Uue kujundusega kaheeurone mälestusmünt lastakse eeloleval aastal ringlusse kõikides euroala riikides kogutiraažiga ligikaudu 90 miljonit münti. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus, kuid mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige mälestuseseme ja kogumisobjektina, teatas Eesti Pank BNS-ile.

Eesti Pank emiteerib erikujundusega kaheeuroseid metallrahasid kokku kaks miljonit tükki. Eesti Pank hakkab uusi münte pankadele väljastama vastavalt nende mündivajadusele alates 2. jaanuarist.

Uue euromündi kujunduse valisid välja euroala elanikud e-hääletuse teel viie kavandi seast. Kavandid olid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikule konkursile esitanud euroala riikide elanikud.

Eesti Panga teatel sümboliseerib võidukavand euro tähtsust, kuidas eurost on viimase kümne aastaga saanud ülemaailmselt mõjukas vääring ja selle mõju inimeste igapäevaelule, kaubandusele, tööstusele ja energeetikale. Seda väljendavad mündil kujutatud inimesed, laev, tehas ja tuuleenergiajaamad. Mündil on kujutatud aastaarvud 2002 ja 2012. Kujunduse autor on Austria rahapaja elukutseline kujundaja Helmut Andexlinger.

Kaheeurose mälestusmündi rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroalariikidel ühesugune, kuid erinev on emiteeritava riigi tähis ja servatekst. Eesti mälestusmündil on sõna “EESTI” ning servatekstis sõna “EESTI” püsti ja ümberpöördult.

Erikujundusega mälestus-euromünt tähistab mõnd tähtsündmust kohalikul või Euroopa tasandil. Mälestusmünt on alati kaheeurone, teisi münte erikujundusega ei tehta. Iga liikmesriik võib erikujundusega kaheeurose ringlusse lasta kord aastas ja münt kehtib maksevahendina kogu euroalal.

Eurot kasutavad riigid on varem välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte kahel korral – Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal ja kümne aasta möödumise tähistamiseks majandus- ja rahaliidu ning euro kui virtuaalse valuuta loomisest 2009. aastal.

Allikas: BNS, 01.01.2012

Foto: Tartu Ülikool

2012. aasta jaanuarist rakendub ametlikult Tartu Ülikooli uus kaasajastatud juhtimismudel, mis hakkab ülikooli tegevusse kaasama ka väliseid partnereid. Jaanuaris alustavad ülikooli uute juhtorganitena tööd nii senat kui ka muudetud funktsioonidega nõukogu.

Ülikooli uue nõukogu liikmetele saadetud kiri kannab rektor Alar Karise ja Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu allkirju ning selles tehakse ettepanek nõukogu esimese koosoleku kokkukutsumiseks 2012. aasta jaanuaris. Akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu sõnul seisab nõukogul esimesel koosolekul ees esimehe valimine ja nõukogu kodukorra vastuvõtmine. Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, kes vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest, muuhulgas kinnitab nõukogu põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget: TÜ nõukogu poolt esitatud Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp ja Paul Varul, Eesti Teaduste Akadeemia esitatud Kari Olavi Raivio ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt esitatud Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft ja Aku Sorainen. Nõukogu koosseisu kinnitas viieks aastaks Vabariigi Valitsus oma 22. detsembri istungil.

Ülikooli senati esimene istung toimub rektor Alar Karise kutsel 13. jaanuaril 2012. Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Muuhulgas võtab senat vastu ülikooli põhikirja ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.

Senati koosseisu kuuluvad rektor senati esimehena ning 21 liiget, kellest 16 liiget valisid ülikooli õppejõud ja teadustöötajad 21. oktoobril toimunud valimistel ning viis üliõpilaste esindajat.

Senati esimesel istungil on peamise küsimusena arutlusel ülikooli põhikirja muutmine selle kooskõlla viimiseks Tartu Ülikooli seadusega.

