Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 2. septembri pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 2. septembri pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
2. september 2010

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Palun vabandust väikese hilinemise eest! Pärast valitsuse istungit alustas valitsus ka kabineti nõupidamisega, millega jätkatakse täna õhtul kell neli. Algatuseks sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Valitsus otsustas tänasel nõupidamisel eraldada valitsuse reservi vahenditest Narva-Jõesuu linnale 576 780 krooni ujuvsaare põhjustatud rannaala reostuse likvideerimisega seotud kulude katteks. Sellest me oleme varem rääkinud juba. Olgu veel üle korratud see, et Narva-Jõesuu ei pidanud eeldama seda, et ükskord see ujuv saar nende randa tuleb. Seetõttu nõuda Narva-Jõesuult taolise kahju vastu kindlustamist oleks kindlasti kohatu ja seetõttu valitsus selle summa ka eraldas.

Valitsus saatis Riigikogule otsuse eelnõu, mille vastuvõtmisel panustab Eesti selle aasta 1. novembrist kuni järgmise aasta lõpuni Euroopa Liidu piraatluse vastasesse operatsiooni Atalanta Somaalia vetes umbes 10-liikmelise laevameeskonnaga. Teatavasti piraatlus on meil suur probleem. Ka Eesti meremehed ei ole Somaalia piraatidest puutumata jäänud. Euroopa Liidu algatus on paigutada laevadele Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsemeeskondi ja need meeskonnad peaksid olema siis laevadel 2-3 päeva, ohustatud laevadel, mitte kõik regiooni läbivad laevad ei pea saama relvastatud kaitset. Selles meeskonnas hakkaksid osalema siis Eesti mereväelased ja nad ei tegutseks üksi, vaid neid Euroopa Liidu liikmesriike, kes selles operatsioonis on valmis osalema, neid on praeguseks kümmekond. Ja Ma usun, et nende riikide arv ka kasvab. Eesti kui mereriik sellest operatsioonist kõrvale jääda ei tohiks.

Olgu veel öeldud, et mitte ainult Euroopa Liit, vaid ka Norra on selles operatsioonis osalemas ja neid laevu saab olema suurusjärgus 20, mis selles operatsioonis osalevad ja ka lennuvahendid kaasatakse sellesse operatsiooni.

Muudest otsustest: maa eraldamised – ikka huvitavad. Valitsus otsustas anda tasuta üle Mustvee linnale keskkonnaministeeriumi valitsemisalalt 4 kinnisasja. Need kinnisasjad asuvad Mustvee sadama detailplaneeringu alas ja sadamat nad seal arendada kavatsevadki sellel maal.

Valitsus andis ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele keskkonnaministeeriumi haldusalast maid, need on mõeldud teede ehituseks. See on minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna kultuuriministrile.

Laine Jänes

Aitäh! Head ajakirjanikud! Täna on siis väga kaua aega ette valmistatud muinsuskaitse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu olnud valitsuse istungil ja saanud heakskiidu. See on väga mahukas eelnõu, seletuskiri ise on juba tõesti siin peaaegu poolsada lehekülge, kuna väga täpselt kirjeldatakse igas paragrahvis muudatust – see on niisugune filigraanne töö. Aga võib-olla siis nendele tehnilistele muudatustele lisaks tooksin välja olulisemad sisulised muudatused.

Muinsuskaitse seadus huvitab ja hõlmab väga paljusid inimesi, kes kas elavad mingis miljööväärtuspiirkonnas või omavad maja näiteks, mis on muinsuskaitse all või teostavad erinevaid töid muinsuskaitsealastes piirkondades. Piirangud on olnud küllaltki tihti ülejõu käivad inimestele finantsilises mõttes, et seda kõike korras hoida.

Seetõttu on väga oluline minu meelest, et piiratakse tegevuste ringi, milleks peab mälestise omanik või valdaja taotlema muinsuskaitseameti luba. Ehk siis tehakse lihtsamaks remont ja muu sarnane mälestise hooldamise töödeks tehtavad tegevused. Ei pea enam küsima luba, ei ole tarvis eritingimusi ja eritingimustele vastavat projekti ega erialast järelevalvet. See on siis suur kergendus ja see teeb remondi korraldamise omanikele lihtsamaks ja odavamaks.

Siiski on praegu muinsuskaitse seaduses sees, et kõik, mis puudutab restaureerimist või ehitamist, on endiselt nõutavad kooskõlastused.

