Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 26. augusti pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 26. augusti pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
26. august 2010

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Rõõm on teid näha! Valitsuse istung on lõppenud, ka kabineti nõupidamine ja algatuseks sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumi koostatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu, mis suurendab ettevõtlusvabadust ja vähendab bürokraatiat ja õigusselgust saab märksa rohkem olema ja sellest räägib meile Rein Lang pikemalt.

Valitsus kiitis heaks ka liitumise täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga, mis pakub rahvusvaheliselt kaitset neile täiskasvanutele, kes erinevate olude sunnil ei suuda ise oma huve kaitsta.

Valitsus eraldas oma reservist Politsei- ja piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile 12,9 miljonit krooni eurole ülemineku turvalisuse tagamisega seotud kulude katteks ja see raha on mõeldud eelkõige selleks, et tuua sularaha, on nad mündid või kupüürid, põhiliselt Helsingist, aga ka mujalt Tallinnasse Eesti keskpanga hoidlasse. Ka sealt raha väljavedamisel maakondadesse tuleb investeerida täiendavalt turvalisuse tagamisse ja see 12,9 miljonit selleks ka ette nähtud on.

Ehk siis, 12,9 miljonit ei ole mitte sugugi kõik turvalisuse kulud, need on täiendavad kulud, mis kaetakse Vabariigi Valitsuse reservfondist, põhikulud seoses sularaha transportimisega kaetakse loomulikult Eesti Panga poolt.

Eesti Panga kohustus on transportida raha keskpanga hoidlatesse ja selle eest on alati maksnud keskpank, kuid seoses eurole üleminekuga ühekordselt Vabariigi Valitsus eraldab vahendeid täiendavate turvameetmete rakendamisega seotud kulude katteks.

Pärast istungit oli meil ka kabineti nõupidamine, kus kaitseminister Jaak Aaviksoo informeeris valitsust kavast hankida Eesti kaitseväele Hollandist üle 80 soomustransportööri: SISU XA-188 ja ka praegu kasutusel olevad Basid on sama tehase valmistatud. Need soomustransportöörid tulevad Eestile suhteliselt soodsalt kätte.

Positiivne on ka see, et kogu teenindus, hooldussüsteem on lihtsalt laiendatav seoses sellega, et praegu kasutame sisuliselt sama tehase sama mudeli, ta ei ole sama mudel, muidugi – praegu ostetud mudel on hulga uuem, aga sama tehase, tootja, soomukeid. Esimesed soomukid peaks jõudma juba sel aastal Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste kätte, aga kõik tarned peaksid realiseeruma aastatel 2011-2015. Ja koguhind on üle 300 miljoni Eesti krooni. Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Ja sõna justiitsministrile.

Rein Lang

Aitäh! Ei tea, kui palju mulle nüüd aega antakse selle asja seletamiseks..

Andrus Ansip

Räägi südamest.

Rein Lang

Just. Kolm aastat oleme teinud niisugust asja, nagu majandustegevuse seaduse üldosa. Äraseletatult, me oleme kutsunud seda ka piiramise piiramise seaduseks.

Täna on majandustegevuse regulatsioonid Eestis laiali umbes sajas seaduses ja määruses. Ütleme, et väga raske on nendes orienteeruda. Ettevõtjalt nõutakse tegutsemiseks kõikvõimalikke lubasid, registreeringuid, kõikvõimalikke dokumente. Meie eesmärk oli saada selleks kõigeks ühtne seaduslik alus. Ehk siis, kui riik kehtestab mingisuguseid piiranguid majandustegevusega tegelemiseks, siis need piirangud peavad tulenema seadusest, mitte mõne ametkonna arvamusest, et ühe või teise tegevusalaga tegutsemiseks ilmtingimata mingit luba või litsentsi vaja.

Sama pädeb omavalitsuste kohta, kes on samuti Eestis väga varmad välja mõtlema igasuguseid regulatsioone, igasuguseid lubatähti, mida siis peab kõigepealt taotlema, saama ja siis ära raamima ja panema oma firma seina peale, et on lubatud seal tegutseda või midagi müüa. See on asja üks külg.

