Juhataja töövari Kristiine Järvan

Tere päevast, ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud ja on alustatud ka kabinetinõupidamisega. Nagu tavaks on, siis annan sõna peaministrile, kelleks täna on Toomas Laigu.

Peaministri töövari Toomas Laigu

Tere, austatud ajakirjanikud! Alustame kohe pihta. Valitsus kiitis heaks rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega lihtsustatakse rahvastikuregistris elukoha andmete registrisse kandmist. Lisaks kirjutatakse eelnõus selgemalt lahti ka hetkel rahvastikuregistri seaduses kehtiv nõue, et avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistrisse kui riigi põhiandmekogusse kantud andmetest. Ehk siis, teistesse andmekogudesse rahvastikuregistri põhiandmete kogumine on keelatud. Eelnõu kohaselt on inimesel tulevikus võimalus esitada elukohateade või sideandmed lisaks kohalikule omavalitsusele ka mõnele teisele avalikku ülesannet täitvale asutusele muu menetluse käigus. See tähendab, et inimesed ei pea elukoha või sideandmete muutmiseks täiendavalt kohalikku omavalitsusasutusse pöörduma. Ja nüüd lõpetaks selle pulli ära ja annaks sõna õigetele tegijatele. Aitäh teile! (Aplaus)

Juhataja Liina Kersna

Ma kordan, tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, alustati ka kabineti nõupidamisega. Valitsus jätkab kabineti nõupidamisega tavapärasel ajal, õhtul kell 16. Ja algatuseks sõna päris peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Ma teen täna hästi lühidalt, kuna kindlasti on teil küsimusi, mis valitsuse päevakorda ei puuduta. et jätta nendele küsimustele vastamise jaoks aega, siis ma päevakorral väga pikalt ei peatu.

Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad homme algaval NATO tippkohtumisel. Kõige olulisem Eesti jaoks seal on strateegiline kontseptsioon – NATO uus strateegiline kontseptsioon. Eesti seisukohad on selles kontseptsioonis hästi kaitstud. Aga seda teemat on meie ajakirjandus juba päris põhjalikult käsitlenud ja kindlasti ka NATO tippkohtumisel see teema leiab käsitlemist ja pressikonverentsi aega selleks ei kuluta.

Valitsus vabastas kaitseministri ettepanekul ametist Kaitseministeeriumi kantsleri Riho Terrase ning nimetas ametisse uue kantsleri, kelleks saab 2011. aastast Mikk Marrani. Teadupärast kantsleri ametis oleku aeg on kuni viis aastat. Lisaks peatas valitsus minister Juhan Partsi ettepanekul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske teenistussuhte vajadusega viia läbi uurimine teede ehituse riigihangete läbiviimises.

Valitsus kiitis heaks hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Marko Pomerants valmis alati kommenteerima, ma pikemalt ei peatuks. Ka mõned looduskaitsealade eeskirjad kiitsime heaks.

Valitsus otsustas lõpetada alates detsembrist kokkuleppe Soome Vabariigiga, mille kohaselt esindab Soome Eestit viisaküsimustes Hiina Rahvavabariigis. Küsimuse all on Shanghai. Eestil teadupärast on praegu oma esindus Shanghais olemas ja Eesti saab Shangais ise viisasid välja anda. Oleme tänulikud Soomele, et Soome mõnda aega siis seda meie eest tegi, aga nüüd selle kokkulepe lõpetame. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt oli täna vast suurem teema meie jaoks, põhiistungit silmas pidades, kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Kõigepealt taustaks, küsimus on suuresti seotud ka finantskriisiga 2008. aastal, mis pööras kogu maailma pilgud finantsturu reguleerimise reeglitele. Ka meil kodus oli väga palju juttu sellest, kuidas pensionisambad lühenesid kriisi tõttu. Selle viimase suhtes muidugi mingit imet ei ole võimalik teha. Finantsinvesteeringud ikka kasvavad ja langevad majandustsüklist sõltuvalt, küll aga me saame ikkagi reegleid parandades muuta neid muutusi natuke sujuvamateks ja läbipaistvamateks. Kõigepealt siis neid, selliseid kontseptuaalseid muudatusi kindlasti pensioni teise samba suhtes ei ole võimalik teha ja ei ole ka vaja teha, turumajanduse tõsiasjad jäävad kehtima ka tulevikus. Aga me saame süsteemi siiski teha paindlikumaks ja elujõulisemaks. Kõigepealt siis fondide vahetamise teema sai käsitletud. See muudab samba omanikul võimaluse muuta fondi aasta sees, mitte ainult kord aastas, juhul kui ta arvab, et seda fondi on halvasti valitsetud.

