Foto: Mihkel Nõlvak

Andresepäev tähistas rahvakalendris talve saabumise päeva, mis lõpetas kadrisula. Alates kahekümnenda sajandi teisest poolest peetakse 30. novembrit advendiaja alguseks.

Andresepäeva tavadest on ilmaennustuste kõrval tuntud ka tulevase kallima ennustamine. Tulevast püüti näha unes, enne magamajäämist paluti püha Andrest ja külvati sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Mitmed andresepäeva kombed on Eestisse levinud Lääne-Euroopast, kus pöördutakse püha Andrease poole abielu ja lastesaamise pärast.

Vähem tuntud komme Eestis oli andresesantideks riietumine, kuid Saaremaal näiteks maskeeriti end ja käidi sarnaselt mardipäevale ukselt uksele laulmas. Andresed olid mehed ja vahel oli maskeeritutel kaasas hark ning kontrolliti käsitöid.

Advendiaja alguspäevana sai 30. november oluliseks eelmise sajandi lõpupoolel. Levima hakkasid riidest või paberist advendikalendrid ja Skandinaaviamaade eeskujul elektriküünlad akendel.

Oma nimetuse on andresepäev saanud Uuest Testamendist Jeesuse jüngri, apostel Andrease järgi.