Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Karskusliit: alkoholiaktsiisi tõstmine tõotab kahju vähendamist

Karskusliit: alkoholiaktsiisi tõstmine tõotab kahju vähendamist

Prindi see artikkel
29. september 2009

Vaatamata asjaolule, et valitsuse otsus tõsta uuest aastast alkoholiaktsiisi 10% tehti eelarvelistel põhjustel, mõjub see Eesti Karskusliidu hinnagul väikese sammuna positiivselt ka alkoholi tarvitamise vähendamisele.

Alkoholi hinna tõstmine on üks kõige tugevama teaduspõhise alusega meetod alkoholi tarvitamise vähendamiseks. 132 uurimuse metaanalüüsi põhjal langeb 10% hinnatõusu tagajärjel alkoholi tarvitamine 5,2%. (Gallet CA. The demand for alcohol: a meta-analysis of elasticities. The Australian Journal of Agricultural and Resource Economics, 2007, 51:121-135.). Oluline on tähele panna, et antud analüüsis räägitakse alkoholi hinna üldtõusust mitte aktsiisitõusust.

“Iga kord kui räägitakse alkoholiaktsiisi tõusust, kurdavad alkoholitootjad, justkui oleks see löök nende tööstuse pihta,” ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Asi ei tohiks aga olla alkoholitööstuses, kindlasti mitte nende turu säilitamises või koguni kasvutingimuste loomises. On selge, et kui me oleme hetkel olukorras, kus keskmine eestlane joob 12 liitrit absoluutset alkoholi aastas, peavad need kogused hakkama langema ja on selge, et see tähendab iseenesest mõistetavalt, et alkoholitööstuse turg peab kahanema.”

Terve Euroopa on viimastel aastakümnetel olnud hädas alkoholi tarvitamisega kaasnenud kahju kasvuga. Paradoksaalselt on samal ajal muutunud alkohol hinna poolest ka kasvavalt kättesaadavamaks. Käesoleva aasta 6. aprillil avaldas Euroopa Komisjon ülemaailmse valitsusvälise uurimisinstuudi RAND korporatsiooni Euroopa haru käest tellitud raporti, mis käsitles inimeste ostuvõime ja alkoholi hinna suhte mõju alkoholi tarvitamisele ning sellega kaasnevale kahjule. Uurimus jõudis järeldusele, et alkoholi “taskukohasus” omab otsest ühendust alkoholi tarvitamise kasvu ning kahjuga.

Raportis seisab, et 18 liikmesriigis, Eestis teiste hulgas, on alkoholi hind viimase 12 aasta jooksul muutunud inimeste sissetulekutega võrreldes soodsamaks. Mõnedes riikides on antud perioodi jooksul see suhe enam kui kahekordistunud. Veelgi enam, ilmneb et üldise populatsiooniga võrreldes on alkoholi hind muutunud taskukohasemaks 16-24 aastaste noorte jaoks.

“Seega on alkoholi tarvitamisega seotud kahju otseselt seotud alkoholi hinna suhtelise odavnemisega. Tervikliku alkoholipoliitika lahutamatuks osaks peab olema alkoholi aktsiisi kaudu hinna tõstmine. See tõotab oluliselt vähendada kahju, kuid muidugi mitte kiiresti. Need asjad võtavad aega. Samuti ei saa piirduda ühekordse väikese aktsiisitõusuga, mis lõplikku alkohoolse toote müügihinda vähe mõjutab,” lisas Beekmann.

21. septembril Stockholmis toimunud alkoholi ja tervise konverentsil avaldatud WHO publikatsioon “Evidence for the effectiveness and cost-effectiveness of interventions to reduce alcohol-related harm” rõhutab alkoholi hinna tõstmist, kui efektiivset ja kulu-efektiivset vahendit nii alkoholi tarvitamise kui ka sellega seonduva kahju vähendamiseks. “Hinna tõstmine vähendab alkoholiga kaasnevat kahju, mis viitab ka sellele, et liigtarvitamine väheneb. Suremus tsirroosi on mõjutatav juba väikestest hinnamuudatustest. USA-s toimunud alkoholimaksu tõstmise tagajärjel oli nähtav kohene vähenemine, mis kahekordistus veel pikemas perspektiivis. Veel värskemad hinnangud leidsid, et 10% maksu tõstmine USA-s oli seostatav 32% langusega maksatsirroosi surmajuhtumites (Cook PJ. Paying the tab. The costs and benefits of alcohol control. Princeton, Princeton University Press, 2007).”

“Jah muidugi, Eesti oludes ei saa ignoreerida illegaalse alkoholi kasvu ohtu. See tähendab, et korravalvesüsteem peab saama vahendid ja õigused selle teemaga tegelemiseks. Ei oleks normaalne, et illegaalse alkoholi hirmus jääksime me säilitama olukorda, kus legaalse alkoholi tarvitamine on kaugel üle ohutute koguste,” rõhutas Beekmann.

Allikas: Karskusliidu 29.09.2009 pressiteade