Allikas: Tartu Ülikooli 28.12.2011 pressiteade

Foto: www.churchmagazine.org

Paavst Benedictus XVI tähistas uue aasta saabumist jutlusega maailmarahust ja rõhutas hariduse tähtsust noorte kõlbeliste tõekspidamiste kujundamises, et neist saaksid “rahuehitajad”.

Paavst pöördus missal Püha Peetri kirikus maailma usu- ja haridusjuhtide poole üleskutsega astuda vastu “suhtelisuse kultuurile” ning õpetada noori austama rahu ja õiglust.

“Relativismikultuur tõstatab radikaalse küsimuse: kas haridusel on üldse mõtet. Ja kui, siis milleks,” ütles katoliku kiriku pea.

“Tänases maailmas, kus varjud tumestavad silmapiiri, lubab noortele tõe, põhiväärtuste ja vooruste õpetamine lootusega tulevikku vaadata,” lisas ta.

Allikas: BNS, 01.01.2012

„Võime rahvaloenduse alguse lugeda edukaks, sest e-loendus käivitus sujuvalt,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Juba esimestest minutitest peale oli huvi enda internetis loendamise vastu üllatavalt suur,“ lisas ta.

Esimese ööpäeva jooksul täideti internetis rahvaloenduse küsimustik 26.913 inimese kohta, neist ligi 6000 juba 31. detsembri hommikul kella 9-ks.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa seisuga 01.01.2012 kell 00:00 leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord ööpäevas. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 6259100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Eestis toimub rahvaloendus 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Rahvaloenduse kohta lähemalt www.REL2011.ee.

Allikas: Statistikaameti 01.01.2012 pressiteade

Aserbaidžaan, Guatemala, Maroko, Pakistan ja Togo vahetavad välja Bosnia, Brasiilia, Gaboni, Liibanoni ja Nigeeria.

Diplomaatide sõnul ei ole uute liikmete saabumisega oodata olulisi muudatusi hääletamises selliste tähtsate küsimuste üle nagu Palestiinlaste taotlus saada maailmaorganisatsiooni täisliikmeks.

15-liikmelise nõukogu viis alalist liiget Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA võivad endiselt panna veto igale resolutsioonikavale.

Allikas: BNS, 01.01.2012

Taani võtab EL-i juhtimise vaikselt üle Poolalt. Ühtegi suuremat avalikku üritust ei ole kavandatud kuni 11. jaanuaril toimuva tseremooniani, millest võtavad osa Euroopa Komisjoni esindajad.

5,6 miljoni elanikuga Taani saab EL-i eesistujaks juba seitsmendat korda.

Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt on rõhutanud, et Kopenhaagen tahab olla “sillaks 17 ja 27 vahel”, tagamaks seda, et lõhe eurotsooni kuuluvate riikide ja mitte-euro riikide vahel ei laieneks. Selle ülesande muutis raskeks Suurbritannia otsus lahkuda 9. detsembril EL-i tippkohtumisel läbirääkimiste lauast.

Taani eurominister Nicolai Wammen on öelnud, et ta tahab näha Londoni jäämist “Euroopa perekonna väga aktiivseks liikmeks”, märkides, et Euroopa peab leidma konkreetsetele probleemidele konkreetseid lahendusi. Ministri sõnul on Taani peamine missioon kuus kuud kestval eesistumisperioodil “eurotsooni kuuluvate riikide ühendamine nendega, kes sinna ei kuulu”.

Lisaks eurokriisile tuleb Taanil püüda lahendada ka erimeelsusi eelseisvatel kõnelustel EL-i 2014.-2020. aasta eelarve üle.

Allikas: BNS, 01.01.2012

Foto: ERR

Hea Eesti rahvas.

Täna õhtul ja praegusel tunnil – kui üks aasta murdub teiseks, kui miski kaob ja miski on tulemas – on vägagi paslik tõdeda: nüüd, oma uue vabaduse kahekümnendal aastal, oleme tõesti saanud täiskasvanuks. Eelkõige suhtes sellega, mis meid ümbritseb.