Ma peaks küll entusiasmi selles mõttes maha võtma, et täisvabadus ei ole siin praktiline, sest et väga paljud emotsionaalsed otsused fondi vahetamistel tähendab tegelikult seda, et fondide tulusus väheneb, fondis saab hoida ainult väga lühiajalist ja likviidset vahendit ja kokkuvõttes ei võida sellest keegi, kui joostakse ühest fondist teise läbimõtlematult. Väga palju on siin ka sellist emotsiooni, seda püütakse siiski piirata.

Ja samuti siis teine teema on pensionifondide valitsemisele esitatavad nõuded, see on siis otseselt finantskriisi teema. Muuhulgas täiendatakse konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid. Krediidiriskide ohjamiseks kehtestatakse investeeringutele reitingupiirangud ja valuutariskide vähendamiseks karmistatakse valuutapiiranguid. Seadusega täiendatakse ka fondivalitsejate huvide konflikti vältimise regulatsiooni. Eestis on olnud see paaril juhtumil teemaks see huvide konflikti ilmnemine. Täiustatakse siis aruandlust ja avalikustamist, et see oleks kõik selge selles süsteemis, mis paratamatult on hästi keeruline.

Ja nüüd täiendava kogumispensioni osas, st kolmanda samba osas on paar maksustamist puudutavat teemat. Kõigepealt me võimaldame tööandjal teha maksuneutraalselt sissemakseid kolmandasse samba, maksuneutraalselt selles mõttes, et ei teki vahet, kas sissemaksja on töötaja või tööandja. Nii et seda saab teha kuni 15 protsendi ulatuses töötaja sissetulekust tulumaksuvabalt. Leidsime, et seda sama makset võiks teha ka tööandja. Aga samas ei saa ka seda kolmandat sammast edasi hoida sellise maksu optimeerimise vahendina väga vähestele ja väga jõukatele, et me teeme ettepaneku kehtestada sissemaksetele ka 6000 eurone lagi. Lihtsa matemaatikaga saab siis teada, kus on see tulu piir, kust alates maksusoodustus kaob.

Meil on avalikkuses olnud juhuseid, kus miljonilisi tulusid lihtsalt kolmandasse sambasse pannakse ainult maksu vältimise teemal. See ei ole pensionisüsteemi mõte. Tulumaksuga ei pea maksma kinni nende inimeste rahapaigutusi, kes tegelikult sellist soodustust ei vaja. 6000 eurot on mõistlik piir meie arvates. Ja sellest seadusest enam-vähem oluline on öeldud.

Oli ka paar rahastamise otsust, mida võiks mainida. Kõigepealt sildfinantseerimine 152 789 [krooni] Harjumaa muuseumi ja 378 000 Eesti Vabaõhumuuseumi taluarhitektuuri uurimise säilitamise projekti rahastamiseks.

Kolmandaks teemaks on hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega lükatakse edasi elektroonilise arvestuse kontrollisüsteemi rakendamise kohustuslikkus ühe aasta võrra, 2012. aasta alguseni. Tegemist on, ühelt poolt, vastutulekuga, kõik ettevõtted, kes saavad suure koormuse seoses eurole üleminekuga, ei peaks saama liiga suurt koormust. Hasartmängu teemal on kindlasti rahakäibega probleeme palju ja teiseks on see ka risk, et kui ikkagi korraga vahetatakse valuutat ja samal ajal kehtestatakse täiesti uus aruandlus, elektrooniline aruandlussüsteem, siis on seal väga suured riskid, et tekivad vead, anname aasta aega kohaneda. Selle süsteemi tulemus on side siis hasartmängu korraldajate ja maksuameti vahel. Me ei loobu sellest, aga me anname natukene aega teha seda paremini. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna on majandus- ja kommunikatsiooniministril. Palun.

