<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Uus Eesti &#187; Maailm</title>
	<atom:link href="http://uuseesti.ee/teema/uudised/maailm/feed" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://uuseesti.ee</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Sat, 31 Jul 2010 23:56:59 +0000</lastBuildDate>
	<generator>http://wordpress.org/?v=2.8.6</generator>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
			<item>
		<title>Vene miilits vahistas Nemtsovi</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32558</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32558#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 31 Jul 2010 23:56:59 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32558</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="size-full wp-image-32559 alignleft" title="BorisNemtsov" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/08/BorisNemtsov.jpg" alt="BorisNemtsov" width="160" height="128" /><strong>Vene miilits vahistas laupäeval Moskvas toimunud meeleavaldusel Kremli-vastase opositsiooni juhi Boriss Nemtsovi (fotol), ühtekokku võeti Vene linnades peetud protestiaktsioonide ajal kinni veel vähemalt 95 inimest.</strong></p>
<p>Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis võeti kogunemisvabaduse piirangute vastu meelt avaldanud 200 inimesest kinni 60.</p>
<p>Reutersi korrespondendi sõnul oli mõnel demonstrandil nina verine ja teistel peksti pead vastu miilitsabussi.</p>
<p>Moskvas vahistati koos valitseva eliidi karmi kriitiku Nemtsoviga ka vasakopositsiooni üks juhte Sergei Udaltsov ning veel vähemalt 35 inimest.</p>
<p>Liikumise Solidaarsus täitevsekretäri Mihhail Schneideri sõnul oli meeleavalduste eesmärk edendada demokraatiat. &#8220;Oleme siin sellepärast, et valitsus on rikkunud põhiseadust,&#8221; ütles ta.</p>
<p>Varem Vladivostokis toimunud protestiaktsiooni ajal kedagi kinni ei võetud.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 31.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32558/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Gröönimaa jää selgitab kliimamuutuste ajalugu</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32535</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32535#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 30 Jul 2010 13:56:43 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Keskkond]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32535</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32536" title="Groonimaa2" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Groonimaa2.jpg" alt="Groonimaa2" width="400" height="320" /><strong>Rahvusvaheline teadlaste rühm uurib Gröönimaa jääd, et saada selgust maakeral viimase 150 000 aasta jooksul toimunud kliimamuutustes, kirjutas reedel Šveitsi ajaleht Tan.</strong></p>
<p>Spetsialistid tahavad teada saada, mismoodi toimus kliima evolutsioon, analüüsides Gröönimaa põhjatipust võetud jäänäidiseid. Nende kättesaamiseks puuriti liustikku 2500 meetri sügavused augud. Operatsioon kestis kaks aastat. Nüüd on esmakordselt saadud jäänäidised, mis sisaldavad selle piirkonna &#8220;kliimaarhiive&#8221; viimase 150.000 aasta või isegi pikema perioodi kohta.</p>
<p>Seni oli glatsioloogidel õnnestunud saada andmeid kliima muutumisest Gröönimaal kõigest viimase 123.000 aasta kohta.</p>
<p>Teadlastele pakub suurimat huvi periood, mis algas umbes 131.000 aastat tagasi: 15.000 aasta kestel oli keskmine temperatuur Maal praegusest 1,5-2 kraadi kõrgem (Celsiuse järgi).</p>
<p>Projektis osaleva Jean-Louis Tisoni sõnul tavatsetakse seda perioodi pidada &#8220;omamoodi analoogiks sellele mis meid ootab ees järgnevatel aastakümnetel&#8221;.</p>
<p>Ühest või teisest perioodist võetud jää analüüsides saavad teadlased kindlaks teha kliima iseärasused ja atmosfääri koostise.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 30.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32535/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Soome kaitseminister: NATO-ga liitumist lähiajal ei tule</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32531</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32531#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 30 Jul 2010 08:31:15 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32531</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32532" title="NATOlipp" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/NATOlipp.jpg" alt="NATOlipp" width="400" height="300" /><strong>Soome kaitseminister Jyri Häkämies avaldas veendumust, et lähemal ajal tema riik Põhja- Atlandi allianssi lõimuma ei hakka.</strong></p>