Täna on teatud tegevusaladel tegutsemiseks tarvis ennast majandustegevuse registris registreerida ja kui registreeringut ei ole, siis tegutseda ka ei tohi. Selle registreerimise me tahame üldse ära kaotada.

Tegevusalad jagunevad põhimõtteliselt tulevikus kolme kategooriasse, ühed on need, milleks, tõesti on tarvis mingit tegevusluba ja litsentsi. Ja nende aluseks on üksnes see juhus, kui ettevõtjat kontrollitakse, tema tegevust kontrollitakse enne selle loa väljaandmist. Et ei ole mitte lihtsalt nii, et istub kuskil toas üks ametnik ja küsib mingeid dokumente ja te viite üksteise järgi neid dokumente ja lõpuks kirjutatakse teile luba või litsents välja.

Dokumentide nõudmine ei ole aluseks inimese majandustegevuse piiramisel, vaid tuleb kontrollida tegevusprotsessi. Ehk siis, näiteks, kui te asutate lennufirma, saab riik kontrollida seda, et teil on piloodid, kes oskavad lennata ja teil on lennukid, mis on lennukõlbulikud. Mitte üksnes ainult seda, et siis tuuakse teile mingi paber selle kohta, et lennuk on kuskil läbi vaadatud.

Ta on natukene ka paradigmaline muutus, halduskoormus ettevõtjatele peaks oluliselt vähenema, meie hinnangul kuskil isegi kuni 20-40%, sõltub nüüd sellest, missugused on edasised tegevused, eriti tarkvara arenduses. See on lubade ja litsentside kohta.

Teine oluline arusaam justiitsministeeriumil ja mul on hea meel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selles osas meiega kaasa tuli, on see, et me peaksime seda teenuste direktiiviga määratud, milles Euroopa Liit kokku leppis, ka laiendama.

Meil endal on kokku lepitud, et Läänemere strateegias on meil selle Läänemere riikide siseturu teema, selle täiendav avamine ja see avamine ju tähendab seda, et jällegi ei nõuta ettevõtjate käest mingeid täiendavaid lubasid ja registreeringuid, vaid nad võiksid vabalt teise riigi territooriumil tegutseda. Ilma siis täiendavate bürokraatlike takistusteta.

Me peame endale aru andma sellest, et kõik bürokraatlikud takistused, mida riik ettevõtjatele teeb, on ju tegelikult mingil moel siseturu kaitse abinõu ehk protektsionistlik abinõu.

Euroopa Liit jällegi baseerub ühel olulisel viiel põhiväärtusel, üks neist on siis kaupade ja teenuste vaba liikumine. Ja oleme ausad, teenuste vaba liikumist ju sajaprotsendiliselt ei ole, kuna riigid Euroopas ei ole selles suhtes kõik konsensusele jõudnud.

Nii ei võimaldata näiteks Eesti tervishoiutöötajatel ja tervishoiufirmadel ju Prantsusmaal tegutseda või Belgias tegutseda, need riigid ikkagi teataval määral oma siseturgu kaitsevad.

Kuna me oleme kogu aeg rääkinud seda, et seda siseturgu ei peaks kaitsma ja rohkem peaks olema Euroopas seda ettevõtlusvabadust ja kaupade ja teenuste vaba liikumist, siis meil on võimalus siin oma lähemate naabritega seda edasi arendada. Me hakkame arendama seda eelkõige selliselt, et võtame ise maha igasuguseid loa nõudeid, litsentsi nõudeid ja muud sellist bürokraatlikku takistust, mis tegelikult ettevõtjate ees seisavad.

