Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluva endise eurosaadiku Andres Tarandi (fotol) hinnangul on riigikogus palju vaidlusi tekitanud pensioniea tõstmine 65. eluaastani põhjendatud.

Tarand ütles BNS-ile, et ta pole selline opositsionäär, kes peaks kõike laitma, mida valitsus teeb. Selle asemel avaldas ta arvamust, et pensioniea tõstmisest ei oleks pääsu ka siis, kui valitsuses oleksid parasjagu teised erakonnad. “Demograafilised tõsiasjad on sellised, et suhteliselt hakkab aina enam ja enam pensionäre olema ühe töötaja kohta,” nentis ta.

Tarandi sõnul on küsimus tihedalt seotud Eesti rahva tervisliku perspektiiviga ning kuigi näiteks paljude noorte elusid nõudvate liiklussurmade vähendamises on väikest edu juba saavutatud, on palju tööd veel ees, et meeste eluiga pikeneks ning nad saaksid näha ka pensionipõlve.

Tema hinnangul aitaks olukorda parandada, kui juba koolides pöörataks rohkem tähelepanu kõigi laste sportlikule tegevusele. “Selleks peab olema pakkuda mitmekesist meelelahutust ja võimalusi noortele,” lisas Tarand.

Riigikogus eelmisel nädalal teise lugemise läbinud pensioniiga tõstev eelnõu tuleb parlamendis lõpphääletusele 7. aprillil. Muudatuse arutelu venitanud Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad on kinnitanud, et on endiselt pensioniea tõstmise vastu.

Palju vaidlusi tekitanud eelnõu läbis parlamendis teise lugemise eelmise kolmapäeva õhtul, kui opositsioonilise Keskerakonna fraktsioon lõpetas muudatusettepanekute hääletamise eel vaheaegade võtmise. Eelnevalt oli riigikogu pensioniea tõusu arutanud teisipäeva hommikul korralisel ja sama päeva õhtul alanud täiendaval istungil, mis kestis kolmapäeva hommikul kella 9-ni.

Eelnõule vastu seisnud Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon asusid muudatusettepanekute hääletamise eel vaheaegu võtma täiendaval istungil pärast keskööd. Keskerakond jätkas arutelu venitamist kolmapäeval kell 14 alanud korralisel istungil, lõpetades selle kolm tundi hiljem, mil jõuti koalitsiooniga kokkuleppele eelnõu vastuvõtmise edasilükkamises.

Valitsuse algatatud eelnõu järgi hakkaks pensioniiga tõusma pärast meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist ehk 2017. aastal kolme kuu võrra aastas, jõudes aastaks 2026 65-ni. Praegu on meeste pensioniiga Eestis 63 aastat, naistel tõuseb see seniselt 60,5 aastalt 63-ni aastaks 2016.

Seega satuksid eelnõu jõustudes üleminekuperioodi praegu 50-56-aastased inimesed, kes jõuavad pensioniikka aastatel 2017-2026. Nende pensioniiga jääb 63 ja 65 aasta vahele sõltuvalt sünniaastast. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra alusel ning kuni 50-aastased inimesed juba 65-aastaselt.

Valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.

Allikas: BNS, 29.03.2010