<p>&#8220;Liikmesus NATO-s ei ole eelseisval valimisperioodil aktuaalne,&#8221; ütles minister usutluses ajalehele Maaseudun tulevaisuus.</p>
<p>Kaitseametkonna juhi sõnul seisneb NATO diskussioonide probleem selles, et lähtutakse külma sõja aegsetest hinnangutest.</p>
<p>Häkämies on seisukohal, et Soome võib saada sõjalist abi ka alliansi liikmeks olemata, sest Lissaboni leping garanteerib EL-i kuuluvatele riikidele sõjalist abi.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 30.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32531/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>USA kongress kiitis heaks Afganistani sõja eelarve</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32493</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32493#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 28 Jul 2010 08:48:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32493</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32494" title="USCongress" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/USCongress.jpg" alt="USCongress" width="432" height="324" /><strong>USA kongressi esindajatekoda kiitis teisipäeval heaks president Barack Obama taotletud summad Afganistani lisavägede rahastamiseks häältega 308-114, senat oli oma nõusolekut juba varem väljendanud.</strong></p>
<p>Veel vaid presidendi allkirja vajava seadusega eraldatakse 33 miljardit dollarit Afganistani saadetavatele lisavägedele, millest osa läheb ka kulutusteks Iraagis. Veel peaaegu neli miljardit on mõeldud välisabiks Afganistanile ja Pakistanile.</p>
<p>Seadusandjad on viimasel ajal üha häälekamalt nõudnud selget plaani üheksa aastat kestnud sõja lõpetamiseks. Obama administratsioon palus veebruaris 33 miljardit dollarit 30.000 lisasõduri Afganistani saatmiseks. Kongress, kus Obama demokraadid on ülekaalus, lükkas hääletust kuude kaupa edasi, sest esile kerkisid riigisisesed prioriteedid ja suhtumine Afganistani sõjasse muutus ebakindlaks.</p>
<p>Pentagon on kongressi hoiatanud, et võib olla sunnitud rakendama äärmuslikke abinõusid nagu palkade maksmatajätmine, kui seadusandjad eelnõu enne augustivaheaega vastu ei võta.</p>
<p>USA ja tema liitlased loodavad NATO novembrikuisel tippkohtumisel teatada &#8220;otsustavast edust&#8221; Afganistani sõjas. NATO hindab sõjalist edu lähikuudel, otsides märke, et uus strateegia, mida toetavad Ühendriikide ja koalitsiooni lisajõud, on toonud tõelise edasimineku.</p>
<p>NATO liikmed korraldavad novembris Portugali pealinnas Lissabonis tippkohtumise, kus kaalutakse missiooni, mis on muutunud mõlemal pool Atlandi ookeani üha enam ebapopulaarseks.</p>
<p>USA administratsioon, kes on saatnud Afganistani ligi 100.000 sõjaväelast, kavatseb esitada omapoolse hinnangu ligi üheksa aastat kestnud sõjast detsembris.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 28.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32493/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Euroopa Liidu rahvaarv ületas poole miljardi piiri</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32465</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32465#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 14:19:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32465</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32466" title="Rahvas" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Rahvas.jpg" alt="Rahvas" width="442" height="257" /><strong>Euroopa Liidu rahvaarv ületas sel aastal ametlikult poole miljardi piiri, teatas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat teisipäeval.</strong></p>
<p>1. jaanuari seisuga elas 27-liikmelises EL-is 501,1 miljonit inimest. 2009. aasta 1. jaanuaril oli bloki rahvaarv 499,7 miljonit, juurdekasv tuli 900.000 immigrandi ja loomuliku iibe arvelt, mis ulatus 500.000-ni.</p>
