Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Haridus ja teadus / Uuring: Eesti noored on aktiivsed ja teadlikud kodanikud

Uuring: Eesti noored on aktiivsed ja teadlikud kodanikud

Prindi see artikkel
23. august 2010

Foto: ten.ee

Foto: ten.ee

Täna tutvustati ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekoolis Väimelas maailma suurima õpilaste kodanikuhariduse uuringu tulemusi, milles 140.000 teismelise õpilase hulgas osales ka 2743 Eesti kaheksanda klassi õpilast ja 1863 nende õpetajat.

Parimat teadmiste taset näitasid taaskord Soome õpilased, kellele napi vahemaaga järgnesid Taani, Korea ja Taiwan. Eesti hõivas 38 riigi seas kõrge 12. koha, edestades näiteks Inglismaad, Sloveeniat, Venemaad, Hollandit, Austriat. Meist oluliselt parem teadmiste tase on vaid viie riigi õpilastel. Kui pea kõikides maades tase kümne aastaga langes, siis Eesti oli üks nendest kolmest, kus õpilaste kodanikukompetentsus tõusis.

Lisaks teadmiste taseme hindamisele koguti hulgaliselt materjali demokraatlike väärtuste, kodanikuhoiakute ja noorte planeeritava osaluse kohta. Võrreldes 1999. aasta uuringuga pöörati seekord suuremat tähelepanu koolidemokraatiale ja õpilaste tegelikule osalemisele kodanikuühiskonnas.

Uuringust selgub, et Eesti noorte kaasatus koolivälistesse ühendustesse ei jää alla rahvusvahelisele keskmisele, kuid otsustamisel oma kooli elus on pilt vastupidine – kui riikide lõikes keskmiselt on kooli asjade otsustamisse haaratud 40%, siis Eestis vaid 24% õpilastest.

53% Eesti 8. klassi õpilastest omab juba parteilist eelistust, kuigi vaid 23% neist usaldab erakondi kui institutsiooni. Kõrgeimat usaldust pälvib Eesti noorte silmis kaitsevägi (75%).

Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon (IEA) viis kodanikuhariduse küsitluse läbi eelmisel aastal, uuringus osalesid 38 riiki. Eesmärgiks oli hinnata, kuivõrd on noored valmis võtma kodanikurolli kiiresti muutuvas maailmas ning kui palju aitab neid selles kool.

IEA Kodanikuhariduse uuring sarnaneb teiste rahvusvaheliste uuringutega nagu PISA ja TIMSS, kus riike võrreldakse nii õpilaste teadmiste kui ka nende väärtusorientatsioonide ja hoiakute põhjal. Hetkeolukorra hindamise kõrval näitavad tulemused ka neid muutusi, mis noorte kodanikukultuuris on toimunud võrreldes 1999. aastaga, mil toimus eelmine IEA Kodanikuhariduse uuring.

Eesti osalust IEA Kodanikuhariduse uuringus ICCS 2009 rahastasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Komisjon, uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi uurimisgrupp professor Anu Tootsi juhtimisel.

Allikas: HTMi 23.08.2010 pressiteade