Millal siis see kõik jõustub? Tegemist on üpris keerulise asjaga, mis nõuab ka üpris kõvasti tarkvaralisi arendusi. Nimelt, tulevikus peaks hakkama käima kõik, igasugused teavitamised oma majandustegevusest ja ka loa taotlemised läbi ühe kontaktpunkti, milleks saab olema siis ettevõtjaportaal. Ja selle arendamiseks kulub siin erinevate ametkondade hinnangul kuskil aasta või kaks. Ehk siis Riigikogus vaieldakse sellel teemal edasi, millal see kõik täpselt jõustub, valitsuse poolt teele saadetud eelnõus on praegu 1. jaanuar 2014.

Mina väga loodan, et me jõuame veel parlamendimenetluse käigus siin seda asja aastakese ettepoole tõmmata. See sõltub muidugi eelkõige siis ka rahalistest võimalustest, kuidas rakendustegevusi tehakse.

Mis seal siis ikka, tahaks loota, et see eelnõu parlamendis menetletakse ära selle aja jooksul, mis see Riigikogu koosseis koos istub. Siis me oleme saanud hakkama ühe kodifitseerimisprojektiga, mis peaks muutma Eesti õigusruumi oluliselt lihtsamaks: arusaadavamaks ettevõtjale, tegevuse palju lihtsamaks, kõikvõimalikke dokumente vähemaks, igasugust bürokraatiat vähemaks. Ja kui on bürokraatiat vähem, on ka läbipaistvus suurem, kui läbipaistvus on suurem, on ka korruptsiooni vähem.

Me alatasa kuuleme siin kõikvõimalikke jutte sellest, et mõni linnaametnik on kuskil seal vahele võetud mingisuguse korruptiivse käitumise tõttu, kus ta ühe või teise loa või litsentsi andmiseks on meelehead vastu võtnud. Kui seda luba ja litsentsi vaja ei ole, mis tihtipeale, olemuslikult ei oleks sihukest paberit üldse vaja, on ka vähem võimalust kõikvõimalikke meeleheasid küsida ja neid vastu võtta.

Nii et veel kord, kolm aastat on siis vaeva nähtud ja ettevõtlusorganisatsioonidega vaieldud, omavalitsustega vaieldud, ametkonnad omavahel vaielnud. Eks iga ametkond on ka enda eest väljas niimoodi eelkõige, et kas ma ei saagi enam tulevikus mingit lubatähte välja kirjutada selleks, et keegi midagi teha saaks ja need vaidlused on olnud väga kirglikud ja omamoodi ka väga huvitavad.

Aga see tulemus, milleni me praegu oleme jõudnud, on minu arvates päris hea. Ettevõtlusvabaduse osas, ma loodan, meie koht tulevikus kindlasti oluliselt kasvab. Ta on täna juba päris hea, arvestades sellega, et Eestis kulub ettevõtte asutamiseks nüüd juba alla veerand tunni ettevõtja portaalis, kui teil Eesti ID kaart või siis sellele vastav isikutunnistus, mida saab ju välismaalane ka, eks ole, täna juba, taskus on.

Edaspidi saab siis tegutseda ka nendel aladel, mis nõuavad eraldi tegevusluba selliselt, et seda asja saab põhimõtteliselt ajada üle ettevõtja portaali veebis, et ei pea oma töölaua tagant lahkuma ja kuskil kabineti ukse taga seisma. Minu arvates tore asi. Tahaks loota, et Riigikogu arvab samamoodi. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Juhan Parts

Üks punkt, mida siin pressikonverentsil käsitleda, on olukord liikluses. Olukord liikluses on selline, et 2009. aasta tulemuste järgi me saavutasime sellise maagilise numbri, mis tähendab, et meie teedel hukkus sada inimest. Kui aastat viis tagasi asuti koostama rahvusliku liiklusohutuse programmi, siis selle eesmärgini soovisime jõuda 2015. aastal. Nii et jõudsime selleni justkui kuus aastat varem.

Me võiksime olla tegelikult ju õnnelikud või rahul, ja tegelikult nii ka on – see number on vähenenud kiiresti. Kes see teab, mis need täpsed põhjused on, kuid lõppkokkuvõttes on ühtepidi ju kindlasti sellesse panustanud kõik Eesti inimesed, kes liiklevad autodel või jalakäijatena ja ratturitena.