<p>2009. aastal sündis EL-is üle viie miljoni lapse, kõrgeim oli sündivus Iirimaal, Suurbritannias ja Prantsusmaal ning madalaim Saksamaal ja Austrias.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 27.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32465/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Helsingi piiskop: kirik võib loobuda abielu sõlmimise õigusest</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32458</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32458#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 08:31:17 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Usuelu uudised]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32458</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32459" title="Sormused" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Sormused1.jpg" alt="Sormused" width="431" height="344" /><strong>Helsingi piiskopi Eero Huovineni sõnul võib kirik kaaluda loobumist abielu sõlmimise õigusest, kui Eduskund lubab abielu samast soost inimeste vahel.</strong></p>
<p>Huovinen ütles seda, kommenteerides parlamendiliikme Bjarne Kallise (Soome Kristlik-Demokraatlik Liit) ettepanekut. Kallise arvates võiks seaduslik abielu sõlmimise õigus olla üksnes ametnikel, kui abieluseadus muutub, abielupaar võiks aga saada kirikus õnnistuse, vahendas STT.</p>
<p>Huovineni sõnul on abielu luteri usu järgi mehe ja naise vaheline liit.</p>
<p><em>Allikas: <a title="ERR" href="http://uudised.err.ee/index.php?06210682" target="_blank">ERRi 27.07.2010 uudis</a></em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32458/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Cameron lubab võidelda Türgi pääsu eest Euroopa Liitu</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32450</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32450#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Jul 2010 08:15:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32450</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32451" title="EU_Turkey_flag" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/EU_Turkey_flag.jpg" alt="EU_Turkey_flag" width="419" height="216" /><strong>Briti peaminister David Cameron lubab teisipäeval Ankara-visiiti alustades võidelda Türgi vastuvõtmise eest Euroopa Liitu ning süüdistab selle vastaseid protektsionismis ja eelarvamuslikkuses.</strong></p>
<p>Türgi peab EL-iga liitumiskõnelusi, kuid blokk on sügavalt lõhenenud küsimuses, kas Ankarale tuleks anda täisliikme staatus või tasuks kaaluda niinimetatud privilegeeritud partnerlust.</p>
<p>Briti ametiisikute teatel kinnitab Cameron visiidil, et Türgi toob tänu oma tohutule majanduspotentsiaalile ning kasvavale mõjule Lähis-Idas ja Kesk-Aasias blokki suurema jõukuse ja poliitilise stabiilsuse.</p>
<p>&#8220;Jään teie liikmesuse suurimaks toetajaks, suhtun sellesse väga kirglikult,&#8221; ütleb Cameron visiidi ajal peetavas kõnes. &#8220;Tahan, et sillutaksime koos tee Ankarast Brüsselisse.&#8221;</p>
<p>Cameron toob kõnes paralleeli ka Türgi ja Suurbritannia vahel, kes esmalt Prantsusmaa veto tõttu ei saanud samuti ühenduse liikmeks, kuid võeti 1973. aastal ikkagi vastu.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 27.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32450/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Picasso kadunuks peetud joonistus ilmus välja Gruusias</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32390</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32390#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 26 Jul 2010 17:12:07 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kunst]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32390</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div id="attachment_32391" class="wp-caption alignleft" style="width: 210px"><img class="size-full wp-image-32391" title="PabloPicasso" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/PabloPicasso.jpg" alt="PabloPicasso" width="200" height="247" /><p class="wp-caption-text">Pablo Picasso</p></div>
<p><strong>Gruusia kunstiteadlased väidavad, et leidsid ühe Thbilisis elava pere kunstikogust Pablo Picasso originaaljoonistuse &#8220;Don Quijote&#8221;.</strong></p>
