Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Õiguskantsler, kohtud ja prokuratuur / Kihutamise eest karistatu seljatas riigikohtus politsei

Kihutamise eest karistatu seljatas riigikohtus politsei

Prindi see artikkel
30. jaanuar 2010

Foto: www.jarva.ee

Foto: www.jarva.ee

Kiiruseületamise eest karistada saanud sõidukijuht seljatas riigikohtus politsei, kui kõrgeim kohtuaste leidis, et politsei jättis arvestamata menetlusaluse isiku esitatud tõendid, kiiruse mõõtmine polnud usalduväärne ning seadusevastaselt arvestati süüdistava tõendina kiirust mõõtnud politseiniku ütlusi.

Mahuka vaidluseni viinud sündmused said alguse 2008. aasta 26. juulil, kui politseinik Reio Vaht pidas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 167. kilomeetril kinni Šifara Hindriksoni juhitud BMW. Politseinik kinnitas, et mõõtis Stalker Duali seadmega Hindriksoni sõiduki kiiruseks ligi 125 kilomeetrit tunnis ehk mees ületas politseiniku hinnangul kiirust vähemalt 31 kilomeetrit tunnis. Seetõttu määras politsei Hindriksonile väärteo korras 1500 krooni trahvi.

Kohtuvälise menetleja otsuses loeti väärteo toimepanek tõendatuks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kiirust mõõtnud politseiametniku ettekandega.

Hindrikson polnud aga sellega päri ja kinnitas, et tegelikult ei ületanud ta kiirust. Mehe kaitsja, tuntud liiklusjurist Indrek Sirk pöördus Harju maakohtusse, kinnitades, et tema kliendi õigusi on rikutud. Kaitsja väitel jättis politsei rahuldamata Hindriksoni taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, näiteks ei kuulatud tunnistajatena üle tema autos ja selle järel sõitnud autos olnud inimesi.

Ühtlasi leidis Sirk, et kohtuvälise menetleja otsuses poleks tohtinud politseinik Vahu ettekannet käsitleda tõendina. “Vahu ütlusi saanuks käsitada tunnistaja ütlustena, kuid samas on ka see antud juhul välistatud, sest Reio Vaht ise menetles väärteoasja,” leidis Sirk.

Ühtlasi kinnitas advokaat, et Stalkeri kiirusmõõteseadme mõõtetulemus ei ole usaldusväärne, kuna aparaat ei vastanud tollal kehtinud nõuetele.

Mullu 30. märtsil jättis Tartu maakohus politsei väärteootsuse siiski jõusse. Maakohus nõustus kaebajaga, et politseiametnik Vahu ettekanne ei ole tõend, kuid lisas, et politseinik võis ütlusi anda läbiviidud menetlustoimingute kohta.

Maakohus polnud nõus ka väitega, et politsei kogus tõendeid ühekülgselt, jättes välja selgitamata menetlusalust isikut õigustavad asjaolud. “Hindriksoni autos viibinute ja teiste sõidukite juhtide ütlustega ei ole võimalik tõendada konkreetse sõiduki kiirust,” leidis maakohus.

Ühtlasi asus maakohus seisukohale, et kiirusemõõtmiseks kasutatud seadet võis liiklusjärelevalves rakendada, sest see vastas sel ajal esitatud täpsusnõuetele, oli taadeldud ja tehniliselt korras.

Sirk ja Hindrikson esitasid maakohtu lahendi peale kaebuse riigikohtusse, kus kaasus tuli arutlusele kriminaalkolleegiumi täiskogul. Kõrgem kohtuaste leidiski, et politsei ja hiljem Tartu maakohus on eksinud ning Hindriksoni karistamisotsus tuleb tühistada.

“Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib kohtuväline menetleja olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja,” leidis riigikohus, et politseinik Vahi ettekannet poleks tohtinud käsitleda tõendina. Seda enam, et kõik Hindriksoni süüstavad tõendid pärinesid ühest ja samast allikast ehk Vahu ettekandest. Ühtlasi valitseb kolleegiumi hinnangul põhimõtteline väärarusaam, nagu tuleks kohtuvälise menetlejana tegutseva politseiametniku ütlustele anda alati suurem kaal kui muudele tõenditele.

Riigkohtu kinnitusel eksis maakohus, kui leidis, et politseil polnud vaja Hindriksoni rikkumise tõendamiseks teisi tunnistajaid üle kuulata. “Menetlusalusel isikul muuhulgas õigus esitada tõendeid,” rõhutas riigikohus.

Samuti leidis kolleegium, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade ei vastanud nõuetele ning ei ole välistatud, et politseinik fikseeris kiirust mõõtes hoopis mõnest teisest sõidukist peegelduva signaali, käsitledes seda ekslikult Hindreksoni juhitud BMW-st lähtuvana.

“Eelnevast nähtuvalt on Hindreksonile süüks arvatud rikkumine maakohtus tuvastatud politseinik Vahu ütluste kui lubamatu tõendi alusel, menetlusalust isikut õigustavaid tõendeid ei ole uuritud, kasutatud mõõterežiim jätab kõrvaldamata kahtluse, et mõõdeti just Hindreksoni juhitud sõiduki kiirust,” võttis riigikohus kokku põhjused, miks pole Hindriksoni kiiruseületamine piisavalt tõendatud.

Allikas: BNS, 29.01.2010