Justiitsministeeriumi saadetud kirjas tehti ettepanek kaaluda alkoholi lubatud piirmäära tõstmist.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi sõnul on üsna loomulik, et kui Euroopas on üldiselt võetud suund 0,5 promillisele lubatud piirmäärale, siis võiks seda ühtlustamise huvides kaaluda ka Eesti, vahendas ministeerium. “Põhjuseks on ikka see, et Euroopa Liidu riikides kehtiksid võimalikult sarnased normid, mis muudaksid seaduste järgimise inimeste jaoks lihtsamaks,” selgitas Hillep.

Ta lisas, et tänases piirideta Euroopas sõidavad inimesed vabalt ühest riigist teise. “Nii võib näiteks mõnest muust Euroopa riigist 0,4 promillise alkoholi tarvitamise tunnusega Eestisse sõitev juht sattuda siin pahaaimamatult süütegijaks.”

Hillepi sõnul toetab soovituse kaalumist ka riigikohtu otsus, mille kohaselt ei loeta 0,5 promilli alkoholi veres mitte joobeks, vaid alkoholi tarvitamise tunnuseks, millel pole mingit seost isiku füüsilise seisundiga, mis oleks takistuseks auto juhtimisele.

“Kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et justiitsministeerium esitas selle ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vaid kaalumiseks,” ütles Hillep. “Vastav eelnõu on riigikogu menetluses ning ettepanekuid saab sinna teha vaid MKM. Kui MKM leiab, et meie soovitus ei vääri kaalumist, siis ei sunni meie kiri mingil määral neid seda ettepanekut esitama.”

2006. aastal valmis justiitsministeeriumil uuring, mille raames uuriti Eestis esmakordselt sõidukijuhi joobeastme ja liiklusõnnetuse riski seoseid. Uuringu tulemustest selgus, et oht liiklusõnnetusse sattuda tõuseb järsult alates 1,5 promillist. Selle tulemusel jõustus käesoleva aasta juulist ka seadusemuudatus, mille kohaselt on 1,5 promillises joobes sõiduki juhtimine kuritegu juba esimesest korrast.

Uuringust selgus ühtlasi, et nii 0,2 kui 0,5 promillise vere alkoholisisalduse mõju liiklusohutusele on praktiliselt samaväärne.

Enamikus EL liikmesriikides on lubatud vere alkoholisisaldus kuni 0,5 promilli, mis vastab Euroopa Komisjoni soovitusele. Neljas liikmesriigis (Iirimaa, Luksemburg, Malta, Suurbritannia) on lubatud kuni 0,8 promilli.

Kõnealuse eelnõu jättis justiitsministeerium siiski kooskõlastamata põhjusel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud järginud välislepingute ratifitseerimiseks ette nähtud korda.

31. august