Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 30. septembri pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 30. septembri pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
30. september 2010

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Valitsuse istung on lõppenud, aeg on pressikonverentsiks ja sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Valitsus kiitis heaks määruse „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kulude abikõlbulikkuse või mitte abikõlbulikkuse määramise tingimused ja kord“ muutmise.

Eesmärk on täpsustada kulude lihtsustatud hüvitamise korda, abikõlbulikke kulusid ja projektist saadava tulu mahaarvamise põhimõtteid. Täpsustati personalikulude abikõlbulikkust. Kui siiani olid ainult füüsilise isiku personalikulud abikõlbulikud, siis tulevikus selle määruse jõustudes on kõik määruses toodud personalikulud, hoolimata sellest, kas töötajaks on füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või ostetakse teenust juriidilise isiku käest, kõik need personalikulud on abikõlbulikud.

Võib tunduda igava jutuna, aga väga paljude projektide jaoks on see väga oluline muudatus ja selline lähenemine lihtsustab oluliselt asjaajamist.

Täpsustatakse ka, et projektiga seotud lähetuskulud on abikõlbulikud hoolimata töösuhtest. Ehk siis kõik need vaidlused, mis meil praegu olnud on, et kas ta on siis töölepinguga töötaja, kas teiste suhete puhul lähetuskulud on abikõlbulikud või mitte, kõik need vaidlused jäävad ära, rikkumismenetlused jäävad ära, sest asjaajamine saab olema lihtne ja selge ja klaar. Hoolimata sellest, missugusel alusel see töösuhe on vormistatud, kõik lähetuskulud on tulevikus abikõlbulikud.

Täiendatakse määrust ka sätetega, mille alusel kuuluvad abikõlbuliku kulu alla kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud maksud ja sundvõõrandamistasu. Teatavasti tee projektide puhul on meil neid sundvõõrandamistasusid tulnud juba maksta. Siiani on jälle ebaselgus olnud, kas sundvõõrandamistasu on projekti abikõlbulik osa või mitte. Nüüd on ühemõtteliselt öeldud, on abikõlbulik osa.

Edasi, ka siis kui projekti teenindatakse siis ühe konkreetse panga konto kaudu, mis ainult selle projektiga tegeleb, siis kõik selle panga konto haldamisega seotud kulutused ja ka ülekandetasud on abikõlbulikud. Need summad ei ole mitte tohutu suured, aga kui neid summasid makstakse väljapoole Eestit, siis need ülekandetasud võivad mingisuguse summa kokku anda, mis on märkimisväärne ja mille ümber on siiani jälle olnud üksjagu vaidlusi, et kas tegemist oli projekti abikõlbuliku osaga või mitte, kas saab seda siis tehtud kuluna, abikõlbuliku kuluna arvestada või tuleb see siis kasusaajal endal kanda, see projekti osa.

Ma usun, et need praegused muudatused aitavad veelgi Euroopa Liidu vahendeid paremini kasutada Eestis. Me oleme suutnud viimase paari aasta jooksul neid bürokraatlikke takistusi oluliselt vähendada ja ma arvan, et Euroopa Liidu vahendite kasutamisest saab rõõm olema veelgi suurem, kui ta siiani olnud on.

Valitsus kiitis täna heaks infoühiskonna edendamise 2010.-2011. investeeringute kava muutmise, millega lisatakse investeeringutesse mobiilse isikutunnistuse taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomise projekt. Selleks nähakse ette 4 miljonit 430 tuhat 780 krooni ja raha tuleb struktuurvahenditest, ERDF-ist ja eesmärk on ühe lahendusena pakkuda välja mobiil-ID lahendus, mille sertifikaadid annab välja politsei- ja piirivalveamet.