Teine suur valdkond on veealuse kultuuripärandi kaitse normid, veealustele mälestistele sukeldumise regulatsiooninormid sealhulgas. Nende paranduste ja muudatustega valmistab Eesti Vabariik ette liitumist UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Juba on nimetatud seda seadust nö detektori keelustamise seaduseks, ma vaatasin, kuidasmoodi seda on siis kommenteeritud.

Tegelikult, tõepoolest üks osa sellest seadusest puudutab otsinguvahendite kasutamise reguleerimist. Kuid otsinguvahendi, näiteks metalldetektori kasutamise piirang ei ole absoluutne. Muinsuskaitseameti antud luba on kohustuslik sellisel juhul, kui mälestisel, selle kaitsevööndis või väljaspool linnu, aleveid ja alevikke otsitakse kultuuriväärtusega asja või kasutatakse selle asja otsimiseks otsinguvahendit.

Muudatuse eesmärk on vältida juhtumeid, et kultuuriväärtusega asja leiab inimene, kes teadmatusest võib kahjustada asja ennast või selle leiukohta, millel võib olla eraldi arheoloogiline väärtus.

Muinsuskaitseameti luba antakse isikutele, kes on sobiva haridusega või koolitusega omandanud piisavad teadmised kultuuriväärtusega asjadest ja nende otsimisest. Nii et niisugused ekslikud arvamused, et see on absoluutne keelamine või et enam ei ole võimalik detektoriga mitte midagi otsida või toimetada, ei vasta tõele.

Siis on mitmeid väiksemaid muudatusi. Kaotatakse muinsuskaitse nõukogu liikmete arvu nõue, see ei ole tarvilik ja valla- ja linnavalitsusele antakse õigus kontrollida, kas mälestiste kaitsevööndiga seotud tööd ning projektid on kooskõlastatud muinsuskaitseametiga.

Praegu on ka juba päris mitmel vallal ja linnal olemas koostöölepingud muinsuskaitseametiga ja siin lihtsalt laiendatakse neid õigusi. Seaduse muudatused plaanitakse jõustada 1. märtsist 2011. aastast ja selle seaduse rakendamisega seoses ei kaasne mingisuguseid täiendavaid kulutusi kohalike omavalitsuste ega muudele eelarvetele. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna haridus- ja teadusministrile.

Tõnis Lukas

Lugupeetud ajakirjanikud! Eile oli 1. september ja koolid, nii kutsekoolid, üldhariduskoolid kui ka rakenduskõrgkoolid, ülikoolid alustasid oma õppeaastat. Kes esmaspäeval, kes tõesti 1. septembril, korra järgi. Ja alustasid sujuvalt. Võib ütelda, et ka seadused, mis rakenduvad 1. septembrist, on hästi ette valmistatud, kaetud määrustega oma põhiosas, vähemalt sellel määral, mis oli vaja 1. septembriks ära teha.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis rakendus seadusena kogu seda vaimsust ja filosoofiat kandes 1. septembrist, rakendub mõne pügala osas järgmistel aastatel. Ja nendes osades ettevalmistusaeg veel kestab, nii et nii omavalitsused kui üleüldse koolipidajad saavad neid ettevalmistusi teha veel aastaid, et see seadus lõppkokkuvõttes rakenduks 2014. aastaks täiel määral. Nii et haridusmaastikul endal, vaadates haridusinimese pilguga, ma erilisi pingeid ei näe.

Samas võib ütelda, et haridus- ja teadusministeeriumis, kus me pidasime ka õppeaasta avaaktuse eile ja seadsime sihte, on ettevalmistamisel veel mitmeid seaduseelnõusid ja rutiinne töö läheb edasi ilma, et kas valimised või mõni muu hooajaline talgutüüp segaks seda tegevust, mis haridus- ja teadusministeeriumil on igapäevaselt plaanis.

Me oleme juba keeleseaduse ette valmistanud, valitsus on selle heaks kiitnud. Edasi, koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine mõne pügala osas on plaanis. Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu, täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu on ettevalmistamisel selle aasta tööplaanis. Tartu Ülikooli seaduse muutmine tuleb Tartu Ülikooliga koos ette valmistada ja ma arvan, et seda hakatakse valitsuses ja Riigikogus arutama sellel sügisel. Ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, mis on võib-olla vähe laineid löönud, aga mis on üks nendest seadustest, mis meil veel plaanis on, nendest uuendustest.