<p>Kunstiteadlane Lali Lebanidze ütles ajalehele <em>Kviris Palitra</em>, et ühes kodus köitis tema tähelepanu Picasso joonistus. Selle pere liikme sõnul oli see välismaa sugulase saadetud &#8220;Don Quijote&#8221; koopia.</p>
<p>Seda joonistust on peetud kadunuks. Picasso joonistas selle 1955. aasta augustis ühele Prantsuse kirjandusajakirjale luuletaja Louis Aragoni tellimusel. Too ajakirjanumber oli tervenisti pühendatud Miguel de Cervantese loomingule, viimasel leheküljel oli avaldatud Picasso joonistus.</p>
<p>Gruusia kunstiringkonnad kavatsevad moodustada spetsiaalse komisjoni leiu uurimiseks ja selle ehtsuse kinnitamiseks. Joonistuste omanike nime ei avaldata.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 26.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32390/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Patriarh Kirill avas Kiievis kirikukogu</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32381</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32381#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 26 Jul 2010 16:47:38 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Maailmausundid]]></category>
		<category><![CDATA[Usuelu uudised]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32381</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32382" title="Kirill" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/Kirill.jpg" alt="Kirill" width="332" height="300" /><strong>Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill avas esmaspäeval Kiievi Petšerski suurkloostris vene õigeusu kiriku sinodi istungi.</strong></p>
<p>Kirikukogu eel käisid kõik sellel osalejad Sofia katedraalis, Kiievi-Venemaa esimeses ajaloolises peakirikus, ühispalvusel.</p>
<p>Kirikupea ütles hiljem, et talle avaldas kuulsas kirikus käimine suurt muljet. Sealt asusid omal ajal teele arvukad misjonärid ja suundusid tulevase Kiievi vürstiriigi igasse nurka, &#8220;kandes ristiusku tohutule territooriumile, mida tänapäeval tuntakse Püha Venemaa vaimuruumina&#8221;.</p>
<p>Patriarh tunnistas ka, et talle teeb erilist rõõmu kohtuda sinodi liikmetega kloostris, kus puhkavad paljude pühameeste säilmed.</p>
<p>&#8220;Nende pühade reliikviate kõrval tunnen ma erilist jõudu ja erilist aegade sidet,&#8221; tunnistas Kirill.</p>
<p>Patriarh pidas kirikukogu esmakordselt Petšerski lavras täpselt aasta eest, kui ta käis Ukrainas kirikupeana esimest korda. Siis andis ta ka teada, et kavatseb sinodi liikmetega kohtuda igal aastal just Kiievis.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 26.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32381/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Abbas on valmis otsekõnelusteks Iisraeliga</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32372</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32372#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 26 Jul 2010 14:54:42 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32372</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="alignleft size-full wp-image-32373" title="mahmoudabbas" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/MahmoudAbbas.jpg" alt="mahmoudabbas" width="225" height="296" /><strong>Palestiina president Mahmoud Abbas (fotol) avaldas esmaspäevasel kohtumisel Jordaania kuninga Abdullah II-ga valmisolekut otsekõnelusteks Iisraeliga.</strong></p>
<p>&#8220;Oleme Iisraeli valitsustega ennegi korduvalt läbi rääkinud. Miks me peaksime kõnelusi vältima? Me ei tee seda,&#8221; ütles Abbas Ammanis ajakirjanikele.</p>
<p>Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu süüdistas esmaspäeva hommikul knesseti väliskomitees esinedes palestiinlasi otsekõnelustest kõrvalehoidmises ning kinnitas, et Iisrael on valmis alustama kõnelusi &#8220;viivitamatult&#8221;.</p>
<p>&#8220;Oleme ameeriklastega ühel meelel, et edasi tuleb liikuda kohe, ilma viivituseta, kuid vastuseks näeme palestiinlaste selgeid katseid sellest protsessist hoiduda,&#8221; ütles Netanyahu. &#8220;Nad üritavad venitada ja otsekõnelustest kõrvale hiilida.&#8221;</p>