Selle tulemusena siin markeeriti Eesti jaanipäeva eel ära ka Euroopa kontekstis. Tõepoolest, kui me vaatame sellist hukkunute ja vigastatute vähenemist võrreldes teiste 26 Euroopa Liidu liikmesriigiga, siis edusammud on justkui Eestil olnud parimad.

Valitsuse poole pealt tahaks tegelikult markeerida ära kõigi erinevate ametiasutuste panustamist. See ei ole ainult politsei ja piirivalve töö, mis on olnud väga hea. Hea on olnud Haridusministeerium – liikluskasvatus alates koolidest, kõrgkoolides erinevad erialad – aga kuni Tööinspektsioonini välja. Rääkimata loomulikult Majandusministeeriumi ametiasutustest, kes samuti iga päev ju liiklustemaatikaga tegelevad.

Kui vaadata käesolevat aastat, siis esimesed kaheksa kuud on olnud positiivsemad kui oli 2009. aasta, nii et justkui liiguksime ka paremas graafikus. Samas olid juuni ja juuli kehvemad kui 2009. aastal, jällegi nende kahe põhilise näitaja järgi.

Kõik see annaks tulevikku vaadates võib-olla kaks sellist olulist sõnumit. Esiteks, me oleme jõudnud järeldusele, et kui praegu kehtiv liiklusohutusprogramm peaks olema kuni 2015. aastani, siis meil ei ole mõtet uue liiklusohutusprogrammiga oodata. Me oleme tegelikult juba algatanud uue liiklusohutusprogrammi koostamise, mis peaks olema aastaiks 2012-2020.

Ja loomulikult eks see ole selline kõigi asjaosaliste ühine looming, mis eesmärgid me siis Eestile liiklusohutuses järgnevaks kümneks aastaks seame. Kindlasti võiks need olla ambitsioonikad, seda ennekõike hukkunute ja vigastatute osas, mis on need põhinäitajad. Ja teine oluline sõnum on see, et kõik me peame jätkama neid tegevusi, mis selles programmis on kenasti kirjas. Need on pikemaajalise mõjuga tegevused, aga ka lühiajalise mõjuga tegevused.

Oluline on see, et politsei ei kao meie teedelt ära, oluline on see, et me teeme neid asju, et parandame süsteemselt, järjepidevalt, visadusega erinevaid liiklusohtlikke kohti, jätkame kiiruskaamerate projekti mitte ainult Tallinn-Tartu maanteel, vaid Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maanteel. Nii et kõikide nende tegevustega tuleb jätkata, et selles osas saada selline stabiilne liiklusohutuse tase, millega me võime pidada ennast ikkagi euroopaliku liikluskultuuriga rahvaks ja riigiks.

Märgin ära ka teise teema, mis puudutab meie Telekomi turgu. Me kinnitasime universaalteenuse määraks 0 krooni. See tähendab seda, et kui kasutatakse ühist infrastruktuuri kõigi Telekomi operaatorite poolt, siis n-ö täiendavaid kulusid Telekomi operaator, kes kasutab teise Telekomi firma infrastruktuuri, maksma ei pea.

Juhataja

Aitäh! Ja sõna sotsiaalministrile.

Hanno Pevkur

Aitäh! Valitsus vaatas otsa kahele strateegiale eelmise aasta valguses. Esimene HIV/AIDSi ennetusstrateegia ja teine narkomaania ennetusstrateegia. Ja kui korraks numbritest rääkida, siis HIV-i puhul 2009. aastal diagnoositi meil kokku Eestis 411 uut juhtu, mis on 25% vähem kui 2008. aastal.