Ja lõpuks ei ole need ainult uuenduste pärast, vaid meie teadus- ja arendustegevuse kandevõime pärast, üks väga oluline seadus, millest tasub hiljem kindlasti juttu teha. Aga seda ei taha te minult ju kuulda. Tõepoolest on täna tulnud uudis, mis mind jahmatab. Nimelt, mina oma päevaplaani vaadates näen seal, et kell kaks hakkab mul kohtumine rahandusministriga. Me räägime 2011. a eelarvest. Päevaplaanis on ka kabineti istung, kus teiste punktide kõrval väga olulisena valitsus hakkab arutama järgmise aasta eelarvet. Ja nüüd ma loen, et Tallinna linn on Haridus- ja teadusministeeriumi kohtusse kaevanud 2011. a eelarve pärast, süüdistades meid ette just kui mingeid seadusest tulenevaid kohustusi rahastatakse ebapiisavalt.

Kõigepealt, oodatagu ära demokraatlik diskussioon, see on üks asi. Ja see on siin väga oluline punkt, miks ma ei saa Tallinna linna poolset käiku – riiki kohtusse kaevata – tegelikult tõsiselt võtta. Ma näen, et see on müügimaksu käivitamisest tuleneva rabelemise vili, milletõttu Tallinna linn, esiteks, peab kiirustama oma eelarvega, septembrikuus tahetakse teha eelarvet. Tegelikult tehakse ju omavalitsuse eelarved ikkagi siis, kui järgmise aasta tingimused on täpselt näha ja on ka näha, millised seadusepügalad millise katte saavad. See, et koolid on sellisesse ebastabiilsesse ja et haridusinimesed on üldse sellisesse ebastabiilsesse olukorda kohtuvaidluse taustal pandud, on minu meelest väga kahetsusväärne. Seda enam, et need punktid, mida siis Tallinna linn vaidlustab linnapea kirjas 13. augustist 2010, puudutavad väga suurel määral ju laste turvalisust koolis. Puudutavad hariduse taseme kindlustamist, paljusid selliseid asju, väljalangevuse vähendamist koolis, et kõigi lastega individuaalselt tegelda, palju selliseid asju, millega peab tegelema niikuinii.

Ma saatsin eile Tallinna linna konkreetsetele taotlustele või konkreetsele kriitikale vastuse. Kahjuks Tallinna linn ei oodanud enne otsuse langetamist riiki kohtusse kaevata, seda vastust ära ja ei ole sellega tõsiselt tutvunud. Kusjuures ma toon esile selles vastuses mitmeid punkte, kus ma näitan, et Tallinna linn on olnud valesti informeeritud, kuni selleni välja, mis aastal mingid seadusepügalad kehtima hakkavad, taotledes ka 2013. aastal kehtima hakkava seaduse sätte rahastamist juba 2010.-2011. aasta eelarvest.

Muide, linnapea kirjas taotleda täiendavalt 75 miljonit krooni sellest sügisest, kus suur osa nendest punktidest, milleks ta seda taotleb, ei hakka üldse rakendumagi, on selgelt propagandistlik. Ma ei hakka praegu kõiki neid punkte siin ühekaupa läbi käima, aga ikkagi, väga kahju, et üldisesse poliitilisse kemplusse on haridusteema ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse väga pühad eesmärgid, tagada õpilaste turvalisus, vähendada koolist väljalangevust ja paljud muud sellised asjad, tõmmatud kaasa.

Vähe ei puudu veel, et kui me võtame näiteks seadusega eesmärgi või mõne arengukavaga eesmärgi, et kõik lapsed käiksid koolis ja et neil oleks ka kodus võimalik koolitööks ette valmistada, võib-olla ka selles seaduses säte, kus vanematele pannakse kohustusi, et vanemad kindlustaks, et lapsed koolikohustust ikkagi täidaksid ja kooli jõuaksid, ei puudu siis vähe ilmselt, et ka lapsevanemad äkki võiksid Tallinna linna eeskujul riigi selle seaduse eest kohtusse kaevata, sest äkki on näiteks lapse kooliminekuks, kool on nende enda poolt valitud, äkki on täiendavaid kulutusi planeeritud seoses näiteks bussipiletiga. Võib-olla tuleb bussipiletite hinnatõus haridusministeeriumile esitada täiendava arvena, kui me nõuame, et lapsed käiksid koolis.