Teatavasti meil praegu on mobiil-ID kasutamine takistatud elektrooniliste valimiste puhul, sest et isikusamasuse tuvastamine ei ole mitte riikliku organisatsiooni teha olnud, vaid see on mobiilioperaator ja sellest jääb valimiste jaoks ilmselgelt väheks. Nüüd siis see isikusamasuse tuvastamine läheb politsei- ja piirivalveametile ja võib loota, et need, kes on saanud uued mobiil-ID-d endale, need saavad ka valimistel siis ennast juba identifitseerida läbi oma mobiiltelefoni. Nad ei saa küll otseselt mobiiliga valida, aga kui praegu tuli kasutada ainult ID-kaarti selleks, et oma isikusamasust tuvastada elektroonilistel valimistel, siis kui see rakendus ükskord valmis saab ja loodame, et ta saab valmis juba enne valimisi, siis on võimalik, et saab ka mobiiltelefoniga ennast identifitseerida.

See mobiil-ID on ju meil praegu kasutusel ja mina praktiliselt ainult seda kasutangi, mitte igal pool, seal, kus elektroonilist allkirja, digitaalallkirja läheb vaja, seal tuleb kasutada ka ID-kaarti, aga pangaülekannetes märksa mugavam on kasutada mobiil-ID-d ja ma arvan, et neid inimesi on päris palju, kes praegu juba mobiil-ID-d laialdaselt kasutavad. Kuid, jah, takistuseks on see, et tema see isikusamasuse tuvastamise tase ei ole mitte see, mis ID-kaardil. Nüüd olukord peaks oluliselt paranema.

Valitsus kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2010. a riigieelarvesse kantavaks summaks 40 miljonit krooni. Tulu on. Tore, et riigieelarve sellest osa saab, Valitsus otsustas eraldada valitsuse reservist 1,3 miljonit krooni aprillis Tallinnas toimunud NATO liikmesriikide välisministrite mitteametliku kohtumisega kaasnenud kulude katteks. Aga ka selles küsimuses oli kokkulepe juba varem saavutatud, siin mingit erilist uudist ei ole. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna kultuuriministrile.

Laine Jänes

Aitäh! Tervist ka minu poolt, head kolleegid! Kultuuriministeeriumi poolt oli täna valitsuse istungil meediateenuste seaduse eelnõu vastuvõtmine.

Oluline on öelda seda, et juba 2007. aastal on Euroopas vastu võetud uus direktiiv ja selle direktiivi ülevõtmine, kohaldamine ja sünkroniseerimine meie seadustega ongi peale 2007. aasta maikuud kõikides liikmesriikides väga aktiivselt töös olnud. Väga paljud riigid ei ole veel jõudnud nii kaugele nagu Eesti praeguseks, paar kuud tagasi oli 12 liikmesriiki, kes ei olnud jõudnud selle meediateenuste seaduse ülevõtmiseni ja nüüd Eesti on sellest nimekirjast väljast. Kui käesoleva aastaga saab see asi menetletud ka parlamendis, siis oleme me veel nö ajas ja ruumis täiesti aktsepteeritavad ja sellega seadusega asjad korras. Niisiis, põhisiht on Euroopa Liidu audio-visuaal meedia teenuste direktiivi põhimõtete ülevõtmine ja see asendab 1994. aastal vastu võetud ringhäälinguseadust, kuna see ei vasta enam digitaalajastu väljakutsetele.

Eelnõu siht on uuendada Eesti televisiooni ja raadioringhäälingu toimimise reegleid tehnoloogia arenguga tekkinud vajadustest. See toob kaasaegse ja selgema õigusruumi televisiooni, raadioringhäälingu alal, soodustab uute meediateenuste arengut ja levi, pakub inimesele uusi valikuid. Uut seadust kohaldatakse kõigile Eestis asuvatele audio-visuaal meedia, raadioringhäälingu teenuste osutajatele, st kõigile valdkonnas tegutsejatele, mis on Eesti jurisdiktsiooni all.

Eelnõu järgi säilib Eesti teleringhäälingu roll kodumaise audiovisuaalsektori edendajana ka digitaalmeedia ajastul, sest ka nüüd peavad telekanalid näitama omamaist toodangut. Nimetan, see on väga mahukas eelnõu, see on tõesti mitu-mitukümmend lehekülge pikk, ja ma toon lihtsalt mõned märksõnad välja, mis on muudetud.