<p><em>Allikas: BNS, 26.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32372/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Balti peaministrid tänasid Obamat USA mittetunnustamispoliitika eest</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32291</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32291#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 23 Jul 2010 06:26:25 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Ajalugu]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32291</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32292" title="ValgeMaja" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/ValgeMaja.jpg" alt="ValgeMaja" width="432" height="243" /><strong>Balti riikide peaministrid tänasid reedel Ameerika Ühendriikide president Barack Obamale saadetud ühiskirjas USA-d 70 aastat tagasi alustatud Balti riikide Nõukogude Liitu inkorporeerimise mittetunnustamispoliitika eest.</strong></p>
<p>Peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu valitsusjuht Andrius Kubilius tõdesid ühiskirjas, et Balti riikide iseseisvuse taastamine möödunud sajandi lõpus sai võimalikuks tänu Ameerika Ühendriikide põhimõttekindlale välispoliitikale.</p>
<p>&#8220;1940. aasta 23. juulil pani toonane riigisekretär Sumner Wells aluse Nõukogude okupatsiooni ja anneksiooni pikaaegsele mittetunnustamispoliitikale, mis võimaldas Balti riikide diplomaatilistel välisesindustel jätkata oma tööd ning mis andis Eesti, Läti ja Leedu inimestele tugevust ja usku jätkata võitlust vabaduse eest,&#8221; seisab kirjas.</p>
<p>Balti riikide valitsusjuhid avaldasid tänulikkust ja lugupidamist Ameerika rahvale tema vapruse ja kõrge moraalse käitumise eest ning tänasid Obamat selle eduka välispoliitika eest, mis on muutnud Ameerika Ühendriigid vabaduse majakaks kõigile rõhutud rahvastele ja edasipüüdlikele demokraatiatele.</p>
<p>Reedel möödub 70 aastat Wellesi deklaratsioonist, millega Ameerika Ühendriigid teatasid avalikult, et ei tunnusta Eesti, Läti ja Leedu inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Pärast Balti riikide okupeerimist ja neis Nõukogude Liidu survel korraldatud mittevabu, võltsitud tulemustega parlamendivalimisi deklareeris USA riigisekretäri kohusetäitja Sumner Welles 23. juulil 1940, et Ameerika Ühendriigid mõistavad hukka Nõukogude Liidu tegevuse Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse hävitamisel.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 23.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32291/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Euroopa Liit alustas Gruusiaga assotsiatsioonikõnelusi</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32233</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32233#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 15 Jul 2010 21:22:08 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32233</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;"><img class="aligncenter size-full wp-image-32235" title="CatherineAshton" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/CatherineAshton.jpg" alt="CatherineAshton" width="332" height="500" /><strong>Euroopa Liit tõstis neljapäeval Gruusia liitumislootusi, käivitades kõnelused assotsiatsioonileppe üle, mis tugevdab Thbilisi suhteid Brüsseliga.</strong></p>
<p>EL-i välispoliitikajuht Catherine Ashton (fotol) ütles ühisel pressikonverentsil Gruusia presidendi Mihhail Saakašviliga, et assotsiatsioonilepe loob aluse Gruusia Euroopa Liidule lähendamiseks.</p>
<p>&#8220;See lepe loob uute suhete raamistiku,&#8221; ütles ta Gruusia Musta mere sadamalinnas Bathumis.</p>
<p>&#8220;Ma usun kindlalt, et Gruusia ja Euroopa liidu suhteid tugevdades aitame me kaasa Gruusia demokraatlikule arengule, tema pikaajalisele stabiilsusele ja jõukusele,&#8221; lisas ta.</p>
<p>&#8220;See on hea teile ja hea meile. Stabiilsus ja jõukus siin suurendavad stabiilsust ja jõukust Euroopa Liidus.&#8221;</p>
<p>Saakašvili tervitas kõneluste alustamist kui võtmesammu Läänega tihedamate sidemete loomise poole.</p>
<p>&#8220;Gruusia on Euroopa, Gruusia tuleb tagasi Euroopasse,&#8221; ütles ta. &#8220;Meie reformide eesmärk on luua Kaukaasias esimene euroopalik riik.&#8221;</p>