Juhan Parts

Tere päevast minu poolt ka! Kaks asja kõigepealt kordan üle, mida ütles peaminister. Valitsus otsustas minu ettepanekul algatada distsiplinaarmenetlus ja kõrvaldada selleks distsiplinaarmenetluse ajaks kantsler Marika Priske. Tõenäoliselt ajend peaks olema ajakirjandusele, avalikkusele arusaadav. Lihtsalt kommentaariks nii palju, et see on vajalik paralleelselt, et teha ka meie jaoks kõik need asjaolud, kõik võimalikud või võimatud ja tõstatatud kahtlustused selgeks ja anda nendele ka nö omapoole hinnang ja kindlasti teha ka koostööd õiguskaitseorganitega.

Kordan üle, mida eile ütlesin, et meie huvi on siin tõde, objektiivne, nii palju kui see on võimalik ja kindlasti ka maksimaalne avalikkuse informeeritus. Loomulikult anname aru, et igasugune selline eelarvamused, kahtlustused, kuulujutud, kõik selline takistab normaalset riigi funktsioneerimist väga olulises valdkonnas. Aga kinnitan, et majandusministeerium kindlasti töötab oma igapäevaste ülesannetega edasi ja me organiseerime tööd nii, et probleeme ei ole.

Sama otsuse, aga seda ei pea tegema valitsus, seda saab teha minister, tegin ma eile ka maanteeameti peadirektori suhtes. Lisaks on moodustatud ka teenistuslik järelevalvekomisjon, kes siis tegeleb ennekõike riigihangete seaduslikkuse ja korrektsuse omapoolse kontrolliga, juba on hakanud tööle, töötab efektiivselt, professionaalselt. Ja ka sealt olevaid asjaolusid, niivõrd-kuivõrd see uurimine võimaldab, tahame me avalikustada, sest meie soov on tõesti, et tõde oleks teada ja me ei elaks sellises hirmumaailmas. See on punkt üks. Loomulikult Marika Priskele on see ka hea sellepärast, et siis saab ta ka keskenduda enda kaitsmisele, et tal ei ole mingisuguseid ametikohustusi, neid kahte asja ühildada, tõenäoliselt te mõistate, selles olukorras ei ole inimlikult võimalik.

Ja sisulisem pool, me korrigeerisime või tegime teatud muudatusotsuseid transpordi infrastruktuuri investeeringute kavas. Nende otsuste põhjus on see, et mitmed projektid on kas siis odavamaks läinud või mingite projektide tegelik kulg vajab korrektiive ja nendest ma tooks välja võib-olla kaks olulisemat. See puudutab Ülemiste ristmikku. Ülemiste ristmiku hange on ka toimunud, seal on ka vist vaidlustused, hankevaidlustused, aga tänase hanke tulemuse põhjal on selge, et saada Ülemiste ristmikule terviklik liikluslahendus, tuleb lisada kaks objekti. Üks on nö Tallinnasse sissesõit Mõigu kohapeal, kus on täna täielik pudelikael, see tuleb samuti välja ehitada kohe, sest vastasel juhul sellest ristmikust ei ole kasu. Ehk teisisõnu, siis selle neljarealiseks ehitamine ja samuti Järvevana tee ühendamine tunneliga nn Tallinna siseringi või siis Tehnika tänava ringiga.

Läksin natuke detaili, aga need on ka väga vajalikud ja et tegelikult selline üks suur Tallinna liiklussõlm saaks nagu kompleksse lahenduse ja võidaksime kõik, Tallinna liiklejad ja Tallinna külalised. Ja kokku praeguse seisuga siis Ülemiste ristmiku eelarve on 1,18 miljardit krooni. Rahad on suured, aga objektid on ka keerukad ja ikkagi aastakümneteks ette tehtavad.

Teine asi on tartlaste jaoks, Tartu läänepoolne ringtee, mis on sellise sõnastusega meil tööterminina kasutuses, sisuliselt siis riigipoolsed teed. Ta oli meil ootejärjekorras, kuid täna on selline olukord, kus me näeme, et need ettevalmistused on jõudnud sellise faasi, kus arvestades mõnede projektide hilinemisega on võimalik rahasid koondada, ümber tõsta ja me saame siis käivitada Tartu läänepoolse ringtee hanke erinevates etappides, aga mahus, mida me täna valitsuse tasemel aktsepteerime, on 329,4 miljonit krooni. Ka väga suur raha, aga samuti tartlaste ja tegelikult Lõuna-Eesti jaoks väga oluline liiklusummiku sõlm täna, see oli ka positiivne otsus. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja sõna sotsiaalministrile. Palun.

