Kuulus vene teisitimõtleja ja ajaloolane Valeria Novodvorskaja ütles täna Tallinnas peetud loengul, et Eesti peab suhetes Venemaaga säilitama selget pead ja kindlameelsust.

„Venemaal on võimul tšekistid, kes demokraatiast ei hooli ja kelle jaoks leplikkus on märk nõrkusest,” selgitas Novodvorskaja Kremli valitsejate mõttemaailma. Sellegipoolest avaldas ta lootust, et demokraatia saabub Venemaale enne, kui nafta otsa saab.

Avatud Eesti Fondi Venemaa Häälte sarjas toimunud loengu keskmes oli Vene ajaloofilosoofia. Valeria Novodvorskaja selgitas, et Venemaa tänase võimu autoritaarsus tuleneb mitme erineva ajalootraditsiooni põimumisest, millest mõjukamaks on saanud slaavilik kollektiivsus, õigeusule omane täielik allumine valitsejaile, kunagisi rändrahvaid iseloomustanud olelusvõitlus ja tugevama võim ning Kuldhordi-aegne ekspansioonikihk.

Novodvorskaja sõnul kannab ka tänane valitsus neidsamu traditsioone, rakendades oma ainuvõimu, suhtudes kodanikesse kui alamatesse ja laiendades oma mõjuala lähinaabrite arvelt. „Venemaal ei ole neid hiiglaslikke territooriume vaja, talle ei too see mingit kasu,” ütles Novodvorskaja. Ta rõhutas, et rahvas, kes teisi allutab, ei saa olla ise vaba.

Nii Novodvorskaja kui temaga koos esinenud majandustegelane Konstantin Borovoi tõdesid, et praegune režiim on Venemaa jaoks tupiktee. Borovoi sõnul on pelgalt naftadollaritest elatuv majandus nii ebaefektiivne, et ei saa kaua kesta. Tema hinnangul on Venemaa suurimaks probleemiks sõltumatu ettevõtluse puudumine ja tohutu korruptsioon. Viimase juured ulatuvad aga Novodvorskaja sõnul juba mongoli ikke aega, mil kingitustega osteti valitsevate jõudude soosingut.

Vaatamata pessimismile Venemaa kiire demokratiseerumise suhtes arvas Novovdorskaja, et pääsetee praegusest olukorrast oleks rahva tugevam surve konstitutsiooni rakendamiseks reaalses elus.

Tänane kohtumine toimus Avatud Eesti Fondi loengusarja Venemaa Hääled raames, mis toob Eestisse ka edaspidi mõtlejaid ja inimõiguste kaitsjaid Venemaalt. Loengu kokkuvõtted on eesti, vene ja inglise keeles kättesaadavad Avatud Eesti Fondi kodulehel www.oef.org.ee/venemaa.

Allikas: Avatud Eesti Fondi 30.04.2010 pressiteade