Andrus Ansip

Tõnis, ära tee Eesti rahvale liiga! Eesti rahvas langetab otsuseid lähtudes tervest mõistusest ja paraku seda tervet mõistust ei ole ülearu sinna linnavalitsusse jagunud. Aga linnavalitsuse põhjal ei maksaks Eesti rahvale küll ja tema meelsusele üldistusi teha.

Tõnis Lukas

Jah, kindlasti ei teegi ja paralleel lihtsalt Tallinna linnavalitsuse käitumisega oli siin. Ma olen täiesti kindel, et kogu ühiskond hariduses võetud eesmärke ja laste tulevikku peab olulisemaks kui tähenärimist. Aga tähtis on ka see, et valedel alustel propagandat teha, kohtuga ähvardada tingimustes, kus see kõik on tehtud liiga varakult ja kohtusse kaebaja ei ole tegelikult, kaevatu ei ole tegelikult veel oma protseduure lõpetanudki, on selge poliitiline propaganda.

Andrus Ansip

Seda ta muidugi on, aga nad said seda, mida nad tahtsid. Sa rääkisid neist 15 minutit ja muud nad ei tahtnudki! Nad on hädas. Ja kui neist ei räägita, siis nad on veel suuremas hädas. No nüüd me aitasime neid. Lähme edasi.

Juhataja

Küsimuste kord, palun. Kellel on küsimus? Martin.

Martin Vallimäe, BNS

Ma jätkaks eelarve teemal, ehk siis ei lähe nii hullusti selle küsimusega, kuigi emotsioone see tõenäoliselt see tekitab. Küsimus suunatud peaministrile. Täna kabinetis tuleb tõenäoliselt algust teha järgmise aasta eelarve tuliste vaidlustega. Eile kohtus rahandusminister sotsiaalministriga. Teada on, et vist üle 3,5 miljardi on sotsiaalmaksust puudu pensionide maksmiseks, raha tuleb leida kuskilt mujalt. Kui palju täpselt sotsiaalministeeriumi küsitud summa ületab rahandusministeeriumi etteantud võimalusi, ei ole seni veel avalikkusele teada, aga äkki te valgustate? Kas ka sel aastal, nagu möödunud aastal on pensionid selline raskuspomm eelarve küljes?

Andrus Ansip

Ei ole. Mis jutt see selline on?! Ikka aeg-ajalt, no eelpool viidatud Savisaargi ju nüüd hirmutanud rahvast jälle, et pensione vähendatakse jne. Täiesti põhjendamatud spekulatsioonid. Kõik pensionärid võivad rahulikult hingata, pensionid makstakse kõigile õigel ajal välja, vähendama neid keegi ei kipu. Ma ei taha jälle kord seda vana plaati peale panna ja ma soovitan teil ka mitte seda ketrama hakata. Oodake nüüd eelarve diskussioonid ära ja küllap te saate Eesti rahvale vahendada siis hulga uudiseid, mis on tõelised uudised, mitte välja mõeldud mingisugused hirmud, millega siis keegi peaks võitlema hakkama. Ei, alles see oli ju, kui me lugesime, et ka sel aastal meil ei jätku raha pensionide väljamaksmiseks. Makstakse ju. Kas kellelgi on saamata või? Ei, kõik on kätte saanud. Ei ole mingit probleemi.

Kas meil on sel aastal raskusi eelarvesse tulude laekumisega? Ma ei tea veel praegu augustikuu terviku laekumisi, aga ma võin juba praegu öelda, et 29. kuupäeva seisuga on olnud laekumised ikka päris head. Ja kui rahandusministeeriumi koostatud suvine prognoos lubas maksude ülelaekumist 2 miljardi krooni ulatuses, siis ausalt öeldes, augustikuu maksulaekumised annavad veelgi enamaks juba põhjust või enamateks ootusteks põhjust. Kõik maksud on päris hästi laekunud. Eriti hästi on laekunud aktsiisid. Ka sotsiaalmaks on päris heal tasemel laekunud. Seda suurt ennustatud mahajäämust ei näe kusagilt, võrreldes möödunud aastaga trend väga selgelt paraneb. Me võime öelda, et meil on praegu käes ümmarguselt 68% aasta laekumistest, oodatud maksulaekumistest, eelarvejärgsetest laekumistest. Mitte ühelgi varasemal aastal ei ole see protsent nii kõrge olnud. Varasematel aastatel on ta olnud 63, 64, isegi 65, aga kindlasti mitte 67,9, nii nagu ta 29. kuupäeva seisuga on. Praegu maksulaekumiste üle kurta ei ole mingit põhjust.