Eelnõu toob Euroopa Liidu direktiivi eeskujul sisse tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste mõiste, millele laieneb väike osa seaduse sätteid, näiteks vihkamise õhutamise keeld. Seaduse eelnõu pöörab suuremat tähelepanu alaealiste kaitsele meedias. Neid nõudeid on ka meil täidetud. Eelnõus sisaldub põhimõte teha tele- ja raadiotoodang kättesaadavamaks nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste jaoks. See järk-järguliselt elluviidav põhimõte tähendab muuhulgas saadete, sh kordussaadete varustamist subtiitritega või viipekeelsete tõlgetega või eraldi audiokanaleid helikirjeldustega, teleteksti või teisi lisateenuseid. Telekanalid ise saavad valida viisi, millisel moel nad seda sätet täidavad.

Uus nähtus on eneseregulatsiooni kaasamine, talle aktiivse rolli võimaldamine ehk siis kanalid omavahel peavad leidma kokkuleppeid näiteks, missugusel moel reklaamida või mitte reklaamida näiteks tooteid, mis võivad olla laste jaoks ebatervislikud. Nii et need kokkulepped peavad olema saavutatud telekanalite endi vahel.

Telereklaamile jääb samaks põhinõue, mis on siiamaani kehtinud, et mitte rohkem kui 12 minutit tunni kohta ja uus nähtus on toote paigutus, product placement , mis on siis üle võetud Euroopa Liidust. See on äriteate üks vorm, mis seisneb saates tasu või samalaadse hüvituse eest toote, teenuse või kaubamärgi kaasamises, toetades nii filmi või saate rahastamist. Samuti on uus kord tegevuslubade väljaandmisel. Siin on tegemist kahte tüüpi lubadega, vabaleviload ja tingimusjuurdepääsu load.

Meediateenuste seaduse sätete täitmise järelevalve jääb kultuuriministeeriumile ja võib-olla üks niisugune oluline muudatus on ka see, et muudetakse rahatrahvi määrasid rikkumise korral. Kui väärtegude puhul oli piirmääraks alaealise kaitse nõuete või äriteadete normide rikkumine, oli enne mõnikümmend tuhat krooni, siis on selleks 500 tuhat krooni. See on üks päris oluline muudatus.

Meediateenuste seadus tervikuna on siiski suures osas võtnud üle praeguse ringhäälinguseaduse põhimõtteid. Ma nimetaksin siin mõningaid teemasid, mis on jäänud samaks. Näiteks vastuvõtu ja taasedastamise vabadus ringhäälingus, tegevusvabadus, vastulausete esitamise õigus, vihkamise õhutamise keeld, Euroopa tööde osakaalu nõue ja muud sellised.

Ja kindlasti üks teema, mida tahaksin siin ära nimetada, on eelmises ringhäälinguseaduses § 7 all informatsiooniallika kaitse, on samuti üle võetud meediateenuste seadusesse, mis on sõnastuses, mis mõnda aega tagasi Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud ja läbinud ka parlamendi esimese lugemise. Juhin tähelepanu sellele, et see puudutab ainult seda osa informatsiooniallika kaitsest, mis on seotud ringhäälinguseadusega.

Võib-olla veel nimetaks paari teemat. Meediateenuste seadus täiendab ringhäälinguseaduse sätteid poliitilise tasakaalustatuse kohta. Põhimõte säilib, kuid kehtib tulevikus mitte abstraktselt, vaid on seotud konkreetselt Euroopa Parlamendi, Riigikogu või kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aktiivse valimiskampaania ajaga. Sellel ajal säilib siis põhimõte, et andes oma seisukohtade tuvastamiseks aega ühele poliitilisele jõule, tuleb anda samaväärne esinemisvõimalus ka teistele nende soovi korral. See on siis sõnastatud natukene täpsemini. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna haridus- ja teadusministrile. Palun.

