Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Majandus / Euro tulek / Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Eesti euroga liitumiseks

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Eesti euroga liitumiseks

Prindi see artikkel
12. mai 2010

skd283882sdcEuroopa Komisjon hindas kolmapäeval avaldatud raportis Eesti valmisolekut eurotsooniga liitumiseks ning tegi Eestile ettepaneku ühineda euroalaga 2011. aastal, kuna Eesti on täitnud kõik kriteeriumid.

Eesti liitub euroalaga Euroopa Komisjoni hinnangul paremalt positsioonilt kui mitmed teised varasemad liitujad.

Eesti on teinud kodutöö korralikult, saavutades ühe tugevaima eelarvepositsiooni kogu Euroopa Liidus, märkis komisjon.

“Et euro kasutuselevõtt oleks edukas, peab Eesti jätkama jõupingutusi range eelarvepoliitika säilitamiseks. Samuti peab Eesti olema valvas ning reageerima kiiresti ja otsustavalt, kui peaksid ilmnema makromajanduse tasakaalustamatuse või konkurentsivõime languse märgid,” ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Olli Rehn Brüsselis ajakirjanikele.

“Meie järeldus Eesti valmisoleku kohta saadab tugeva signaali liikmesriikidele ja mujale selle kohta, et euroala on funktsionaalne ja atraktiivne,” märkis komisjon.

Komisjon lisas, et mingi muu järeldus Eesti valmisoleku kohta oleks täielikult ebaaus ja äärmiselt kahjulik signaal üldsusele ning turgudele.

Euroopa Komisjoni hinnangul täidab Eesti Maastrichti kriteeriumid kindlalt.

Eesti inflatsioonitase oli hindamise ajal miinus 0,7 (referentsväärtus on üks protsent), valitsussektori võlakoormus 1,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (referentsväärtus kolm protsenti) ning avaliku sektori võlg 7,2 protsenti (referentsväärtus 60 protsenti), seisab raportis.

Samuti hindas komisjon täidetuks pikaajalise intressitaseme stabiilsuse kriteeriumi, kuigi riigivõlakirju, mille alusel kriteeriumi täitmist hinnata, Eestil pole.

Eurole üleminekuga tegeleva Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusdirektoraadi ametniku Massimo Suardi sõnul analüüsis komisjon intressitaseme stabiilsuse kriteeriumi juures muid näitajaid, mis antud teemaga haakuvad. Nende hulgas olid näiteks riigi madal võlatase, Eesti krediidireitingud, lühiajalised intressimäärad ja muud majandust iseloomustavad näitajad.

Hinnatõus Eestis on praegu märgatavalt madalam referentsväärtusest ja jääb komisjoni hinnangul madalamaks ka lähiaastatel, kuigi oma osa Eesti hindade edasises tõusus mängib asjaolu, et Eesti hinnatase moodustab 2008. aasta andmete põhjal 75 protsenti euroala omast ja jätkuv konvergents toetab hindade tõusu.

Inflatsioonikriteeriumi referentsväärtuse määramisel kasutas Euroopa Komisjon kolme negatiivse inflatsioonitasemega riigi näitajaid. Nende hulgas oli ka Eesti enda aasta keskmine inflatsioon, mis märtsis ulatus miinus 0,7 protsendini.

See, et komisjon võttis referentsväärtuse arvutamisel arvesse riike, kus hinnad langesid, oli Suardi sõnul erakorraline ja tulenes viimase aja arengutest majanduses. Tavaoludes peetakse Suardi sõnul hindade langemist ebanormaalseks.

Eesti krooni vahetuskurss euroga on fikseeritud alates 2004. aasta juunist. Kurss on 15,6466 krooni ühe euro eest. Viimastel aastatel pole Euroopa Komisjoni selgitusel olnud tõsist survet kursi muutmiseks.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti fiskaaldistsipliin eeskujulik ning pole mingit kahtlust, et Eesti suudaks eurotsooni liikmena hakkama saada.

Lõplik kindlus eurole ülemineku osas sõltub veel mitmest otsusest.

8. juunil toimub Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (Ecofin) kohtumine, mis arutab euroala laienemist Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangute ja Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel.

14.-16. juunil toimub Europarlamendi istung, kus parlament annab oma arvamuse laienemisotsuse kohta.

17.-18. juunil on planeeritud Euroopa Ülemkogu kogunemine, millel antakse hinnang Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpanga konvergentsiaruannetele ning ettepanekule euroala laienemise kohta.

Euroala laienemise ametlik otsus tehakse Ecofini koosolekul. Senise praktika järgi on see olnud Ecofini koosolek, mis toimub vahetult pärast Ülemkogu. Plaani järgi on selleks 13. juuli Ecofini koosolek, samas pole kohustust teha otsus Ülemkogule järgneval Ecofini kohtumisel.

Eeldatavalt kinnitab lõplikult Eesti ülemineku ja vahetuskursi Ecofin siiski 13. juulil. See otsus peab olema ühehäälne.

Enne Ecofinil tehtavat laienemisotsust peab oma soovituse andma ka eurogrupp ehk euroala riikide rahandusministrid. See on Lissaboni lepinguga lisandunud samm ja seega pole seda euroala laienemisel varem rakendatud. Seetõttu pole ka varasemat praktikat selle otsustusprotsessi kohta.

Eurogrupp koguneb üks päev enne Ecofini.

Eesti euromünte hakkab positiivse otsuse korral suvel vermima Soome Rahapada, 600 tonni euromünte veetakse kohale laevaga.

Euro paberkupüürid saabuvad lennukitega suure tõenäosusega Saksa Bundesbangast ja Soome Pangast, neid Eesti jaoks eraldi ei trükita. Sularaha jaotab Eesti Pank enne 1. jaanuari laiali, et elanikud saaks eurosid hakata vahetama kroonide vastu.

Sularahaautomaatides toimub kroonide vahetamine eurode vastu 24 tunni jooksul.

Allikas: BNS, 12.05.2010