Saagem nüüd ka täiskasvanute maailma osaks. Tasakaalukalt ja arukalt. Enda väärtust ja saavutusi lugupidamisega hinnates. Mõistkem, et meie vabadus, see valgemast valge laev, mida ootasime noodsamad 700 ja pärast veel 50 aastat, on ka vabadus minna, vabalt minna, kuhu tahes.

Meie pole süüdi selles, et oleme vabad. Ei tohi uskuda seda orjameelset kibedust, et vabadus on teinud meid vaeseks. Kui oleme vabad, oleme vabad minema ja tulema.

Täiskasvanu teab, et vabadusega tuleb ka toime tulla. See teadmine väljendub ka tõdemuses, et me tõesti oleme miskiga koguni paremini toime tulnud kui üldiselt.

Kas tõesti? Ei või olla! Ei usu! Naeruvääristame omi, ostame kalli raha eest teiste puhutud soola. Ja tunneme valu igast kriitikanoolest, ka siis, kui selle ots on kastetud kadeduse mürki.

Me kahtleme endas oma seitsmesaja aastase taaga jõul, mida tarime asjatult kaasas. Ikka justkui oodates mõisapõllule minekut, puudulikku pajukit ja kartes teenimatut peksu.

Me pole vabad kellegi armust, vaid oleme vabad omal valikul. Seetõttu ei pea me enam kustutama oleviku patte mineviku müütidega. Mistõttu ei tasuks eilse vabadusvõitlusega vehkida neil, kes on äsja oma isamaad tükikaupa müüki pannud.

Mu head kaasmaalased,

sellele talvele läheme vastu parema karastusega kui mõnelgi varasemal aastal. Nüüd tuleb leida jõudu heita kõrvale kõik, mis vale. Ütelda valetajatele ja sohitegijaile: teil pole kohta meie hulgas.

Meil tuleb hoida kõvasti kinni sellest, mis õige ja püsiv. Perest, oma riigist, aust ja aususest.

Ja võtta ometi omaks, et oleme senini toimetanud hästi. Ei, esmajärjekorras mitte meie valitud

valitsejad, vaid meie ise, sest me oleme neid valinud.

See annab meile moraalse õiguse mõista hukka neid, keda oleme valinud meie endi väärtuste hoidjaks, kuid kes on hakanud seda pidama oma isiklikuks vääringuks. Enamgi veel, kel on ülbust meie ühist väärtust enda kasuks müüa. Riigi peamine ülesanne on ju tagada, et meie kõikide elus kogutud väärtus säiliks ja kasvaks.

Head sõbrad,

kuidas minna vastu uuele ja tundmatule? Olukorras, kus me ei tea, kas meie ihaldatud Euroopa toob meile lunastust või seekord pigem vaeva.

Minu arvates võiksime täiskasvanud inimese meelerahuga toetuda mõistusele, rahvana ka oma kogemustele. Ja panna lõpuks käest oma lapsepõlve lelud. Lõpetada kurtmine, et maailm meid ei mõista. Jätta jonnakad õigustused, et “teised teevad ka”, kui oleme teinud midagi valesti. Saada aru, et keegi pole puhas või määrdunud pelgalt ameti poolest, aga et on ameteid, mis peavad olema puhtad.

Meie enda käes on võimalus oma elu paremaks muuta, sest me seisame tegelikult kindlal pinnal. Ja alustada saab igaüks ise ja kõige lihtsamast:

Ära tee kunagi teistele kurja.

Ära kunagi, mitte kunagi, istu rooli purjuspäi.

See, kes valenime all või nimetult laimab, on lihtsalt lurjus.

Vihkamine ja kadedus teevad haiget Eestile, sest oleme nüüd kõik vabad valima elu seal, kus vihkamist pole.

Usaldus volitab töötama rahva heaks, mitte enda heaks.

Hea Eesti rahvas.