Tõnis Lukas

Head kaaslased! Täna tegeles valitsus teaduspoliitikaga ja teaduspoliitilistel teemadel on valitsuse regulatsiooni suhteliselt vähe, sellepärast et teaduse koordinatsioon, kvaliteedi hindamine ja otse suhtlemine partneritega on paljuski teadlaste juhitud ja selleks loodud spetsiaalsete asutuste ja sihtasutuste korraldada. Aga on väga oluline raam, milles Eesti teadlased tegutsevad. Kvaliteedinõuetele vastava nö informatsiooni registreerimine Eesti teaduse infosüsteemis.

Eesti seaduse infosüsteem on asutatud 2006. aastal, sinna panevad oma informatsiooni üles nii teadusasutused kui ka teadlased füüsiliste isikutena. Selles teaduse infosüsteemi põhimääruses tuleb aeg-ajalt teha vastavalt seadusele täpsustusi ja nüüd ongi käes hetk, kui teaduse- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevalt valitsus viib sisse teatavad täpsustused, kuidas saab registreerida seniste teadusvaldkondade kõrval ka teadus- ja arendustegevuse valdkondi.

Ja sisuliselt huvipakkuv on, et saab täpsemalt registreerida teaduskollektsioonidega seonduvat, andmeid teaduskollektsioonide kohta. Seni oli nimetus „koguja kollektsioon“, mis võis kätkeda igasuguseid kogusid, kollektsioone, aga me mõtleme teaduse infosüsteemis ikkagi teaduskollektsioone. Nii et mõiste täpsustus on oluline, aga oluline on ka see, et teaduskollektsioonide puhul, kuna on avatud ka riiklik rahastamine nende kaasfinantseerimiseks, on vaja siis täpselt ka registreerida, millega tegeletakse, mida kogutakse, mida uuritakse nende kollektsioonide puhul.

Nii et igasugune infosüsteem on ju väga kasulik asi, aga nii, nagu kõigi infosüsteemide puhul, me peame ka teaduse infosüsteemi puhul vaatama, et see ei kasvaks inimesest suuremaks, st et temast ei tekiks sellist masinavärki, milles teadlased tunnevad ennast mutrikestena ja et sellest teaduse infosüsteemistki on teadlastele rohkem abi, kui et see süvendab tunnet, nagu teadlasi mingi masinavärk umbusaldaks ja hoopis takistaks oma igapäeva tööd teha.

See on tavaline üksikisiku suhe bürokraatiaga ja selletõttu peab, nii nagu teiste süsteemide puhul, ka teaduse infosüsteemis igapäevaselt jälgima, et selle algne mõte ära ei kaoks ja et ka rakendajad, kes igapäevaselt nii andmeid sisse kannavad kui siis vahendavad nõudmisi, mida näiteks teaduse rahastajatel on teadlastele, milliseid andmeid täpselt infosüsteemi kanda ja millises formuleeringus, millises täpsusastmes, et need vahendajad tunneksid endid kui abimehi teadlaste suhtes.

Praegu võib nentida, et mitmel pool teadusasutustest rööpmeseadjad ehk administraatorid, kelle ülesanne on jälgida registri täitmist, infosüsteemi täitmist, hakanud ennast ette kujutama natuke suuremas rollis kui nad tegelikult on, hakanud nõudmisi esitama. See tähendab, rööpmeseadjatest on kujunenud isikud, kes paistab, et võivad vabalt otsustada, millistele rööbastele rong suunata. Ja tegelikult seda, kuhu Eesti teadusrong ja üksikute valdkondade rongid sõidavad, peaks ikkagi otsustama teaduspoliitika raames, mitte administreerivate otsustega.

Nii et ma kutsun kõiki, kes konkreetseid formaalseid nõudeid teadlastele vahendavad ja nende täitmist kontrollivad, käituma tõesti asjatundlikult ja austama teadlasi ja usaldama neid, muidu tekib olukord, kus registris antud võimalused ja valikud muutuvad tegelikult kohustusteks ja jooksutatakse teadlasi lihtsalt formaalsete nõuete tõttu.

