Halloween ehk pühakutepäeva laupäev on eesti rahvakalendris varem tundmata. Oma kombestikult ühendab päev endas hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid.

Halloween hakkas Eestis levima 1980. aastate lõpus ning täna tähistatakse päeva rohkem linnades. Ringi liiguvad maskidega lapsed, vähem on kasutusel ameerikapärased kõrvitsalaternad.

31. oktoobril tähistatakse paljudes maades hingedepäeva – aega, kus oodatakse koju surnute hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse ka küünlad.

Halloween on välja kujunenud mitmetest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.

Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mida tähistati pidulikult oktoobri lõpus. Püha ühisjooni võib leida eestlaste mihklipäevaga, karjatamisaja lõpuga.

Nimetus Halloween on lühendatud variant inglise keelest ja tuleneb loosungist „All Hallows’ Even”.