Hanno Pevkur

Aitäh! Meil oli valitsusel ette panna täna kahe seaduse muutmine, mis mõlemad on väga olulised. Küll väga lühikesed, aga väga olulised.

Esimene seadus puudutas ravimiseadust – paragrahvi, mis käsitleb toitesegusid. Kui avalikkus meenutab, siis umbes kuu aega tagasi oli juttu ühest väikesest Eesti poisist nimega Miikael, kellel oli üliharuldane Smith-Lemli-Opitz sündroom, mis vajas eritoitesegu tema igapäevaseks toitmiseks ja mul on heameel tõdeda, et valitsus otsustas saata parlamendi poole vastava seaduse muudatuse teele, et oleks võimalik selliseid üliharuldasi, Eestis väga-väga harva esinevaid haigusi, milleks on vaja siis eritoitusid, et sellisteks puhkudeks ka võimalus anda.

Ma usun, see konkreetne seadusemuudatus ei puuduta nüüd ainult seda ühte juhtumit, vaid ta puudutab kõiki ainevahetusega seotud eritoitude regulatsiooni. Ehk see valitsuse otsus annab võimaluse haigekassale neid toitesegusid hüvitada perekondadele.

Teine seadusemuudatus puudutab ravimeid samamoodi, aga puudutab ravimite käitlejaid eelkõige ja puudutab siis ravikindlustuse seaduse §-i 41 ja selle muudatuse eesmärgiks on ravimite käitlejate elu natukene lihtsamaks teha. Sätestame seaduse tasandil, et ravimitega seonduvalt ja nende tegevuslubade andmisel ravimiamet vaatab kõik võimalikud andmed üle X-tee ja teistest registritest ehk ravimikäitlejatelt tegevusloa taotlemisel ei küsita täiendavaid andmeid ja samamoodi siis see peaks andma meile võimaluse, et tegevuslubade väljaandmine muutub kiiremaks.

Elik kõige olulisem, et uued ravimid, mis Eesti turule peaksid ja võiksid jõuda, saavad tänu sellele seadusele siis jõuda siia tulevikus kiiremini, et sellist bürokraatlikku protsessi muuta väiksemaks.

Kolmandaks ma markeeriks lihtsalt selle ära, et tegelikult pidi täna parlament arutama rahva tervist, Eesti rahva tervise arenguid viimasel ajal ja tulevikunägemust, aga nagu te kõik teate, siis see jääb kahjuks täna ära ja ma isegi ei kujuta ette, millal siis meil tekib võimalus, esimesel võimalusel rahva tervist ikkagi arutada.

Täna tuli ka uudis, et Eesti esindaja WHO juures, kes siis resideerub Eestis, doktor Habicht, on märkinud, et Eesti rahva tervis on muutumas sarnasemaks rikaste riikide tervisele ja selles osas oleks kindlasti olnud väga hea arutada ka avalikult ja riiklikult tähtsa küsimusena seda, milline Eesti rahva tervis on viimaste arengute järgi olnud ja milline ta on, milline on fookus tulevikus. Loodame siis, et auväärt parlament menetleb seda esimesel võimalusel. Aga mitte täna.

Jürgen Ligi

Kui nende tervis vastu peab seal.

Hanno Pevkur

Kui tervis vastu peab, jah, parlamendi liikmete tervisele kindlasti öine ülevalistumine väga positiivselt ei mõju.

Juhataja

Aitäh! Nüüd on küsimuste kord.

Martin Vallimäe, BNS

Küsimus rahandusministrile. Mõni päev tagasi hilja õhtul avalikuks saanud Kapo läbiotsimistele tegelikult eelnes veidi varem rahandusministeeriumi teade, et Aruvalla-Kose, mida nüüd samuti uuritakse, hange tühistati ja must-valgel oli kirjas rahandusministeeriumi teates, et maanteeamet on rikkunud seadust. Ma küsiks, et milline on teie haldusala ametnike roll olnud või on selles kriminaalasjas?

Jürgen Ligi

Objekt on sama, aga ma ei oska siin paralleele kirjeldada. Ei ole nende materjaliga tutvunud. Aga meie, kuidas ma ütlen, meie ametnike tegevus ei ole kuidagi minu arvates, minu teadmise järgi, süüline olnud, et siin on lihtsalt formaalne viga, selles mõttes mitte formaalne, et ta oleks vähetähtis, aga oluline viga hankija poolt tehtud, nii palju kui mina tean. Meie kohus on selle põhjal hange tühistada. Meil on nüüd kohtu roll praegu, mitte vangi roll. Vabandust.

Juhataja

Aitäh!

Andrus Ansip

Küsimus oli minu meelest suunatud sellele, et kas siis rahandusministeeriumi otsus on põhjustanud mingisuguste uurimistoimingute alustamise. Minu teadmist mööda ka, et uurimistoimingutega on alustatud märksa varem ja ajaliselt on see otsus olnud ikka hilisem ja nende kahe asja vahel põhjuslikku seost mina ei oska näha.

Juhataja

Palun.

Andres Einmann, BNS

Ma palun peaministrilt kommentaari kultuuriminister Laine Jänese tegevusele…

Andrus Ansip

Põhilises kindlasti õigesti. Ehk siis teises kontekstis me räägime seaduskuulekusest, seaduste punktuaalsest täitmisest, aga finantsdistsipliin, see eeldab kindlasti seaduste täitmist ja eelarve ühe asutuse juhi jaoks on absoluutselt kohustuslik. Kuid kui üks allasutuse juhte otsustab kulutada rohkem kui tal on võimalik eelarve järgi vahendeid aastas kulutada, siis see on väga jäme rikkumine. Ja siin pole küsimus mingites isikute vahelistes suhetes, siin on küsimus must-valges rikkumises, see kas on või seda ei ole. Praeguseks on täiesti selge, et vahendeid on üle kulutatud, keegi peab selle eest vastutama.

Kas on suheldud piisavalt? Sellele küsimusele ei ole kunagi võimalik vastata, et jah, suheldud on piisavalt ja hästi ja erinevaid osapooli on väga hästi informeeritud. Kogu see lugu on ju väga kummaliselt ka minu jaoks alguse saanud.

Ehk siis, ma olen seda ka ju avalikkusele rääkinud: helistas mulle Tõnu Kaljuste, ütles, et Neeme Järvil on suurepärane plaan, kuidas luua Eestis filharmoonia ja soovis tulla minu jutule koos ERSO direktori Siitaniga. Ma olin nõus. Nende soov oli tutvustada mulle seda reformi kava, mis oli siis nende jutu järgi, eriti Siitani jutu järgi maestro Neeme Järvi kava. Muide seda, et filharmoonia kava loomise autoriks on Neeme Järvi, seda kinnitavad ka Neeme Järvi oma meilid, mille ta on saatnud mitmetele inimestele, sh Laine Jänesele siia Eestisse. Nad veensid mind, et kava on väga hea kava. Ma juba siis avaldasin kahtlust, et kas need reformid kultuuri valdkonnas niisama lähevad, et ERSO on ikkagi väga kuulus ja väga tuntud nimi, et ei lähe pisemadki asjad kultuuri valdkonnas libedalt, et kuidas siis see muutus saab minna libedalt? Mulle just nimelt Siitan kinnitas, et ERSO kontseptsiooni loojaks on olnud Neeme Järvi ja tema on ainukene, kes võib ja saab seda kontseptsiooni muuta. Siis räägiti, kui hea on filharmoonia, tuleb üks suur bränd ja selle alt on siis võimalik meie erinevatel muusikakollektiividel, RAM-il, ERSO-l, kooridel, teistel, käia siis maailmas ja tuleb sünergia ja kõik see on väga hea.

Mida minu käest taheti, see oli raha. Taheti saada täiendavaid vahendeid selleks, et palgata naised laulma. Eestis on teatavasti nii, et meil päris kutselist naiskoori pole, meil on ooperikoorides palju väga võimekaid naisi laulmas ja meil on ka palju neid naisi, kes väga hästi oskavad laulda ja on seda väga korralikult õppinud, aga keda ei ole koondatud kutselisse koori Eestis. Ja on mõningaid juhtumeid olnud, kus meie ooperikooride naised on olnud rakendatud ja selleks, et mingit suurvormi Eestis ette kanda, on tulnud siis palgata Läti naisi. Ja see käib meile ju au pihta.

Seepärast oma naised lauljatena palgale võtta tundus ka mulle päris sümpaatse ettepanekuna ja kuna see oli maestro Järvi suur soov, siis me leidsime eelarve menetluse käigus, eelarve teatavasti valitsusest oli juba ammu saadetud siis Riigikokku, siis me leidsime selle eelarve menetluse käigus võimaluse eraldada täiendavalt vahendeid, 5,5 miljonit krooni – sellest miljon läks teistele kollektiividele – siis 4,5 miljonit krooni suure, tollal me kutsusime seda oratooriumikoori, loomiseks, nüüd on asjal teine nimi. Aga raha sai. Ja Reformierakond, IRL, ka Rohelised toetasid seda täiendavat rahaeraldust. Siis hakati tegema reformi.

Aga õnnetuseks härra Siitan oli seda reformi kava küll tutvustanud ministeeriumile, tutvustanud ka mulle, aga ta ilmselt unustas pillimängijatele, omaenda pillimängijatele selle reformi tutvustamise ära – selgus, et aga pillimängijad ei ole nõus! No ja siis reform jäi toppama, liitmisest, sh ka maja andmisest ERSO-le või sellele uuele, loodavale filharmooniale ei saanud asja.

Nagu mina aru saan, suure raha lootuses ja reformi ootuses jättis siis ERSO mingisugused kohustuslikud kulutused tegemata. Ma ei tea, kas see nüüd täpselt nii oli, aga a`la nägi see välja nii, et mis sa ikka siis üürid või renti maksad hoone eest, kui see ükskord sinu omaks saab jne – ilmselt oli siis Siitanil lootus rikastuda teiste arvelt. Teised kõik pidid kokku hoidma, tema otsustas, et ta teeb ülekulu.

Ehk siis, see on väga selge finantsdistsipliini rikkumine. Minu meelest oleks praegu kohane Riigikontrollil raha kasutamist ERSO-s põhjalikult analüüsida. Kindlasti ei saa kultuuriminister tolereerida seda, et mõne allasutuse juht kulutab raha oma suva järgi, mitte nii nagu Riigikogu seaduses on seda ette näinud. Aga riigieelarve on seadus. Seaduse rikkumist ei saa minister kindlasti tolereerida ja selles suhtes minu täielik toetus kuulub Laine Jänesele, rahaasjades on ta käitunud õigesti.

Jürgen Ligi

Ma lisaks, et rahaasjadega pean minagi natukene kursis olema ja kui ma võrdlen nüüd fakte, mida kõik ei tea ja neid kajastusi selle konflikti teemal, siis ma ütleks, et on kõvasti tehtud liiga.

Ma kajastajatele paneks küll südamele, et jätke liigategemine neti kommentaatoritele. Inimesed, kes, ei tohiks võtta eeldust, et inimesed, kes valdavad heli, on tingimata laitmatu moraaliga või laitmatu juhtimiskvaliteediga, jätke see võimalus endale vähemalt nii alateadvusse alles, et äkki on vead kuskil mujal tehtud kui poliitiku poolt.

Ega see ei ole mingi teema tasakaalukam käsitlus olnud, et ju nad mõlemad on süüdi, et ju ei suheldud. Faktid on väga värvikad, uskuge, et minister antud juhul on teinud, esiteks, õiget asja, teiseks – ta on väga säästnud teist poolt, väga säästnud. Hinnake seda. Ei ole nii, et on mindud meediasse, et muusikud meedias on kakelnud, ei ole, üks muusik ei ole meedias kakelnud, ta on hoidnud asju enda teada.

Andrus Ansip

Ma tahaksin siin Jürgeniga sada protsenti nõus olla. Ka minu silmad on näinud nii mõndagi kirja, mille meedias publitseerimine ilmselt annaks asjast hoopis teistsuguse pildi. Ma olen näinud ka honorari summasid, mis ilmselt inimestele annaksid hoopis teistsuguse pildi juhtunust. Aga ma ei tahaks seda musta pesu pesta. Ma tunnustan isegi selles Laine Jänest, et tema on hoidunud musta pesu pesemisest, ehkki avalik arvamus seetõttu, et ta pole ennast tema käes olevate vahenditega piisavalt kaitsnud, on pööranud suuresti tema vastu. Püüdke olla õiglasemad.

Kadrin Karner, Äripäev

Mul on küsimus minister Juhan Partsile. Ma tahtsin küsida veel tee-ehitushangete kohta. Kas eurorahad, mis on suunatud nende samade uurimise aluseks olevate tee-ehitushangetele, kas on oht, et need eurorahad võidakse seoses uurimisega tagasi võtta?

Juhan Parts

On ja ei ole. Need rahad saab ikkagi tagasi nõuda siis, kui on midagi tehtud ebaseaduslikult, konkreetsed teede-ehitushanked, siis on seda võimalik teha. Aga ma ei taha neid uurimisasju väga palju siin kommenteerida, kuigi te saate aru, mul on tohutu kihk seda teha, ma hoian ennast tagasi. Nende, see Kose-Aruvalla puhul ei ole ju null kroonigi välja makstud. Muud objektid, mis on siin läbi käinud, on umbes kuni 5 protsenti. Alati on selline oht, aga ma praeguse informatsiooni põhjal ei hindaks seda kuidagi üle.

Kadrin Karner, Äripäev

Ma saan aru, et me peame ära ootama uurimise lõpu ja siis …

Juhan Parts

Ei, ta ei ole seotud ka konkreetse uurimisega. Ega siis, euroraha eesmärk on, et ehitatakse teid kehtestatud reeglite alusel. Ja kehtestatud reegleid kui on järgitud ja tee on ehitatud, siis on ju raha kasutatud sihtotstarbeliselt, see, milleks euroraha on seatud. See, kas üks või teine inimene, kes täitis ühte või teist rolli, tegi midagi veel, mis on kvalifitseeritud kuidagi, on ju, siis see ei pruugi tähendada kindlasti automaatselt, et me peaksime mingeid trahve või mingeid rahasid tagastama. See on tunduvalt keerulisem protsess.

Andrus Ansip

Kui me räägime konkreetselt sellest Kose-Aruvalla lõigust, jutt käib suurusjärgust pool miljardit krooni, siis sealt ei ole sentigi välja makstud, järelikult ei ole kellelgi midagi põhjust ka tagasi küsida. Kui praegu on rikutud seadusi, siis ega me seadusevastaselt seda raha kuidagi kasutama ei hakka. See ei saaks olema põhjus, miks raha võiks jääda kasutamata või miks saaks keegi seda tagasi küsida, kui ei ole makstud, ei saa tagasi küsida. Aga see kasutamata jäämise võimalus, teoreetiliselt on ta olemas. Kaks aastat on käinud ainult vaidlused ja mitte sentigi ei ole suudetud investeerida! See on kõige suurem kuritegu riigi vastu. Et kaks aastat on lihtsalt projekti käivitamist edasi lükatud erinevate vaidluste läbi. Võite öelda, et aga mis seal ikka siis, alustame siis, kui saab, alustame nelja aasta pärast, no siis oleks rahad läinud. Siis me neid ei saa. Aga me muidugi saame alati ümber tõsta neid vahendeid.

Juhan Parts

Ma igaks juhuks ütlen veel, kui nüüd teedehanked jälle väga üldiselt ja saab nagu rääkida. Selleks, et mingit Euroopa raha kasutada, toimub kõikide institutsioonide, kõikide nende tööprotsesside, mis iseenesest selliste suurte projektide puhul on, eelnev auditeerimine, vahepealne auditeerimine. Nendele kõigile on antud objektiivsed hinnangud. Ei ole võimalik, et keegi kuskil ütleb midagi, et tead, mul tekkis mõte, et mine vii see kärutäis mulda hoopis sinna puu alla, et need on väga auditeeritud ja see on see kõige olulisem tagatis ka sellise Euroopa raha vaatevinkli seisukohast. Need on ikka väga keerukad, ütleksin isegi, võib-olla liialt bürokraatlik, aga need on Euroopa kokkulepped, et me Euroopa rahasid kasutame võib-olla tugevamate bürokraatlike nõudmistega. Ja neid on täidetud, neid hinnatakse iga aasta praktiliselt, kõik need institutsioonid, olgu nad siis tee-ehitusrahad, laevaehitusrahad, infotehnoloogia rahad, põllumajandusrahad, need on ju, küllap te teate seda nõuete rida, need on väga tõsiselt kontrollitud, nii eelnevalt kui ka pärast.

Andrus Ansip

Veel raha kasutamisest. Kui me oleme otsustanud mingit projekti finantseerida, siis on selleks olnud ikka ilmselge põhjus. Kui jätta finantseerimata, siis riik kannab mingit kahju, sest et kõik need projektid, ka infrastruktuuri projektid, mida me oleme otsustanud finantseerida, kasutades ka Euroopa Liidu raha, nad on kindlasti teatava tasuvuse ajaga ehk siis äratasuvad projektid.