Nii et ka kõigil, kes teaduspoliitikat suunavad konkreetsetes ülikoolides, instituutides, ma panen südamele, et bürokraatia eneseteadvust tuleks pisendada selleks, et ka teaduse infosüsteem tegelikult oma rolli abistajana, teadlaste abistajana täidaks.

Lähiajal tehakse muudatused ka teaduse rahastamisele esitatavates nõuetes, mis puudutavad seda, millises mahus ja millise tasemega teadustöö kuidas arvesse võetakse. See on teadlaskarjääris väga oluline, kuidas tema tööd hinnatakse ja kas hinnatakse adekvaatselt. On olnud palju juttu sellest, et humanitaaria valdkonnas kirjastuste nimekiri, kus välja antud teaduskirjandust meie süsteemis aktsepteeritakse või siis ei aktsepteerita, sellise nimekirja koostamine ei saa olla kaasajal enam väga professionaalsel tasemel. Nüüd need ettevalmistused käivad, et järgmisest aastast kaoks selline formaalne kirjastuste nimekiri ära.

Teiseks, on olnud mure, et eestikeelset teaduskirjandust ei hinnata piisavalt, monograafiaid ei kodifitseerita piisavalt. Võin öelda, et on otsustatud, et järgmisest taotlusvoorus ka monograafiad ja eestikeelsed monograafiad saavad teadustöös väärilise koha. Nii et humanitaarteadlaste suur osa muredest lahendatakse ära, et nad ei tunneks ennast ainult süsteemi mutrikestena.

Eesti teadusel läheb üldjoontes hästi, sellest on mitmeid tunnismärke. Kui eelmise aasta lõpupoole ilmus ajakirjas „Nature“ Tunnustav artikkel selle kohta, et Eestis on teadussüsteemi uuendusi tehtud võib-olla kõige tähelepandavamal moel uutest Euroopa liikmesriikidest ja meie teaduspoliitikat tõsteti rahvusvaheliselt vägagi esile. Siis nüüd ilmub lähiajal „Nature`s“ jällegi artikkel, mis tutvustab Eesti teaduse saavutusi. Ja on ka, mida tutvustada.

Me oleme Euroopa raamprogrammidest väga oluliselt kvaliteedi poolest esile tõstetud ja seetõttu ka päris hästi rahastatud, oleme Euroopa innovatsioonitabelis tõusnud heale kohale.

14.-15. jaanuaril toimub Tartus Euroopa teadusministrite ja Euroopa riikide teadusfondide peadirektorite seminar, nõupidamine, mitteformaalne nõupidamine teaduspoliitika suunamisest ja sellel osaleb ka teadusvolinik Maire Goeghegan-Quinn kes on pärit Iirimaalt ja kelle valdkonnad on teadagi väga laiad, nii et ka tema saabumine Tartusse jaanuarikuus on kindlasti tunnustus Eesti teadusele.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord.

Anne Sääsk, TV 3.

Mul on kaks küsimust härra Ansipile. Alustan tõsisemast. Mida arvate Eesti Energia hinnatõusust ja kuidas kommenteerite mõtteid vähendada taastuvenergia toetusi?

Andrus Ansip

Hinnatõusu ju veel ei ole. Ma usun, et taolises ulatuses hinnatõusu, nagu Eesti Energia on otsustanud küsida, Konkurentsiamet ka ei aktsepteeri, sest ma ei näe midagi niisugust erakorralist, mis viimasel ajal Eestis on toimunud, mis peaks tingima 18- ja enamaprotsendilist hinnatõusu. Aga ei saa mina kommenteerida Konkurentsiameti tegevust, mis veel ees seisab. Nii et elame-näeme.

Taastuvenergia dotatsioonidega on lugu keerulisem. Ma olen siit samast pressikonverentsilt ju korduvalt öelnud seda, et taastuvenergia toetuste määramine on meie parlamentarismi üks häbiväärsemaid lehekülgi.

