Täna, 21. september on rahvakalendri järgi sügisene madisepäev, mil kaovad putukad, sääsed ja kärbsed ning ussid kaotavad mürgisuse. Päev on oma nime saanud apostel Matteuse järgi.

Vanad eestlased järgisid madisepäeval mitmeid keelde. Ohtlikuks peeti nõela kasutamist. Arvati, et terava esemega ümberkäimine tähendab suvel sagedast ussidega kohtumist. Keelatud oli tuld põletada ja vilja külvata. Saak pidi kahjulike putukate tõttu hävima.

Hoiduti ka ubade, herneste ja kapsaste keetmisest, et need kasvuajal ussitama ei läheks. Peamiselt tehti kartuli- ja tangusööke.

Madisepäeval pandi tähele, et ussid kaotavad mürgisuse. Palamusel nimetati 21. septembrit matusepäevaks. Usuti, et sellel päeval lähevad ussid ja maod talveund magama.

Eesti rahvakalendri andmebaasi Berta andmetel on usside talveunega seotud ka ussimaarjapäev, mis oli peamiselt levinud Ida-Eestis ja viissenjapäev Kagu-Eestis ning Setumaal.

Madisepäeva nimi tuleneb Piiblist, esimese evangeeliumi kirjutaja, apostel Matteuse järgi.