Peagi kustuvad taevalaotuses ilutulestiku raketid ja kuusel küünlad. Tähed jäävad taevasse alles. Nagu jääb alles sära me lähedaste silmadesse. Ma tean asju, mis muutuvad, ja ma usun asjadesse, mis jäävad minuga kogu ülejäänud eluks. Tunneme ära ilusad hetked iseendas ja enda ümber. Peame neid tähtsaks ja jätame selle mälestuse endale meelde.

Armastame neid inimesi, kes meile tähtsad ja kallid. Hoiame üksteist!

Head uut aastat. Elagu Eesti.

“Taas on üks aasta lõppemas ning me ootame uut, äreva meele, soovide ja lootustega nagu alati,” ütles Benedictus traditsioonilisel vana aasta õhtu jumalateenistusel Püha Peetri kirikus Vatikanis.

“Hingega, mis on täidetud tänuga, valmistume ületama 2012. aasta künnist, pidades meeles, et Jumal valvab meie üle ja hoolitseb meie eest,” ütles paavst. “Tema kätte tahame sellel õhtul usaldada kogu maailma.”

Benedictus naaseb Püha Peetri kirikusse pühapäeva hommikul, et juhtida uue aasta esimest missat. Vatikan tähistab 1. jaanuari maailmarahu päevana.

Allikas: BNS, 31.12.2011

“Jõuludest on tänapäeval saanud kommertspühad, mille säravad tuled varjutavad Jumala sõnumit alandlikkuse ja lihtsuse väärtustamisest,” manitses paavst.

“Palume Jumalat, et ta aitaks meil näha läbi välise sära ja leida selle tagant üles see laps Petlemma tallis, samuti leida tõelist rõõmu ja tõelist valgust,” kõneles paavst, kelle pöördumises kerkis kesksele kohale ka rahuteema.

Allikas: BNS, 25.12.2011

Linna oodatakse umbes 90.000 külastajat, kes osalevad seal toimuvatel usutalitustel ning kontsertidel, vahendas BBC.

Usutalitused peaksid kulmineeruma keskööl 1700 aasta vanuses Kristuse Sünni kirikus.

Petlemma sisenejad peavad läbima Iisraeli armee kontrollpunktid ning turvatõkked. Linna kunagi ülekaalukalt kristlikust elanikkonnast moodustavad tänapäeval kaks kolmandikku moslemid.

Allikas: ERRi 24.12.2011 uudis

Foto: www.filmweb.pl

Kirjaniku, humanisti ja poliitiku Václav Haveli lahkumine tähendab suure eurooplase lahkumist.

Václav Havel oli vabaduse, demokraatia ja inimõiguste eest seisja, alati veendunud sallivuse ja inimliku austuse ülimuslikkuses. Ta oli nii üksikute inimeste kui tervete rahvaste vabaduse julge, kõlav ning kuuldav trubaduur, kes suutis ainuüksi oma sõnaga võita kurjuse väe ja muuta maailma enam, kui tema vastu seisnud režiimid oma repressioonide ja tankidega. Nii näitas Havel vaba sõna jõudu ja humaansete väärtuste igipõlisust.

Ta võttis enda kanda mõõtmatult suure vaimse rolli totalitaarsete režiimide ja autoritaarsuse vastu võitlejana Euroopas ja maailmas laiemaltki, aga samuti võõrrežiimide ja okupatsioonide alt vabanenud rahvaste eestkõnelejana. Václav Havelit kuulasid poliitikuna ka need, kes teda kartsid ja kellele ta ei meeldinud.

Me jääme mäletama teda Euroopa kommunismist vabanemise ühe olulise sümbolina ning inimesena, kes seadis demokraatlikud väärtused kõrgemale päevakasulistest kokkulepetest. Ta tegi seda oma loominguga 20. sajandi süngetel aastatel ja oma poliitikaga hiljem riigipeana. Havel mõistis, et kurjuse lõpp saab alguse esimesest vabaduse valguskiirest, mis läbistab pimeduse ukse.