See, mis toimus vahetult enne möödunud Riigikogu valimisi, see minu meelest au kellelegi ei tee. Need riiklikud toetused taastuvenergiale, mis siis määrati, ei olnud need toetused, mida pakkus välja Vabariigi Valitsus. Riigikogus otsustati, kehtestati hoopis teistsugused ja kõrgemad määrad ja loomulikult mulle kui toona ka valitsuse juhile ei saa see meeldida.

Selles asjas on hea see, et Reformierakonna liikmed olid ainsad, kes nende, minu meelest külluslike toetuste vastu hääletasid. Ja ainsad, kes ka hääletamisel erapooletuks jäid. Seetõttu ma arvan, et nende toetuste kärpimise küsimuses on Reformierakonnal kindlasti moraalne õigus öelda, millal seda tuleks teha ja mis ulatuses tuleb seda teha.

Kui eelmine kord need toetused määrati kampaania korras vahetult enne valimisi, ilma põhjaliku analüüsita, siis minu meelest oleks see täpselt sama suur viga, kui me praegu kampaania korras läheksime neid kärpima. On kujunenud uus olukord ja investorid on selle uue olukorraga arvestanud.

Me peame kindlasti säilitama Eesti usaldusväärsuse kõikide investorite jaoks ja seetõttu me ei peaks midagi rapsides tegema. Vigu parandada on olnud meil praktiliselt neli aastat aega, enamus sellest ajast on lihtsalt niisama mööda lastud minna ja nüüd viimase poole aasta jooksul, mis on jäänud valimisteni, minu meelest ei peaks nende asjadega tormama.

Reformierakonna programmis on järgmisteks valimisteks selgelt kirjas, et taastuva energia toetusi tuleb vähendada, aga mis ulatuses neid vähendada, mis alustel neid vähendada, see minu meelest peaks olema ka valimiste küsimus, läbirääkimiste teema valimistel.

Kui keegi leiab, et tuleks soodustada ebaefektiivsust, ehk siis need, kes kasumit suudavad teenida, nendel vähendada toetusi, ja need, kes kasumit vähem teenivad, nendele lubada toetusi, siis sellega mina ei kipu nõus olemas. Pigem peaksid need toetused olema samaliigilistele tootmistele, näiteks tuuleenergia jaoks, siis sõltumata kasumi määrast ühesugused. Ehk siis riiklik toetuste süsteem ei pea kindlasti stimuleerima ebaefektiivsust tootmises.

Kui kiiresti taolise analüüsiga valmis saadakse, on mul raske öelda. Ma tean, et majandusministeerium töötab. Majandusministeeriumi töötulemustega ma veel tuttav ei ole. Ei välista üldse, et tuleb hea pakkumine, mis ei lõhu seda usaldusväärsust, mis iseloomustab praegu meie ettevõtluskeskkonda. Ja need muudatused on võimalik teha veel ka enne valimisi, kuid ma ei tahaks anda mingit ainest nendele, kes on juba praegu spekuleerinud, et erakonnad võivad jälle kasutada neid taastuvenergia toetusi või nende toetuste äravõtmisega ähvardamist selleks, et täita oma valimiste eelarveid. Seetõttu ma pigem oleksin alalhoidlik ja hoiduksin selle teema tormakast käsitlemisest enne valimisi ja jätaks otsuste langetamise peale valimisi.

Anne Sääsk, TV3

Natuke nalja ka …

Andrus Ansip

Pressikonverentsidel nalja ei tehta, oleme tõsised inimesed.

Anne Sääsk, TV3

Kui ÜRO on määranud või palganud UFO-dega kontakti astumise spetsialisti, siis kas Eesti riigil on ka ambitsioone tulnukatega suhelda?

Andrus Ansip

Ei ole.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Mikrofon Martinile.

Martin Vallimäe, BNS

Küsimus valitsusjuhile, kes äkki selgitab tuleva aasta eelarve eelnõu. Oleme sellega tutvunud, see on äärmiselt põhjalik muidugi ja seal on mitmes kohas kirjas, kuidas on kavas järgmisel aastal riigile laenu võtta ja riigi võlakirju teha. Samas rahandusminister on öelnud, et kindlasti uut laenu järgmisel aastal ei ole mõtet võtta… Äkki te selgitate, mis on siis plaanis järgmisel aastal defitsiidi katmiseks teha – kas on uusi laene plaanis, millal on plaanis teha riigi võlakirju ja/või äkki kajastub see defitsiit siis reservides?

Andrus Ansip

Ei ole plaanis ei võlakirju emiteerida ega ka uusi laene võtta. Meil on võimalik Euroopa Investeerimispanga väga madala intressimääraga laenu välja võtta, teatavasti leping on sõlmitud 550 miljoni euro laenamiseks. Ja kui laenuintress on alla pooleteise protsendi, siis see laen on ikka päris soodne, arvestades seda, et näiteks möödunud aastal me teenisime oma reservide paigutuselt isegi 6%, 7% mõningatel aegadel mõningatelt paigutustelt.

Seda äri oskab ju igaüks ajada, et laenad odavalt sisse ja siis kallilt välja. Ja riigil tuli see möödunud aastal päris hästi välja, riik teenis oma reservide paigutuselt 1,1 miljardit krooni, mida oli märgatavalt rohkem kui riik maksis ära võetud laenude intressidena.

Jah, hüpoteetiliselt saab rääkida nii võlakirjade emiteerimise võimalusest kui ka laenu võtmisest ja eelkõige on see seotud Eesti Energia investeeringu vajaduse katmisega. Kuid praeguseks on ju teada, et enne 2012. aastat Eesti Energial üleüldse mingisuguseid täiendavaid vahendeid tarvis ei lähe investeeringute katmiseks.

Olgu öeldud, et minu viimase teadmise järgi Eesti Energial on praegu sularaha arvel 7 miljardit krooni ehk siis 7 miljardiga annab päris palju investeeringuvajadusi ära katta, ka võõrvahendite kaasamise võimalused taolise tugeva kassaseisu juures on Eesti Energial päris head. Ma ei pea vajalikuks järgmisel aastal Eesti Energia aktsiakapitali laiendamiseks täiendava laenu võtmist ega ka võlakirjade emiteerimist.

Valitsussektoril tervikuna on praegu veel reservides suurusjärgus 23 miljardit krooni ja me saame kasutada neid reserve. Mul ei ole nüüd võimalik konkreetselt kõneleda, aga kui oleks võimalik veel saada nii odavalt laenu nagu Euroopa Investeerimispangalt Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimiseks ehk siis makstes ainult protsent või poolteist aastas intressidena, et siis kindlasti on kasulikum teenida oma reservide pealt suuremat tulu ja laenata siis odavama intressimääraga raha sisse. Aga see on väga hüpoteetiline. Ma ei näe praegu vajadust täiendavate laenude võtmiseks.

Sel aastal maksulaekumised, nagu juba üldsusele ka teada, on olnud päris head. Kuu ei ole praegu veel lõppenud, kuid juba praegu võib öelda, et 9 kuuga on meil riigieelarvesse laekunud enam kui 76% aastaks oodatud maksutulusid. See suvise prognoosiga prognoositud 2 miljardit krooni maksudena enam laekumist – see on väga reaalne, võib tulla isegi suurem ülelaekumine. Nüüd on väga suur küsimus selles, kuidas tuleb kirjeldada Kyoto saasteühikute müügist saadavad vahendid. Kui me äärmustesse läheme ja eeldame, et kõik sõlmitud lepingud tuleb kajastada juba käesoleva aasta tuluna, siis see tähendaks 2,5 miljardit krooni täiendavat tulu sel aastal, mis siis muudaks ka Eesti Panga poolt eile avaldatud suhteliselt optimistlikku defitsiidi prognoosi selleks aastaks ja ammugi ei peaks sel juhul paika Rahandusministeeriumi poolt selleks aastaks kavandatud 1,3% sisemajanduse kogutoodangust defitsiidina.