See võiks teha rõõmu, aga teiselt poolt kindlasti need arengud, mis seoses narkomaaniaga ja eelkõige noorte narkomaaniaga on toimunud, need sunnivad siiski edasi pingutama. HIV-nakkuse levik süstivate narkomaanide seas on jätkuvalt kõige suurem probleem ja jätkuvalt on piirkondadest kõige suuremaks probleemiks Tallinn ja Ida-Virumaa.

Ja kui vaadata nüüd eelmise aasta numbritele otsa, siis selliseks tõsiseks tegevuskohaks on tähelepanu pööramine just süstivate narkomaanide seksuaalpartneritele, et sealt nakkuse levikut pidurdada ja vähendada. Kui vaadata HIV testimise poole peale, siis ka see eelmisel aastal ja üldse aastate lõikes tegelikult on suurenenud. Eesti tegelikult testib oma inimesi päris kenasti ja seetõttu saame me loodetavasti ka märkimisväärse hulga inimesi võimalikult kiiresti ravile suunata.

Kokku kulus narkomaania ja HIV-i ennetusstrateegiate peale eelmisel aastal üle 200 miljoni krooni. Valdav enamus sellest küll HIV-i ja AIDS-iga tegelemiseks, seal oli see summa natuke rohkem kui 186 miljonit krooni, ja narkomaania ennetamiseks üle 20 miljoni krooni.

Mis eelmise aasta puhul veel kindlasti oluline on, on see, et 2009 sai valmis uus inimeseõpetuse ainekava ja see puudutab nii HIV/AIDSi strateegiat kui narkomaania strateegiat. Noorte puhul on siiski probleemid täiesti nähtavad. Siin eelmisel aastal näiteks tehti üks uuring „Uimastite tarvitamine ja sellega seotud riskikäitumine Tallinna ööklubisid külastavate noorte hulgas.“ Ja selles uuringus toodi muuhulgas esile, et ööklubides, need inimesed, keda intervjueeriti, nende vastustest toodi esile, et ööklubides narkootikumide tarvitamine on lõõgastumise üks oluline komponent ja normaalne nähtus ning stimulante peetakse alkoholist ohutumaks.

See on siis noorte enda hinnang narkootikumidele ja erinevatele stimulantidele. See on kindlasti väga kahetsusväärne, et noored niimoodi arvavad. Ja samamoodi on suurenenud ka erinevate stimulantide ja alkoholi koos tarvitamine. 15-16-aastaste kooliõpilaste küsitlusi tehakse nelja-aastase intervalliga ja järgmine ongi plaanis järgmisel aastal läbi viia. Viimane uuring pärineb 2007. aastast ja ka seal on näha, et 30% juba 15-16-aastastest koolinoortest ütleb, et nad on erinevaid stimulante proovinud.

Kindlasti järgmise aasta uuring huvitab meid väga. Tahaksime näha, mis siis noorte hulgas on toimunud. Väga loodame, et eelmisel aastal kinnitatud uus inimeseõpetuse ainekava annab ka haridusasutustele uue tõuke just noortega tegelemiseks ja noorte hulgas selle probleemi teadlikkuse tõstmiseks.

Esmakordselt eelmisel aastal, mida võib ära märkida, rahastati ka narkomaania ennetamise strateegia raames Tallinna Lastehaigla sõltuvushäiretega laste ja noorukite üksuses psühholoogilise õppe-ja kasvatustöö teostamist. Ja siin on kindlasti positiivne, et ka Tallinna linn on seda teenust rahastamas.

Ja kui vaadata natuke tulevikku, siis kindlasti selline fookus HIV/AIDSi puhul peaks olema suunatud süstivatele narkomaanidele ja nende seksuaalpartneritele ja kindlasti haavatavate noorte ja juba HIV-nakatunutele. Ja narkomaania poole pealt tahaks rohkem keskenduda lastevanematele suunatud ennetusprogrammide arendamisele ja erinevatele sellistele noortesõbralikele ja noorte poolt vastu võetavatele nõustamisteenuste arendamistele. Noorte hulgas teadlikkuse tõstmine on ikkagi väga oluline ja need numbrid peaksid panema mõtlema iga lapsevanemat, et kas ja kuidas noor teab erinevatest uimastitest ja milline on pere suhtumine sellistesse tegevustesse. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja küsimuste kord.

