Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Kultuur / Kirjandus / Tallinna Ülikooli uuenenud kirjastus esitleb esimesi vilju ning kutsub diskuteerima teadmiste levitamise võimaluste üle ühiskonnas

Tallinna Ülikooli uuenenud kirjastus esitleb esimesi vilju ning kutsub diskuteerima teadmiste levitamise võimaluste üle ühiskonnas

Prindi see artikkel
25. mai 2010

Juri Lotman (foto: kultuuriaken.tartu.ee)

Juri Lotman (foto: kultuuriaken.tartu.ee)

Tallinna Ülikooli uuenenud kirjastus korraldab teisipäeval, 25. mail avaürituse, mille avab rektor Rein Raua ja Leedu päritolu filosoofi Leonidas Donskise avalik diskussioon, mis küsib, kas trükitud teostel on tänases ühiskonnas tulevikku. Sellele järgneb Donskise avalik loeng mis analüüsib poliitika ja ilukirjanduse suhet.

Päeva tähtsündmuseks on uue kirjastuse viie esimese raamatu tutvustamine – toimub semiootik Juri Lotmani raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ esmaesitlus, aga ka Baltikumi suitsiidimüsteeriumi käsitleva kogumiku ning Leonidas Donskise, George Schöpflini ja Ikkyū Sōjuni raamatute esitlus.

Kell 14 vestleb rektor Rein Raud Viru Keskuse Rahva Raamatus samal päeval esitletava raamatu „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“ autori professor Leonidas Donskisega teadmiste levitamise võimalustest ühiskonnas. Kas väikestes keeltes on vaja kirjastada ja oskuskeelt arendada? Kas kirjastamine on äri? Kas autor peab leidma kompromissi oma keerukate mõtete ja lugeja ootuste vahel? Kas trükitud raamatutel üldse on internetiajastul tulevikku? Kas autoriõigused kahjustavad mõtete vaba voolu? Need on vaid mõned küsimused, mis vestluses jutuks tulevad. Pärast diskussiooni tutvustab TLÜ kirjastus Rahva Raamatus lühidalt oma uusi raamatuid.

Kell 16 toimub Tallinna Ülikoolis (Mare õppehoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225) prof Donskise avalik loeng „Machiavelli ja Shakespeare“, mis analüüsib võimu ja fantaasia ning poliitika ja ilukirjanduse suhet Niccolò Machiavelli ja William Shakespeare’i teostes. Nimetatud loeng lõpetab tänavukevadise Studia Generalia hooaja.

Sellele järgneb kell 17 Mare maja aatriumis uute raamatute tutvustamine ning vastuvõtt. Esitlemisele tulevad järgmised raamatud: Juri Lotmani „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“, Leonidas Donskise „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“, George Schöpflini „Identiteedi dilemmad“, Ikkyū Sōjuni „Hullunud pilv“ ning Airi Värniku, Merike Sisaski ja Peeter Värniku koostöös valminud kogumik „Balti suitsiidiparadoks“. Raamatute kohta saab lisainfot teate allosast.

Tallinna Ülikooli kirjastuse üldkolleegiumi esimehe Marek Tamme sõnul on tegemist uuenenud kirjastuse esimeste viljadega, mis loodetavasti panevad aluse esimesele Eesti akadeemilisele kirjastusele, mis järgib väljakujunenud rahvusvahelisi tavasid. Kõik kirjastuse väljaanded läbivad eelretsenseerimise ja ilmuvad omaette sarjades, mida kureerivad rahvusvahelised kolleegiumid. Kirjastuse eesmärk on üllitada nii algupäraseid uurimustöid kui ka erialakirjanduse ja väärtkirjanduse eestindusi, mis rikastaksid õppetööd ülikoolis kui ka Eesti vaimset keskkonda laiemalt.

Esitletavad raamatud:

Juri Lotman, „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ (vene keeles)

Juri Lotman (1922–1993) on Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajatest. Oma elu lõpus dikteeris Lotman üleskirjutamiseks raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ (Непредскзуемые механизмы культуры“), mis täiendab autori kokkuvõtvat teost „Kultuur ja plahvatus“. Siin arendatakse ideesid, mis olid teadlase jaoks eriti olulised viimastel eluaastatel: ajaloo globaalsed seadused, plahvatuse ja ettearvamatuse tähendus kultuuri arengus, kunst kui ettearvamatuse töökoda. Käsikirja erinevate versioonide ja muude arhiivmaterjalide põhjal on väljaandjad rekonstrueerinud autori versiooni keerulise avaldamislooga monograafiast, mis kaasaegsele lugejale tänaseni tuttav ei olnud.

Leonidas Donskis, „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“

Praktiline kultuurfilosoof (Tõnu Viigi määratlus) Leonidas Donskis (sünd. 1962) ei ürita luua ühte suurt kultuuriteooriat, vaid vaatleb erinevaid kultuurifenomene läbi paljude teooriate. Autor küsib oma raamatus: Millised on avatud ja suletud ühiskonnad? Kuidas tekivad vandenõuteooriad? Mida kujutavad endast utoopiad kui sotsiaalsed müüdid? Kohati lahkab Donskis ka päris konkreetseid kultuurinähtusi nagu geenius või intellektuaal ning jõuab lõpuks ka sõpruse ja armastuse kultuuritüpoloogiateni.

George Schöpflin, „Identiteedi dilemmad“ (inglise keeles)

George Schöpflin (sünd. 1939) on Ungari päritolu tunnustatud Briti filosoof ja sotsiaalteadlane, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on rahvuskuuluvuse ja omariikluse suhestumine poliitilise võimuga, erilise tähelepanuga postkommunistlikele riikidele. Raamatu „Identiteedi dilemmad“ („Dilemmas of Identity“) põhiteemad on kultuur ja riik. Need on natsionalismi ja rahvusvähemuste analüüsi võtmeterminid. Teos võtab kokku Schöpflini peamised mõtted ja on kasutatav rahvusluse ja etnilisuse terminite sõnaraamatuna.

Ikkyū Sōjun, „Hullunud pilv“

Klassikalisest hiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Raud

Ikkyū Sōjun (1394-1481) on kahtlemata üks kõige huvitavamaid inimesi, keda jaapani kultuurist läbi aegade leida võib. See iseäralik ja vastuoluline munk oli korraga nii keskaegsete euroopa vagantide kui harraste müstikute vaimusugulane, nii institutsioonides jäigastunud buddhismi halastamatu kriitik kui kõiki tavanorme põlastav skandalist ja kompromissitult oma eetilisi väärtusi ülal hoidev elunautija. Tema “kalaturgude, kõrtside ja lõbumajade” zen on leidnud parima väljenduse rohketes värssides, mida ta kirjutas noorest east kõrge vanaduseni. Hiljem on need koondatud mahukaks luulekoguks pealkirjaga “Hullunud pilv”, millest jõuab nüüd ka eesti lugejani väike valik.

„Balti suitsiidiparadoks“, artiklite kogumik (inglise keeles)

Koostajad: Airi Värnik, Merike Sisask, Peeter Värnik

Suitsiidimüsteerium on inimkonda kõikidel aegadel ja erinevates ühiskondades põhjuseid otsima sundinud. Viimase poolsajandi jooksul on probleemi põhiliselt uuritud tugeva demokraatiatraditsiooni ja arenenud turumajandusega riikides. Käesolev raamat koondab tuntud uurijate ideed ja selgitused suitsiidi kohta Balti riikides – Eestis, Lätis ja Leedus – kus 30 aasta jooksul on toimunud dramaatilised sotsiaalsed muutused.

Peatselt on Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmumas ka Gilgameši eepos (tõlkinud Amar Annus) ning Kaivo Thomsoni ja Anthony Watti koostöös valminud kogumik „Connecting paradigms of motor behaviour to sport and physical education“.

Allikas: Tallinna Ülikooli 20.05.2010 pressiteade