Mingisugust järjekordset paanikat ülesse tõmmata erinevate sotsiaalkulutuste katteallikate osas mina ei pea võimalikuks, seega ma ei tahaks nende spekulatsioonidega kaasa minna. Eelarve läbirääkimised on, nagu läbirääkimised ikka ja ma ei oleks aus, kui ma ütleksin, et need ei ole tulised, ma nõustun teiega, need tulevad nagunii tulised.

Igal sügisel on kõige olulisem küsimus valitsuse jaoks eelarve ja ka Riigikogu jaoks on see sügishooaja kõige olulisem küsimus. Eelarve on kõige poliitilisem dokument üleüldse, mida aasta jooksul valitsus ja Riigikogu vastu võtab ja loomulikult tuleb seda dokumenti ja tema sündi väga põhjalikult ette valmistada. Ja hea on, kui ettevalmistuste käigus on ka kirgi küllalt palju. Aga parem on, kui emotsioonid ei hakka mõistuse ja ratsionaalsuse üle domineerima. Aga ilma emotsioonideta ka ei saa.

Juhataja

Aitäh! Martin, ole hea, ulata Riinale.

Riina Eentalu, ERR

Ma täpsustan, et ma sain õigesti aru, peaminister, et piraatide vastu võitlema läheb kas laev koos kümne mehega või ainult mehed?

Andrus Ansip

Mehed lähevad ilmselt laeva peale ja see laev on see sama kaubalaev, mida kaitstakse. Aga teised riigid annavad ka laevu. Praegu Eesti puhul ei käi jutt laevast. Aga asi on algstaadiumis. Ja sellist laeva, mis oleks mehitatud ainult kümne mehega, no on, aga mitte tolle mere jaoks. Nii kaugele saatmiseks väga palju neid ei ole.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Martin, veel üks küsimus.

Martin Vallimäe, BNS

Ma küsin viimase küsimuse jätkuks eelarve teemal siiski. Üles on vist jäänud seni, vähemalt viimastel andmetel, ligi 5 miljardit krooni kulutusi nii-öelda, millel ei ole katteallikat. Härra Ansip, kuidas valitsus kavatseb tuleval aastal, hea küll, maksulaekumised tänavu on paremad, kui prognoositi mullu, aga kas äkki on vaja veel mingeid makse tõsta, et leida katteallikas või ikkagi kulutusi vähendatakse veel?

Andrus Ansip

Unistusi tuleb kärpida ja unistuste kärpimisega oleme me möödunud ja ülemöödunud aastal päris hästi hakkama saanud. Selle eelarve koostamise juures kõige olulisem on ikkagi nende unistuste kärpimine ja soovide vastavusse viimine reaalsete võimalustega. Mingeid maksutõuse meil kavas ei ole. On juba varasemast otsustatud, et tubakaaktsiisi määr tõuseb 1. jaanuarist. See oli alguses otsustatud tõusma 20% ulatuses ja nüüd me oleme seda otsust muutnud, et järgmisel aastal 10% ulatuses. Muid maksumäära muutusi kavas ei ole. Aga järgmise aasta eelarve koostamine on tegelikult raskem kui käesoleva aasta eelarve täitmine, sest et järgmisel aastal tulevad riigile jälle tagasi sissemaksed teise pensionisambasse ja see pingestab olukorda. Kui rahandusministeeriumi prognoosi järgi defitsiit sel aastal võib kujuneda 1,3% suuruseks, võrrelduna meie sisemajanduse kogutoodanguga, aga juba praegu viimased maksulaekumised ja arengud võimaldavad isegi veelgi optimistlikumaid prognoose, et siis järgmine aasta nii kerge olema ei saa. Sest teatud kulutused tulevad täiendavalt juurde, mida sel aastal ei olnud. Visuaalselt muidugi see pilt lõppkokkuvõttes võib kujuneda suhteliselt ebameeldiv ja tegelikku olukorda ka emotsionaalselt mitte adekvaatselt edasiandvaks, sest võib juhtuda nii, et sel aastal meil võib defitsiit tõepoolest jääda kõige pisemaks Euroopa Liidus, aga järgmisel aastal, kui me oleme juba liitunud eurotsooniga, siis me ei pruugi esikohal olla. Ja see visuaalse pildi halvenemine, see tuleb eelkõige täiendavatest kulutustest, mitte sellest, et valitsus otsustab kuidagi lõdvemaks muutuda fiskaalpoliitilistes küsimustes.

Juhataja

Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks.