Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Hooliv Eesti / Keskkond / Eesti osaleb esmakordselt UNESCO maailmapärandi nimistu täiendamisel

Eesti osaleb esmakordselt UNESCO maailmapärandi nimistu täiendamisel

Prindi see artikkel
25. juuli 2010

UNESCOmaailmaparandUNESCO maailmapärandi komitee koguneb pühapäeval Brasiilias arutama maailmapärandi nimekirja täiendamist, esmakordselt osaleb komitee liikmena selles protsessis ka Eesti.

Komitee istungil tulevad arutusele 32 uut taotlust, millest 24 kuulub kultuuripärandisse, kuus looduspärandisse ja kaks paika on esitatud nimekirja nii kultuuri- kui loodusväärtuste alusel, teatasid kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium ühises pressiteates.

Seekordsete taotlejate seas on kolm riiki – Marshalli saared, Kiribati ja Tadžikistan -, kellel seni maailmapärandi nimekirjas ühtki kannet ei ole.

Eesti delegatsiooni kuuluva kunstiakadeemia professori Mart Kalmu sõnul on komitee seadnud eesmärgiks esindusliku, usaldusväärse ja tasakaalustatud nimekirja koostamise.

“Selle täiendamiseks on esitatud üle kolmekümne kandetaotluse erinevatest maailma piirkondadest ja komitee on valiku ees, kas toetada vaieldamatu kvaliteediga, kuid arvukalt esindatud Lääne- Euroopa maade järjekordseid kandetaotlusi või väheesindatud piirkondade kohati otsitudki monumente. Esimesed saavad nimekirja kantu kaitsmisega hakkama, teistel on see võib-olla raskem, kuid neid oleks vaja rohkem toetada,” rääkis Kalm.

Delegatsiooni kuuluv keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Urve Sinijärv rõhutas konventsiooni olulisust ka maailma puutumatu loodusega alade säilitamisel, mis üha rohkem on kasvava inimkonna surve all.

Praegu on maailmapärandi nimekirjas kokku 890 paika 148 riigist. Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised.

Komitee vaatab oma istungil ka läbi ohustatud pärandi nimekirja kuuluvate paikade raportid olukorra kohta. Praeguse seisuga kuulub ohustatud pärandi nimekirja 31 paika ning komitee võib lisada juurde uusi, mille kaitsmine nõuab erilist tähelepanu. Kultuuri- ja loodusväärtused satuvad ohustatud pärandi nimekirja erinevatel põhjustel – reostus, linnaehituslik surve, kontrollimatu massiturism, kaitsekorralduskavade puudumine, sõjalised konfliktid ja looduskatastroofid, mis kahjustavad väljapaistvat ülemaailmset väärtust, mille alusel need paigad kunagi maailmapärandi nimekirja kanti.

Maailmapärandi konventsiooni eesmärgiks on kaitsta rahvusvahelises koostöös maailma kultuuri- ja looduspärandit ja tagada selle säilimine tulevastele põlvedele. Konventsiooniga on ühinenud 187 riiki, mis näitab selle suurt populaarsust. Eesti ühines konventsiooniga 1995. aastal ning valiti 21-liikmelisse komitee koosseisu möödunud aasta lõpus. Eesti liikmelisuse periood lõpeb 2013. aastal.

Maailmapärandi komitee 34. istung toimub 25. juulist 3. augustini Brasiilia pealinnas Brasílias ning Eesti osaleb sellel üritusel esimest korda komitee liikmena. Eesti seitsmeliikmelise delegatsiooni juhtideks on professor Mart Kalm Eesti Kunstiakadeemiast ja Urve Sinijärv Keskkonnaministeeriumist.

Eesti sai UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks mullu oktoobris.

Allikas: BNS, 22.07.2010