<p>Assotsiatsioonilepe on lepe EL-i ja sellesse mittekuuluva riigi vahel, et luua poliitilise ja majanduskoostöö raamistik. Ashtoni sõnul võtavad läbirääkimised aega aastast nelja aastani.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 15.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32233/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Eurole üleminek sai lõpliku kinnituse</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32220</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32220#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 13 Jul 2010 15:09:59 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Euro tulek]]></category>
		<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32220</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="size-full wp-image-32221 alignleft" title="EUFlags" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/EUFlags.jpg" alt="EUFlags" width="230" height="362" /><strong>Täna toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid vahetatakse üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni, st praegune kurss ei muutu.</strong></p>
<p>„Tänane otsus on tunnustus meie ühistele jõupingutustele ja rahanduspoliitikale. Me astume eurotsooni, mille majanduslikud alused on tugevnemas. Euro on väga tähtis meie majanduse taastumiseks ja heaolu kasvuks. Nüüd seisab riigil, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel ees veel pool aastat tõsist tööd praktiliste ettevalmistustega, et eurole üleminek kulgeks võimalikult sujuvalt,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.</p>
<p>Lisaks eurootsustele said ministrid ülevaate Belgia eesistumise prioriteetidest, kus esikohal on majanduspoliitikate koordinatsiooni parandamine ning finantssektori jätkuvad reformid. Euroopa Komisjon tutvustas ettepanekuid senisest rangema eelarvepoliitika seire rakendamiseks. Nende ettepanekute kallal jätkatakse tööd sügisel.</p>
<p>“Euroopa Liidu rahandusministrite tänane lõplik kinnitus Eesti liitumisele euroalaga 1. jaanuarist 2011 annab ühe kindlustuspoliisi Eesti inimestele ja Eesti majandusele,” ütles president Toomas Hendrik Ilves. “See koos krooni üleminekukursi fikseerimisega praeguse vahetuskursi tasemel on viimane otsus Eesti liitumisel euroalaga ning niiviisi tunnustus kõigile, kes keeruliste aegade kiuste mõistsid paljude raskete rahandus- ja majanduspoliitiliste otsuste hädavajalikkust.”</p>
<p>Eesti riigipea, kes viibib Kreekas Euroopa Liidu majanduslikku ja poliitilist tulevikku arutaval esinduslikul Symi sümpoosionil, ütles ühenduse rahandusministrite otsust kommenteerides:</p>
<p>“Euroalaga ühinemine tähendab Eestile ühinemist maailma ühe suurima valuutaga. Kordan, et see ei ole võluvits, mis lahendab hoobilt kõik meie probleemid ja päästab meid lõplikult majandussurutisest. Euro lisab aga Eesti majandusele stabiilsust, lihtsustab meie kaubandussuhteid ning mis väga tähtis – Eesti näitab, et ta on usaldusväärne partner, osa väga mõjukast majanduspiirkonnast.”</p>
<p>President Ilvese sõnul tuleb euroala praeguste probleemidega kindlasti toime, leiab vastutustundlikult vajalikud lahendused ja astub tulevikku varasemast tugevamana.</p>
<p>Rääkides euro kasutuselevõtu mõjust hindadele, kiitis president Ilves Kaubandus-Tööstuskoja juhitud Ausa Hinnastamise Lepet, mille ettevõtlusliidud sõlmivad augusti lõpus ning millega liitujad kinnitavad, et eurole üleminekut ei kasutata hindade kunstlikuks moonutamiseks.</p>
<p><em>Allikad: Rahandusministeeriumi ja presidendi kantselei 13.07.2010 pressiteated</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32220/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Poolas toimub presidendivalimiste teine voor</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32157</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32157#comments</comments>
		<pubDate>Sun, 04 Jul 2010 06:53:25 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32157</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="aligncenter size-full wp-image-32158" title="PoolaValimised" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/PoolaValimised.jpg" alt="PoolaValimised" width="312" height="208" /><strong>Poolas avati pühapäeva hommikul kell kuus (7.00 Eesti aja järgi) jaoskonnad teiseks ja otsustavaks presidendivalimiste vooruks.</strong></p>