Üllar Luup, Kanal 2

Härra Parts, mulle tundub, et riik on hakanud viimasel ajal vaatama mitte ainult vasakule ja paremale, vaid ka üles, et ehk midagi sajab sealt alla. Kas meil õhus liiklemise koha pealt on natuke parandada?

Juhan Parts

Kindlasti. Kui te peate nüüd silmas seda eileõhtust vahejuhtumit, siis kindlasti Lennuamet peaks astuma mingisuguseid samme, et vaadata, kuidas on võimalik, et üks ja sama ettevõtte ja ühe- ja samatüübiliste lennukitega ühes ja samas, vähemalt lennujaama piirkonnas, midagi juhtub.

Praegu ei oska kommenteerida täpsemaid mingeid põhjusi ja asjaolusid, see selgub kindlasti, siin lähipäevadel saavad anda rohkem meie lennu-uurijad infot, aga ma arvan, minu esimene reaktsioon on väga inimlik, jah, et kuidas on võimalik, et üks ja sama ettevõtte, ühe ja sama tüüpi lennukitega ja midagi juhtub, kindlasti Lennuamet siin samme astub.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel, palun, küsimusi? Liina, palun.

Liina Valdre, BNS

Oleks kaks küsimust majandusministrile. Kui lennukite teemal jätkata, millal võiks toimuda see Estonian Air´i aktsionäride üldkoosolek, mis on seni veel venima jäänud? Miks ta venib ja millal ta tulla võiks?

Juhan Parts

Tahaks loota, et ikka lähiajal. Aga see praegu ei sõltu otseselt minust või riigi esindajatest. Koheselt kui üks selline nö probleemne küsimus on saanud meid kui siis võimalikku tulevast suuremat aktsionäri rahuldavat lahenduse, siis me läheme sellega kohe edasi.

Liina Valdre, BNS

Mis küsimus see on?

Juhan Parts

See on nö selle Estonian Air´i ja siis Bombardier`i vahelise lepingu mõju ettevõtte väärtusele. See peab olema meie jaoks aktsepteeritav. Ma saan öelda niipalju taustana, et need asjad on läinud oluliselt edasi viimase kuu jooksul. Ma ei saa välistada, et siin lähinädalatel on võimalik edasi minna. Aga ärge võtke seda jälle kui minu poolt määratletud tähtaega. See sõltub jällegi nendest nn kolmandatest osapooltest.

Liina Valdre, BNS

Nii et lähinädalatel veel midagi konkreetset ….

Juhan Parts

Praeguse seisuga mulle tundub, aga veel kord, ma lihtsalt olen informeeritud nendest läbirääkimistest, mis toimuvad Bombardier`i ja Estonian Air´i ja SASi vahel, sinna on kaasatud ka võimalikud tulevased finantseerijad ja see, mida on meile tutvustatud, siis need võivad riiki rahuldada, aga siin on praegu vara spekuleerida. Ikkagi peavad olema siduvad kokkulepped. Vahepeal võib-olla nii palju uudiseid, et me oleme jõudnud siin oma kolleeg Jürgen Ligiga nii kaugele, et igasuguse võimaliku kriitika ära hoidmine valitsuse aadressil, et tahame tõenäoliselt saada ka parlamendi aktsepti sellele tehingule. Tõenäoliselt 2010. a riigieelarve muutmise käigus. Aga see sõltub jällegi sellest, et kas septembri keskpaigaks on võimalik midagi eelarvesse kirjutada. Siin oli arutelu Riigikontrolliga suvel, et kas piisab valitsuse otsustest võib peab olema ka Riigikogu aktsept. Ja kui enamuse arvamus on see, et peab, siis me kindlasti seda aktsepti tahame. Me ei taha seda teha kuidagiviisi, et rahva esindajad ei saaks oma seisukohta kujundada.

Juhataja

Ja teine küsimus.

Liina Valdre, BNS

Teine küsimus puudutaks seda tuumaenergia seadust. Mis seisus selle ettevalmistamine pragu on?

Juhan Parts

Neid drafte või projekte on mitmeid ja praegune soov on, et tahaks valitsuskabineti tasemel arutada selliseid suuremaid valikuid, mis seaduse eelnõu puudutab. Ma tahaks väga loota, meil on siin eelarveküsimused valitsuskabineti sees, muud akuutsed teemad, loodetavasti me jõuame seda teha lähema kuu jooksul või niimoodi.

Selles seaduse eelnõus on, ütleme, niisugused väga kesksed ja rasked valikud. Mis küsimused need on? Kogu planeerimisloogika – kas riik ütleb, kus on koht või riik loob võimaluse ja ettevõtjad tulevad, pakuvad võimalusi. Nendel valikutel on väga suur rahaline hind. Teine küsimus, mis puudutab tegelikult tehnoloogia taset. Tehnoloogia taset, mida me üldse, juhul kui me Eestis lähme tuumajaamaga edasi, mida me Eestis aktsepteerime. Kolmas küsimus on kindlasti kogu selline nö jäätmete pikaajaline poliitika. Ja neljas küsimus puudutab kindlasti kõike seda, mis tähendab finantsperspektiivi kogu sellise investeeringu puhul. Ma arvan, et selles osas, kui me oleme valmis, et teda oma kabinetis arutada, siis on võimalik edasi minna.

Juhataja

Aitäh! Andres, palun.

Andres Einman, BNS

Mul on küsimus peaministrile. Kas te võiksite kommenteerida Harri Lahteina lahkumise juhtumit? Kas teie usute, et kõik need sündmused võisid olla organiseeritud Valgevene eriteenistuste poolt?

Andrus Ansip

Ei ole minul mitte mingisugust täiendavat informatsiooni võrreldes sellega, mis avalikkusel kätte saada on olnud. Ja ma arvan, et see välisministeeriumi otsus rahuldada Harri Lahteina lahkumisavaldus oli õige ja kohane.

Juhataja

Kas on veel, palun, küsimusi?

Andres Einmann, BNS

Ma täpsustaksin, küsin Juhan Partsi käest. Te ütlesite, et Eesti hakkab ette valmistama uut liiklusohutusprogrammi. Kas te võite praegu öelda mingi numbri, kui palju võiks olla see aastal 2020 hukkunute arv Eestis programmi järgi?

Juhan Parts

See on ühiskondlik konsensus. Me tahaks seda programmi arutada suurema ühiskondliku tähelepanu all, muidu teeme programmi, mida enamik rahvast ei tea. Loodetavasti see õnnestub.

Ma ise olen mõelnud seda, et liiklus on selline asi, kus me võiksime öelda, et 2020. aastal iga liikluses hukkunu on mõttetu ja lubamatu. See on ideaalse, võib-olla utoopia, aga tegelikult ma arvan, et me võiksime sinna poole suunduda. Sest olles vaadanud viimased kolm aastat kõiki liiklusõnnetusi, suures plaanis, kes on hukkunud põhjuseta, kõik mõttetud surmad suures osas, mõttetud inimlikud vead, mis tegelikult saaks ära hoida. Nii et ma arvan, et midagi sellist võiks olla. Võib-olla see on liiga utoopiline, me peame siiski leppima teatud numbriga, kuna paratamatult inimesed sõidavad autodel, kas mitte just nii suurtel kiirustel kui lennukitel, kas hulga kaupa või üksinda, neid ikka tuleb ette. Aga ma arvan, et tegelikult me võiksime aastat 2020 ikkagi soovida niimoodi, et me oleme väga mittetolerantsed liiklussurmade suhtes ja suudame niisuguse ühiskondliku konsensusega ka toetada teineteist ja neid, kellel on võib-olla suurem risk libastuda liikluses.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aeg intervjuudeks.