Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Riigikogu / Riigikogu käsitles Eesti 2009. aasta inimarengu aruannet

Riigikogu käsitles Eesti 2009. aasta inimarengu aruannet

Prindi see artikkel
22. aprill 2010

Prof Marju Lauristin

Prof Marju Lauristin

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti 2009. aasta inimarengu aruannet. Ettekannetega esinesid Eesti inimarengu aruande 2009 peatoimetaja Marju Lauristin, toimetaja Rivo Noorkõiv ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Marju Lauristin väljendas siirast heameelt selle üle, et Riigikogu on juba mitmendat aastat võtnud inimarengu aruande tõsise tähelepanu alla ja aidanud sellega tegelikult kaasa inimarengu probleemide teadvustamisele Eesti ühiskonnas. See on võimalus võrrelda Eestit ja teisi ÜRO liikmeid omavahel seisukohast, missugune on inimarengu olukord maailma eri maades ehk inimeste elukvaliteet – tervis, haridus ja heaolu. Lauristini sõnul on need kolm sammast, millel inimareng püsib. Ta rääkis, et valminud aruande läbivaks teljeks on keskkond. Inimarengu keskkonnana vaadeldakse looduskeskkonna kõrval ruumilist keskkonda laiemalt, halduskeskkonda, rahvastikku kui inimarengu enda objektiivset näitajat, aga ka kui keskkonda teisteks protsessideks – sotsiaalset keskkonda, majanduskeskkonda, infokeskkonda, haridust, teadmisi, väärtuskeskkonda. Lauristin väitiss, et inimarengu aruandes kajastub ka majanduskriisi mõju inimarengule. „Põhitähelepanu on muidugi tööpuuduse mõjudel,” ütles Lauristin. Seejuures mainis ta tööpuuduse mõju tervisele, eriti meeste tervisele ning tööpuuduse seoseid haridusega. Lauristin: „Tööpuudus näitas veel kord, kui terav on Eestis küsimus hariduse sisu ja kvalifikatsiooni vastavusest tööturu nõuetele.” Looduskeskkonna peatükki tutvustades vihjas ta andmetele, mille kohaselt on inimesed järjest enam huvitatud oma keskkonnast, nad tahavad kaasa rääkida planeeringutes ning on murelikud selle üle, kuidas majandusareng mõjutab nende lähikeskkonda. „Tallinna õhk, Tallinna müra – nende kohta on andmed, mis peaksid olema väga terava tähelepanu all,” hoiatas ettekandja.

Lauristin rääkis veel sotsiaalsest keskkonnast, tööturust ja sotsiaalsest mobiilsusest, kooli ja kodu väärtuskasvatusest kui vaimsest keskkonnast, aga ka olukorrast majanduses. Lauristin rõhutas, et tuleb arutada kogu maksusüsteemi probleeme; meie maksusüsteem on näidanud majanduskriisis oma nõrkust. „Eesti kuulub ikkagi Euroopa Liidu n-ö kõige nõrgemasse rühma, kus on sotsiaalkaitse kulutused Euroopa madalaimad ja vaesusrisk siiski suhteliselt üks suuremaid,” nentis Lauristin. „Meile on vajalik suurem avatus, uuenemisvõime, prioriteete on vaja selgesti püstitada ja näha globaalseid arenguid,” ütles Lauristin.

Rivo Noorkõiv rääkis regionaalsetest probleemidest. Noorkõiv viitas inimarengu aruandes kajastuvatele numbritele, mis näitavad, et 60% kogu sisemajanduse kogutoodangust annab Harjumaa, ülejäänud – 40%, Tartu 10%. „Ükski maakond peale Harjumaa ei ületa isegi Eestimaa maakondade keskmist,” ütles Noorkõiv. Ta mainis järeldustena kohalike omavalitsuste käsutuses olevat väga erinevat ressurssi ning elanikkonna vähenemist maakondades, mis tõstatab omakorda rahvastikutaaste küsimused. Noorkõiv juhtis tähelepanu nii riigi sotsiaal- kui regionaalpoliitika küsimustele.

Väino Linde tutvustas põhiseaduskomisjonis toimunud arutelusid öeldes, et Eesti 2009. aasta inimarengu aruanne on otsekohene sissevaade ühiskonna arengu tendentsidesse ja seekord rõhuasetusega inimtegevuse keskkonnale. Linde sõnul on inimarengu aruande koostajad poliitika sisendite inspireerijad, kes ei ürita ise vastavaid poliitilisi lahendusi pakkuda, vaid usaldavad lahenduste otsimise poliitikutele. „Inimarengu aruande põhisõnum on see, et me peame täna olema valmis minema läbi eurovärava. Majandusarengus oleme praegu innovatsioonipõhise majanduse või teadmusmajanduse läve juures. Inimarengus oleme praegu kõrgelt arenenud riikide läve taga,” ütles Linde.

Allikas: Riigikogu pressitalituse 22.04.2010 pressiteade