<p>Vastamisi on aprillis lennuõnnetuses hukkunud riigipea Lech Kaczynski kaksikvend, konservatiivse opositsioonierakonna esimees ja ekspeaminister Jaroslaw Kaczynski ning valitsevate liberaalide kandidaat, parlamendispiiker ja presidendi kohusetäitja Bronislaw Komorowski.</p>
<p>Hääleõiguslikke elanikke on Poolas 38 miljonit ning neil on otsuse langetamiseks aega kella kaheksani õhtul (21.00 Eesti aja järgi). Ametlikke valimistulemusi lubatakse esmaspäevaks.</p>
<p>Esimeses valimisvoorus 20. juunil sai Komorowski enim hääli &#8211; 41,5 protsenti -, kuid otsevõiduks olnuks vaja 50 protsenti. Kaczynski tulemus oli 36,5 protsenti.</p>
<p>Mõlemad teise vooru pääsenud kandidaadid on püüdnud endale tõmmata esimeses voorus üllatuslikult 13,7 protsenti kogunud vasakpoolse kandidaadi Grzegorz Napieralski valijaid. Ülejäänud kandidaadid said vähem hääli.</p>
<p>Eeldatavasti hääletab suurem osa Napieralski elektoraadist Komorowski poolt.</p>
<p>Arvamusküsitlused annavad Komorowskile 45-54-protsendise toetuse, Kaczynskile 42-45 protsenti.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 04.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32157/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>ÜRO loob uue naisorganisatsiooni</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32131</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32131#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 03 Jul 2010 10:04:33 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32131</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img class="alignleft size-full wp-image-32132" title="UNLogo" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/UNLogo.jpg" alt="UNLogo" width="216" height="216" /><strong>ÜRO Peaasaamblee kiitis reedel heaks naiste olukorra parandamisele keskenduva organisatsiooni loomise, uue ühenduse nimeks saab UN Women (ÜRO Naised).</strong></p>
<p>UN Women on katusorganisatsioon, mis koondab ÜRO neli senist naiste ja sugupoolte võrdsusega tegelevat organisatsiooni.</p>
<p>Samas moodustatakse ka uus asepeasekretäri ametikoht, sellele kohale valitavast inimesest saab ühtlasi naisorganisatsiooni juht.</p>
<p>Diplomaatiliste allikate sõnul on tugevaks kandidaadiks Tšiili endine president Michelle Bachelet.</p>
<p>ÜRO-s vaieldi naisorganisatsiooni loomise üle neli aastat, UN Women alustab tegevust tuleva aasta algul.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 03.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32131/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Rootsi läks üle kutselisele armeele</title>
		<link>http://uuseesti.ee/32097</link>
		<comments>http://uuseesti.ee/32097#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 01 Jul 2010 08:56:19 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Maailm]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://uuseesti.ee/?p=32097</guid>
		<description><![CDATA[]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;">
<div id="attachment_32098" class="wp-caption aligncenter" style="width: 442px"><img class="size-full wp-image-32098  " title="RootsiGripen" src="http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/07/RootsiGripen.jpg" alt="Saab 39 Gripen" width="432" height="321" /><p class="wp-caption-text">Saab 39 Gripen</p></div>
<p><strong>Ajateenistusest loobuda otsustanud Rootsi läks neljapäevast, 1. juulist alates täielikult üle kutselisele armeele.</strong></p>
<p>&#8220;Nelikümmend aastat tagasi oli Rootsi üle 50.000 ajateenija. Eelmisel aastal oli neid vaid 7000. Aga tänasest ei ole enam ühtegi ajateenijat, 1. juulist alates on 11-kuuline kohustuslik väeteenistus ajalugu,&#8221; kirjutas neljapäeval Šveitsi ajaleht Tan.</p>
<p>Väljaanne märgib, et ehkki üleminek kutselisele armeele toimus Rootsis järk-järgult, on nüüd &#8220;riigi ajaloos keeratud tähtis lehekülg&#8221;.</p>
<p>Rootsis kehtestati kohustuslik ajateenistus 1901. aastal. 1980. aastast said ka naised õiguse vabatahtlikult ajateenistust läbida.</p>
<p><em>Allikas: BNS, 01.07.2010</em></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://uuseesti.ee/32097/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>