Eesti meenutab tänuga Václav Havelit toetuse eest meie naasmisel Euroopasse ja lõimumisel NATO-ga, sest eeskõndijana mõistis ta paljudest teistest selgemini ajaloo tallata olnud väikerahvaste julgeoleku ning tuleviku kindlustamise vajadusest. Ta selgitas seda kannatlikult ka neile, kes ei soovinud või ei osanud kuulata ja neilegi, kes naiivselt uskusid totalitaarsuse soovi ennast ise muuta.

Avaldan kogu Eesti nimel kaastunnet Václav Haveli lähedastele ja Tšehhi rahvale.

Toomas Hendrik Ilves

Eesti Vabariik on Václav Havelit autasustanud Maarjamaa Risti ketiga 1996. aastal.

Allikas: presidendi kantselei, 18.12.2011

Foto: www.britishcouncil.org

Peaminister Andrus Ansipi nõunikuna riigikaitselistes ja julgeolekuküsimustes asus alates tänasest tööle kindral Ants Laaneots.

Möödunud nädalal Eesti kaitseväe juhataja ametist erru läinud kindral Laaneots hakkab peaministrit nõustama kaitsepoliitilistes küsimustes, samuti on tema ülesandeks vaadata läbi selleteemalisi eelnõusid ja arengukavasid.

Peaminister Andrus Ansip avaldas heameelt kindrali otsuse üle see ametikoht vastu võtta.

„Ants Laaneotsa laialdased kogemused ja sõjaline ekspertiis on kõrgelt hinnatud ning aitavad Eesti riigikaitset edaspidigi tugevdada. Riigikaitse tulemuslik korraldamine eeldab tõhusat juhtimist, kiiret otsustusprotsessi ning koostööd eri ametkondade ja eluvaldkondade vahel. Olen veendunud, et kindral Laaneotsa nõuanded nii mulle kui kogu valitsusele aitavad selle saavutamisele tugevasti kaasa,“ lausus valitsusjuht.

Käesoleva aasta alguses jõustunud riigikaitse strateegia rõhutab laiapindset lähenemist, kus lisaks sõjalise kaitse kindlustamisele tuleb tagada sellele ka ühiskonna toetus, osaleda ktiivselt rahvusvahelistes liitudes, suurendada riigi sisejulgeolekut, kindlustada elutähtsate teenuste toimimine ja arendada psühholoogilist kaitset.

Kindral Ants Laaneots on sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmel Pärnumaal. Ta on lõpetanud kaardiväe kõrgema tankivägede kooli Harkovis ja Malinovski-nimelise tankiväeakadeemia Moskvas, õppinud NATO kaitsekolledžis Roomas ning Soome kõrgematel riigikaitsekursustel. Laaneots on teeninud Nõukogude armees, jõudnud polkovniku auastmeni ning tegutsenud Etioopias jalaväediviisi ning armeekorpuse ülema sõjalise nõunikuna.

Taasiseseisvunud Eestis määras valitsus Ants Laaneotsa 1991. aasta sügisel looma Kaitsejõudude Peastaapi ning aastatel 1991-1994 oli Laaneots selle ülem. Aastatel 1994-1996 töötas ta AS-i ESS Lõuna direktorina. 1997. aastal teenis Laaneots kaitseväe peainspektori ametikohal ning aastatel 1997-1999 oli ta taas Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

Enne Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks määramist aastal 2001 teenis kindral Ants Laaneots Balti Kaitseuuringute Keskuse ülemana. 2002. aastal nimetati ta kaitseatašeeks Venemaal ja Ukrainas. Alates 2006. aasta detsembrist kuni möödunud nädala esmaspäevani teenis Laaneots Eesti kaitseväe juhatajana.

Kindrali auastme sai Ants Laaneots tänavu suvel.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 12.12.2011 pressiteade

Venemaa ühinemise peaks WTO kaubandusministrid heaks kiitma 15. detsembril.

Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Meelis Kitsingu sõnul loob see Eesti ettevõtjatele stabiilsemad mängureeglid Vene turul ja annab neile suurema kindlustunde oma toodete ja teenuste eksportimisel Venemaale, vahendasid ERRi raadiouudised.

