Seitsmevennapäeva tuntakse peamiselt ilmaende järgi- kui sel päeval sajab, siis kestab vihmasadu seitse nädalat järjest. Kirikukalendris mälestatakse seitsmevennapäeval märtritena hukkunud kristlasi. 

Seitsmevennapäev oli eestlaste jaoks seotud heinateoga. Usuti, et kui seitsmevennapäeval nii palju päikest on näha, et mees jõuab selle hetke jooksul hobuse selga hüpata, siis jõuab ka heina ära teha, nii et see vihma kätte ei mädane. 

Oma nime on seitsmevennapäev saanud kirikukalendri püha järgi, millega mälestatakse seitset hukkunud venda. Varakristliku pärimuse järgi lasi keiser Marcus Aurelius hukata 162. aastal püha Felicitase ja tema seitse poega, kuna nad keeldusid salgamast Kristust.