Aga ilmselt need läbirääkimised Eurostatiga ja meie Statistikaametiga sellist tulemust siiski ei too, et kõik need tulud, mille me Kyoto ühikute müügist sel aastal saame – aga koos optsioonidega on neid lepinguid juba praeguseks sõlmitud 2,5 miljardit krooni – et kõik need, mida on siis üle 1% sisemajanduse kogutoodangust, ja eelarves oli kavandatud 500 miljonit, et kõik need tuleb kohe ka tuluna siis kajastada.

Aga valitsussektori tulu ta suure tõenäosusega siiski on. Nii et visuaalselt see pilt – ma olen seda ka siit varem öelnud – saab olema suhteliselt halb ehk siis selle aasta defitsiit saab olema väga pisikene ja järgmise aasta defitsiit võrreldes käesoleva aasta defitsiidiga kasvab ja keegi võib teha sellest siis väga vale järelduse, et no nii, nüüd said eurokriteeriumid täidetud ja juba lasevadki eelarvepoliitika omal lõdvaks. Ei, seda kindlasti ei juhtu, tegemist on erakorraliste tuludega Kyoto saasteühikute müügi näol ja järgmisel aastal on tegemist ka teise pensionisamba riigipoolsete maksete taastamisega. Sellest tuleneb järgmise aasta oodatavalt suurem defitsiit kui sel aastal.

Juhataja

Ja veel?

Martin Vallimäe, BNS

Mulle jäi siiski arusaamatuks, kas järgmise aasta defitsiit kaetakse reservidest?

Andrus Ansip

Jah. Järgmise aasta defitsiit kaetakse reservidest. Ma ei välista seda, et me võime võtta ka laenu, sest laenu võtmise võime on meil päris hea. Mõistlik on reserve hoida. Kõik sõltub raha hinnast, mis tingimustel on võimalik saada laenu, kui palju me saame teenida oma reservidelt.

Kindlasti on mõistlik reserve hoida, sest et me oleme näinud, kuidas mõned riigid on pidanud maksma võetud laenude eest intressi 10% aastas, mõne riigi puhul on see intressimäär aastas tõusnud isegi üle 20%. Ega ei saa välistada olukordi, kus raha pole valitsuste jaoks üleüldse saadaval ja nendeks olukordadeks on väga hea, kui valitsusel on omad reservid olemas. Ja Eestit on need headel aegadel, põhiliselt aastail 2006 ja 2007 kogutud reservid väga hästi aidanud praeguses kriisis.

Ja oleks ülimalt vale praegu siis need reservid, mis meil alles on veel, kõik ära kulutada, eeldades, et kriis on ju läbi. Selliste üleskutsetega, nagu ma eelmisel pressikonverentsil ka korra meenutasin, esineti väga sageli aastal 2008, kui taheti reservide abil majandust elavdada. Meenutagem – buumis majandust elavdada. Kui taheti reservide abil koolimajad kohe ära remontida või maantee neljarealiseks ehitada või laenu võtta nendeks otstarveteks.

Ma veel kord kutsuksin ülesse hoidma reserve, käima nendega säästlikult ka praegusel ajal ringi. Ma ei saa nõus olla nendega, kes arvavad, et näiteks Töötukassa reservid võiks just praegu ära kõik kulutada või et Haigekassa reservide kulutamiseks oleks praegu ülim aeg. Me oleme nendest reservidest suhteliselt suure osa ära kulutanud, kuid kindlasti ma ei taha nõus olla nendega, kes arvavad, et nüüd tuleks saldo nulli viia.

Nendes riikides, kus buumi ajal võeti reservid kasutusele, nii nagu ajakirjandus nõudis, ja elavdati reservide kasutusele võtmisega majandust, nendes riikides tuli möödunud aasta alguses raha laenata 9,5-10%ga aastas ja paraku kurbloolisus just seisneb selles, et see kõrge intressimäär on veel fikseeritud paljudel juhtudel kas 5 või 10 aastaks.

Nii et hoidkem praegu oma reserve, ma arvan, ja ka tulevikus, järgmisel aastal. Reserve tasub hoida siis, kui on odav laenuraha saadaval. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks.