Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Majandus / Euro tulek / Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne: Eesti täitis selgelt kõik kriteeriumid

Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne: Eesti täitis selgelt kõik kriteeriumid

Prindi see artikkel
12. mai 2010

ELlipudEuroopa Komisjon avaldas täna 2010. aasta lähenemisaruande. Lähenemisaruandes hindab Euroopa Komisjon euroalasse mittekuuluvate Euroopa Liidu liikmesriikide valmisolekut euro kasutuselevõtuks ning teeb ettepaneku Eesti liitumiseks euroalaga 2011. aastal.

Aruandes hinnatakse lähenemisalaseid edusamme riikides, mille suhtes on kehtestatud erand seoses euroala liikmesusega. Hinnangus võetakse arvesse ülemaailmset majanduskriisi, mis on mõjutanud nominaalse lähenemise väljavaateid. Üheksa liikmesriiki, kelle suhtes on kehtestatud erand, on teel ühisrahani teinud ebaühtlasi edusamme, ning neist riikidest kaheksa ei täida veel kõiki tingimusi euro kasutuselevõtuks.

Tänu Eesti valitsuse ja rahva kindlameelsetele ja tõhusatele jõupingutustele tõuseb aga Eesti grupis esile, täites selgelt kõik kriteeriumid. Seepärast jõudis Euroopa Komisjon täna järeldusele, et Eesti vastab euro kasutuselevõtu nõuetele, ning tegi nõukogule sellekohase ettepaneku. Majandus- ja rahandusministrite nõukogu teeb juulis lõpliku otsuse euro kasutuselevõtu kohta Eestis pärast seda, kui Euroopa Parlament on esitanud oma arvamuse ning ELi valitsus- ja riigijuhid on arutanud seda teemat juuni tippkohtumisel.

“Eesti on saavutanud majanduse püsiva lähenemise kõrge taseme ning on valmis euro kasutusele võtma 1. jaanuaril 2011. Me avaldame Eestile tunnustust pikaajalise rangele poliitikale kindlaksjäämise eest. Et euro kasutuselevõtt oleks edukas, peab Eesti jätkama jõupingutusi range eelarvepoliitika säilitamiseks. Samuti peab Eesti olema valvas ning reageerima kiiresti ja otsustavalt, kui peaksid ilmnema makromajanduse tasakaalustamatuse ja/või konkurentsivõime languse märgid. Eesti peab nüüd kiirendama praktilisi ettevalmistusi, et üleminek oleks sujuv,” ütles majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn.

Ta lisas: “See hinnang ja meie ettepanek on ka tugev märguanne euroala ja laiemalt terve ELi kohta. See rõhutab euro rolli keskpika perioodi poliitika tugevdajana ning kinnitab, et pidevad poliitilised jõupingutused ja pikaajaline stabiilsusele suunatud poliitika annavad konkreetseid tulemusi.”

Aruandes kajastatud üheksa ELi liikmesriiki on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi (Ühendkuningriik ja Taani on ametlikult loobunud). Vastavalt asutamislepingule esitab komisjon iga kahe aasta järel vastava aruande. Euro kasutuselevõtu kriteeriumid hõlmavad nelja stabiilsuse tagamisele orienteeritud majandustingimust: valitsemissektori eelarveseisund, hindade stabiilsus, vahetuskursi stabiilsus ja pikaajaliste intressimäärade lähenemine, mis peavad olema jätkusuutlikul viisil täidetud. Samuti peavad siseriiklikud rahandust käsitlevad õigusaktid olema kooskõlas ELi asutamislepinguga.

Eesti hindamine

Inflatsioon

2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu jooksul oli Eesti keskmine inflatsioonimäär – 0,7 %, mis on tunduvalt madalam sama kuu kontrollväärtusest 1,0 %, ning tõenäoliselt jääb see järgmise perioodi kontrollväärtusest madalamaks. Võttes arvesse suurt erinevust kontrollväärtusest, suhteliselt paindlikku turgu ja ranget poliitikat, peetakse Eesti hinnanäitajaid jätkusuutlikeks. Sellest hoolimata peab aga Eesti olema jätkuvalt valvas ja hoidma inflatsioonitaseme madalal, säilitades ambitsioonika eelarvepoliitika ja hoides sisenõudluse fundamentaalsete näitajatega kooskõlas.

Riigi rahandus

Eesti kohta ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Eelarvepuudujääk ja võlg jäävad lähenemisaruandes sätestatud piiridesse: aastal 2009 oli puudujääk 1,7 % SKPst, hoolimata nominaalse SKP enneolematust vähenemisest 15 % võrra. Komisjoni kevadprognoosi kohaselt on puudujääk käesoleval aastal ning 2011. aastal 21/2 protsenti. Valitsemissektori võlg oli 2009. aastal 7,2 % SKPst, mis on Maastrichti piirmäärast samuti oluliselt väiksem ning püsib sellisena hoolimata sellest, et aastaks 2013 prognoositakse valitsemissektori võla edasist kasvu.

Intressimäärad

Pikaajaliste intressimäärade kriteeriumi Eesti suhtes vahetult ei kohaldata, kuna pikaajaliste riigivõlakirjade või muude asjakohaste väärtpaberite alusel ei ole pikaajalistes intressimäärades kajastuvat lähenemise jätkusuutlikkust võimalik hinnata. Sobilike võlakirjade puudumine peegeldab väga väikest valitsemissektori koguvõlga, mis omakorda peegeldab 2002.-2007. aasta eelarve ülejääki. Finantsturu riskitaju Eesti suhtes küll suurenes majanduskriisi kõrghetkel, ent areng võrdlusperioodil ning üldine hinnang püsiva vastastikuse lähenemise, sealhulgas Eesti jätkuvalt range poliitika kohta, toetavad seisukohta, et Eesti täidab pikaajalise intressimäära kriteeriumi.

Vahetuskurss

Eesti on vahetuskursimehhanismi ERM-II liige alates 28. juunist 2004. 23. aprillil 2010 lõppenud kaheaastase perioodi jooksul ei ole Eesti kroonil olnud tõsiseid pingeid ja alates sellest, kui kroon vahetuskursimehhanismis osaleb, ei ole olnud kõrvalekaldeid ERM II keskkursist.

Lisaks on rahandust käsitlevad Eesti õigusaktid kooskõlas ELi õigusaktidega.

Kõnealuse hinnangu ja Euroopa Keskpanga koostatud lähenemisaruande alusel teeb komisjon ettepaneku, et Eesti võtaks euro kasutusele 2011. aastal.

Teised liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand

Aruandes hinnatud ülejäänud kaheksast riigist ükski ei täida kõiki euro kasutuselevõtu lähenemiskriteeriume.

Hinnang nende riikide arengu kohta on esitatud 2010. aasta lähenemisaruandes, mis hõlmab tehnilist lisa ning on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel: bit.ly/9NgvB3

Allikas: Euroopa Komisjoni Esinduse Eestis 12.05.2010 pressiteade