460px"><img class="size-full wp-image-32475" title="THIlvesMuusikud" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/THIlvesMuusikud.jpg" alt="THIlvesMuusikud" width="450" height="325" /><p class="wp-caption-text">Foto: presidendi kantselei</p></div>
<p style="text-align: left;"><strong>President Toomas Hendrik Ilves tunnustas täna erinevatel aegadel Viljandi folgiga seotud ja Mulgimaa kohalikku elu arendavaid muusikuid, võõrustades neid Ärma talus.</strong></p>
<p>“Mul on hea meel, et on inimesi, kes on valinud Eesti asja ajamiseks Mulgimaa, kas siis algselt juba siin elades või siia kolides. On tuntav, et üha rohkem inimesi just kolib siia, et teha muusikat väljaspool metropoli,” ütles Eesti riigipea.</p>
<p>Ärma talu külastas paarkümmend muusikut, eesotsas folgipealik Ando Kivibergiga.</p>
<p><em>Allikas: presidendi kantselei 27.07.2o10 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32474/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Tartu linnapea võttis Bolzanos üle Europeade 2011 korraldamisõiguse</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32469</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32469#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 14:24:42 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Kultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32469</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32470" title="Europeade" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Europeade.jpg" alt="Europeade" width="436" height="340" /><strong>Tartu linnapea Urmas Kruuse võttis Põhja-Itaalias, Bolzanos üle Euroopa suurima rahvakunstifestivali Europeade korraldusõigused. Bolzano spordihallis toimunud festivali lõppkontserdil anti Urmas Kruusele üle festivali lipp ning sooviti Tartu linnale edu festivali ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Tartu linnapea tervitas ja kutsus hoogsa lauluga lõputseremoonial viibinud 4000 esinejat ja külastajat järgmisel aastal Tartusse.</strong></p>
<p>Tartu delegatsioon kohtus Bolzanos Europeade keskorganisatsiooni, Bolzano linnapea Luigi Spagnolli ja Bolzano festivali korralduskomitee liikmetega ning tutvus festivalikorralduse kõikide detailidega.</p>
<p>„Olgugi, et Tartul on rohkelt kogemusi suurürituste korraldamisel, seab Europeade festival meile uusi väljakutseid ja teistsuguseid korraldustingimusi, millega me varem kokku pole puutunud. Üks-ühele ei saa ühtegi festivali ühest linnast või riigist teise kohta tõsta,“ ütles Kruuse. Ta lisas, et Tartu tahab festivali läbi viia kõige kõrgemal tasemel lisades sellele tartulikku omapära. „Kõige tähtsam on luua esinejatele parimad tingimused oma rahvakunsti esitamiseks ja Tartu nautimiseks.”</p>
<p>Rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus järgmise aasta juulis koos Tartu hansapäevadega ning selleks ajaks on Tartusse oodata 4000 esinejat ja mitmeid tuhandeid välisturiste ja -ajakirjanikke. Tartusse oodatakse 20.-24. juulini 2011. aastal ligi 200 kultuurikollektiivi ja esinejat ning sellesse nädalavahetusse on planeeritud umbes pooltuhat esinemist ja kontserti, rongkäik, festivaliõhtud, käsitöölaadad, riikide tutvustused jpm.</p>
<p>Euroopa suurimat rahvakultuurifestivali peetakse alates 1964. aastast. Peaaegu poole sajandi pikkuse traditsiooniga festivalil on osalejaid kõigist Euroopa riikidest.</p>
<p><em>Allikas: Tartu linnavalitsuse 27.07.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32469/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Euroopa Liidu rahvaarv ületas poole miljardi piiri</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32465</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32465#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 14:19:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32465</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32466" title="Rahvas" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Rahvas.jpg" alt="Rahvas" width="442" height="257" /><strong>Euroopa Liidu rahvaarv ületas sel aastal ametlikult poole miljardi piiri, teatas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat teisipäeval.</strong></p>
<p>1. jaanuari seisuga elas 27-liikmelises EL-is 501,1 miljonit inimest. 2009. aasta 1. jaanuaril oli bloki rahvaarv 499,7 miljonit, juurdekasv tuli 900.000 immigrandi ja loomuliku iibe arvelt, mis ulatus 500.000-ni.</p>
<p>2009. aastal sündis EL-is üle viie miljoni lapse, kõrgeim oli sündivus Iirimaal, Suurbritannias ja Prantsusmaal ning madalaim Saksamaal ja Austrias.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 27.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32465/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Helsingi piiskop: kirik võib loobuda abielu sõlmimise õigusest</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32458</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32458#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 08:31:17 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Usuelu uudised]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32458</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32459" title="Sormused" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Sormused1.jpg" alt="Sormused" width="431" height="344" /><strong>Helsingi piiskopi Eero Huovineni sõnul võib kirik kaaluda loobumist abielu sõlmimise õigusest, kui Eduskund lubab abielu samast soost inimeste vahel.</strong></p>
<p>Huovinen ütles seda, kommenteerides parlamendiliikme Bjarne Kallise (Soome Kristlik-Demokraatlik Liit) ettepanekut. Kallise arvates võiks seaduslik abielu sõlmimise õigus olla üksnes ametnikel, kui abieluseadus muutub, abielupaar võiks aga saada kirikus õnnistuse, vahendas STT.</p>
<p>Huovineni sõnul on abielu luteri usu järgi mehe ja naise vaheline liit.</p>
<p><em>Allikas: <a title="ERR" href="http://uudised.err.ee/index.php?06210682" target="_blank">ERRi 27.07.2010 uudis</a></em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32458/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Riigi õigusabi on vajatud tänavu 8771 korral</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32455</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32455#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 08:19:10 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32455</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="alignleft size-full wp-image-32456" title="Advokatuur" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Advokatuur1.jpg" alt="Advokatuur" width="195" height="182" /><strong>Advokatuuri kuue kuu statistika näitab, et riigi õigusabi (RÕA) järele püsib kõrge nõudlus. Kokku on jaanuarist juunini esitatud 8771 RÕA osutamise tellimust.</strong></p>
<p>Tellimustest 6809 puudutas määratud kaitset kriminaalmenetluses ning 1692 esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Ülejäänud õigusabi valdkondadest oli kõige nõutum isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine kokku 73 tellimusega. Prokuratuurist on tulnud 3273, politseist kokku 2858 ning kohtutest 2640 tellimust.</p>
<p>„Advokatuur eeldab, et vajadus riigi õigusabi järele kasvab, kuna vähemkindlustatud isikud näevad siin võimalusi oma õiguste kaitseks. Eeldada võib ka tsiviilasjade osakaalu tõusu,“ ütles advokatuuri esimees Toomas Vaher.</p>
<p>Riigi õigusabi osutab Eestis kokku 120 advokaati, kellest enamus osutab määratud kaitset kriminaalmenetlustes. Tänavu 1. jaanuarist hakati RÕAga seotud kaitse- ja esindusülesandeid advokaatidele edastama ja jagama läbi selleks loodud  advokatuuri infosüsteemi RIS, mis on ennast täielikult õigustanud ning lihtsustanud RÕA korraldamist.</p>
<p>Riigi õigusabi seaduse alusel on RÕA korraldamine advokatuuri ülesanne. Advokatuur kehtestab RÕA osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning RÕA osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu.</p>
<p>Advokatuuri juhatus otsustas muuta 1. juulist 2010 RÕA tasumäärasid ning rakendada ajatasu süsteemi, mis motiveerib advokaate võtma käsile keerukamaid menetlusi.</p>
<p><em>Allikas: Advokatuuri 27.07.2010 pressiteade</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32455/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Cameron lubab võidelda Türgi pääsu eest Euroopa Liitu</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32450</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32450#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 08:15:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32450</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32451" title="EU_Turkey_flag" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/EU_Turkey_flag.jpg" alt="EU_Turkey_flag" width="419" height="216" /><strong>Briti peaminister David Cameron lubab teisipäeval Ankara-visiiti alustades võidelda Türgi vastuvõtmise eest Euroopa Liitu ning süüdistab selle vastaseid protektsionismis ja eelarvamuslikkuses.</strong></p>
<p>Türgi peab EL-iga liitumiskõnelusi, kuid blokk on sügavalt lõhenenud küsimuses, kas Ankarale tuleks anda täisliikme staatus või tasuks kaaluda niinimetatud privilegeeritud partnerlust.</p>
<p>Briti ametiisikute teatel kinnitab Cameron visiidil, et Türgi toob tänu oma tohutule majanduspotentsiaalile ning kasvavale mõjule Lähis-Idas ja Kesk-Aasias blokki suurema jõukuse ja poliitilise stabiilsuse.</p>
<p>&#8220;Jään teie liikmesuse suurimaks toetajaks, suhtun sellesse väga kirglikult,&#8221; ütleb Cameron visiidi ajal peetavas kõnes. &#8220;Tahan, et sillutaksime koos tee Ankarast Brüsselisse.&#8221;</p>
<p>Cameron toob kõnes paralleeli ka Türgi ja Suurbritannia vahel, kes esmalt Prantsusmaa veto tõttu ei saanud samuti ühenduse liikmeks, kuid võeti 1973. aastal ikkagi vastu.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 27.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32450/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>