“Vene turg on oluline sihtturg Eesti ettevõtete jaoks, see on suuruselt ekspordi sihtturgude seas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit, kuskil 10 protsenti Eesti ekspordist läheb sellele turule. Kindlasti on igati positiivne, kui Eesti ettevõtetel on võrdsemad mängureeglid sellel turul,” sõnas Kitsing.

Loe edasi ERRi 12.12.2011 uudisest

Peaministrid Katainen ja Ansip Stenbocki majas 27.06.2011 (foto: Riigikantselei)

Peaminister Andrus Ansip on esmaspäeval Soomes, kus ta kohtub Soome valitsusjuhi Jyrki Kataineniga. Kohtumisel arutlevad valitsusjuhid Euroopa Liiduga seotud teemadel. Jutuks tuleb ka koostöö seoses Rail Baltic projektiga ning energeetika.

Lisaks on kohtumisel plaanis peaministrite poolt allkirjastada Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe. Kokkuleppe alusel tunnustatakse Eesti ja Soome vahel ingliskeelseid rahvastikuregistri väljavõtteid ilma apostille ja tõlketa. Praegu tuleb kõik dokumendid, mida soovitakse teises riigis kasutada, tõlkida ja kinnitada Haagi konventsioonikohase sertifikaadi ehk apostille’ga. Soomes tuleb apostille’ eest tasuda 11 eurot ja Eestis 26,8 eurot, millele lisanduvad dokumendi tõlkimise kulud.

Peale valitsusjuhtide kahepoolset kohtumist osalevad peaministrid Turu Ülikooli seminaril Euroopa tuleviku teemal. Lisaks kohtub Ansip Turu linnapea Aleksi Randelliga ning külastab rahvusvahelist tehnoloogiagruppi Teleste ja Euroopa kultuuripealinna kultuurikeskust Logomo.

Eesti ja Soome suhteid iseloomustavad tihedad kontaktid nii poliitika, majanduse, kultuuri kui ka muudes valdkondades. Soome on pikka aega olnud Eestile ka kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Selle aasta esimese üheksa kuu andmeil oli Soome meie teine kaubanduspartner. Käesoleva aasta poolaasta seisuga on kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest 24% tulnud Soomest.

Soome peaminister Jyrki Katainen külastas Eestit käesoleva aasta 27. juunil.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 11.12.2011 pressiteade

Läkituse tekst:

Head Jõgeva ja Eestimaa inimesed! Meie armastatuim jõululaul algab sõnadega: “Püha öö, õnnistud öö, kõik on maas, rahu sees.” Kas ei peitu jõulurahu erilisus tema sidemes pühadusega? Kas ei too just pühaduse tajumine seda rahu meie südamesse ja ellu? Kas ei kutsu just jõulupühad küsima pühaduse ülesande ja allika järele?

Läbi ajaloo on inimkond mõistnud erisust püha ja profaanse, üleva ja madala, hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Püha on midagi meist kaugemale ulatuvat, midagi üldkehtivat ja ühendavat, puutumatut ja püsivat, õiget ja jumalikku. Midagi, mida maksab ihaldada ja usaldada, mis täidab südamed rõõmu ja rahuga isegi siis, kui teame, et oleme alles tee algul.

Mis on meile, eestlastele, püha? Mis on see, mida me ei tohi kaotada, mille poole püüdleme, millele pühendame kogu oma hingejõu? On see isamaa ja emakeel, hümn, lipp ja laulupidu? On see kodu, perekond, abielu ja armastus? Ligimene meie kõrval oma rõõmude ja muredega? On see elu, mis meile antud, loodus meie ümber ja Looja, kelle armastust vajame nagu laps oma vanemate hellitust? On need pühakojad, kuhu koguneme kuulama tema Sõna?

Või oleme haaratud kaduvate asjade ja askelduste võimust: pangamajad, kaubamajad, karjäär, konkurents, meelelahutus, heaolu, toimetulek ja teadmatus tuleviku ees – neile kuulugu pühaduse oreool! Sic transit gloria mundi, teadsid juba vanad roomlased! Elus pettunule pole enam miski püha. Kirikuisa Augustinuse sõnadega: Sina, Jumal, oled loonud meid elama osaduses endaga ja meie süda on rahutu seni, kuni ta rahu leiab sinus.

Keskendugem siis jõuluajal pühadusele ja pühale jõululapsele, kes on sündinud maailma, et leiaksime taas üles pühaduse lätte, ja saaksime tagasi oma lapsesilmad, nägema elu tõelisi, kadumatuid väärtusi. „Me oleme uskunud ning tundnud, et sina oled Jumala Püha,“ (Jh 6:69) tunnistasid kord Jeesuse jüngrid. Seda võime ka meie. Pühadus ehitab sildu, loob usaldust ja hoolivust, kingib julgust, elu ja rahu.

Kui ka varisevad maailmakorrad ja majandussüsteemid, toob pühadus ja püha jõuluöö esile inimeseksolemise pühaduse ja väärikuse ja paneb hõiskama koos inglikooriga: „Ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”

Kuulutan välja ülemaalise jõulurahu!

Andres Põder

Peapiiskop

Protokoll annab riikidele õigusliku raamistiku, mille põhjal tuleb nii mitmelgi suurel majandusel esimest korda hakata oma kasvuhoonegaaside emissiooni vähendama. Vaeste riikide rahastamiseks võitluses kliimamuutusega luuakse fond.

Uue leppe kehtivuse tähtaeg määratakse uuel aastal.

Durbani konverentsi tulemuse kritiseerijate sõnul ei ole vastuvõetud tegevuskava piisavalt agressiivne, et maakera soojenemist pidurdada.

Rahule ei jäänud ka saareriigid ja arengumaad, keda ohustab maailmamere veetaseme tõus. Nende sõnul on saavutatud kokkuleppe aluseks vähim võimalik ühisnimetaja, mis aga ellujäämist ei taga.

Kõneluste kardetud läbikukkumine suudeti ööl vastu pühapäeva sündinud kokkuleppega ära hoida ja kliimakõneluste korraldaja Lõuna-Aafrika Vabariik häbist päästa.

“Me tulime siia plaan A-ga ja me lõpetasime selle kohtumise plaan A-ga, et päästa üks planeet meie lastele ja lastelastele,” kuulutas LAV-i välisminister Maite Nkoana-Mashabane. “Me tegime ajalugu.”

Delegaadid leppisid kokku, et tuleval aastal alustatakse tööd õiguslikult siduva kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise leppe kallal, mis peab valmima 2015. aastaks ja jõustuma 2020. aastal.

Suurbritannia energia- ja kliimaminister Chris Huhne ütles, et tulemus on “Euroopa diplomaatia suur edu”. “Meil õnnestus kaasata suured saastajad nagu USA, India ja Hiina tegevuskavva, mis kindlustab ülemaailmse kokkuleppe,” ütles ta.

USA kliimaminister Todd Stern kinnitas, et tulemusega on rahul ka Washington: “Me saavutasime sellise sümmeetria, millele me oleme Obama valitsuse algusest peale keskendunud. Selles on kõik elemendid, mida me soovisime.”

Keskkonnaaktivistid on aga seisukohal, et valitsused raiskasid väärtuslikku aega üksikute sõnade üle vaieldes ning ei suutnud kokku leppida saastekärbetes, mis tõepoolset maakera soojenemist pidurdaks.

Konverentsist võtsid osa 192 riigi esindajad, teiste seas ka Eesti, keda esindas keskkonnaminister Keit Pentus.

Muu hulgas üleilmset saastekvootidega kauplemist reguleeriva Kyoto protokolli esimene kehtivusaeg saab ümber 2012. aastal. Pärast 2009. aasta Kopenhaageni kliimakonverentsi oli Kyoto protokollile järgneva uue kliimamuutusi pidurdava rahvusvahelise lepingu sõlmimine takerdunud.

Allikas: BNS, 11.12.2011