Meenutagem näiteks võrdluseks seda Mäo uut ristmikku. Lehtedes olid jutud sellest, kuidas ainult mõni minut või poolteist minutit hoiti ajast kokku ja kuidas neid meetreid, mida nüüd tuleb vähem sõita, on alla kilomeetri isegi ja läks siis 500 miljonit. Püüdke kokku rehkendada see 10 tuhat autot või palju neid iganes on, mis seda ristmikku päeva jooksul läbib. Võtke, korrutage see aastas olevate päevade arvuga, siis võtke see sama takso kilomeetri hind näiteks ja te saate päris primitiivselt sellele teemale lähenedes ka aru, et see projekt tasub ennast ära, ma ei tea, mitme aastaga, ütleme, et 20 aastaga.

Mis see siis tähendab? See tähendab, et ühes aastas toob see projekt 25 miljonit. Ma ei räägi konkreetselt Mäost, ma räägin suvalisest poolemiljardilisest tee-ehitusprojektist praegu, mis tasub ennast ära 20 aastaga. 25 miljonit toob see projekt ühiskonnale aastas tulu. Kui nüüd üks aasta jääb rakendamata raha, mis on olemas ja probleem aina süveneb, eks, siis on 25 miljonit kahju, teine aasta, 50 miljonit kahju, kolmas aasta, ühiskond maksab selle eest, et sõita ringi, kulutada rohkem aega, 75 miljonit juba kahju kolme aasta peale kokku.

Ehk siis, loomulikult valitsus, majandusminister, me kõik oleme huvitatud sellest, et Euroopa Liidu vahendeid võimalikult kiiresti kasutatakse. Kas me survestame ametnikke? Muidugi survestame. Aga kindlasti me ei survesta neid kasutama mingisuguseid ebaseaduslikke vahendeid selleks, et projektid saaksid kiiresti käivitatud ja et nad saaksid ka ettenähtud tähtaegade jooksul lõpetatud. Väga loodame, et õiguskaitseorganid teevad oma tööd põhjalikult, selgitavad välja selle, kas rikkumised on olnud või neid pole olnud. Kui on olnud, küllap siis rikkujad ka karistuse saavad. Elame-näeme.

Juhataja

Aitäh! Martin, palun veel üks küsimus.

Martin Vallimäe, BNS

BNS-lt küsimus ka majandusministrile ja siis ka peaminister võiks kommenteerida. Ma küsiks härra Partsilt kas te jätkuvalt usaldate, eeldatavasti eile te saite rääkida Marika Priskega isiklikult nendest kahtlustustest, et kas te jätkuvalt usaldate oma kantslerit? Ja küsimus peaministrile sarnane, et kas te jätkuvalt usaldate oma majandusministrit?

Andrus Ansip

Mina alustaksin. Muidugi ma usaldan majandusministrit. Me oleme küll põgusalt sel teemal kõnelnud. Mind on ka informeeritud Kaitsepolitsei ja Prokuratuuri poolt ja mul ei ole mitte vähimatki põhjust majandus- ja kommunikatsiooniministrit mitte usaldada. Aga jätka nüüd sina.

Juhan Parts

Kas ma usaldan peaministrit? Vabandan. Aga, loomulikult vastus on jaatav. Aga ma olen sama vähe informeeritud väga olulistest asjadest nagu teie. Ja mina janunen tegelikult informatsiooni järgi, sest vaadake, ma olen õppinud jurist, aga rohkem ma ei saa rääkida. Ma janunen selle tegeliku informatsiooni järgi. Ma tahan aru saada paljusid küsimusi, mis puudutab ühe või teise teo, tegevuse, tegemata jätmise nö karistusõiguslikku kvalifikatsiooni. Need on täiesti erinevad asjad. Ja kui seda ei ole, on võimatu rääkida.

Ma saan öelda, ma tunnen Marika Prisket, siis kui ta kantsleriks tuli Pärnust, ma olin siis Riigikontrollis. Ma pean ausalt tunnistama, et tegemist on vaieldamatu professionaaliga, pühendunud riigi teenijaga. Mulle ei ole praegu esitanud keegi mitte ühtegi infot, kaalutlust, et ma kuidagi seda peaks ümber vaatama. Aga ärge võtke seda kui minu kaitsekõnet, ma ei saa kaitsta teda, ta peab kaitsma ise ja tema advokaat. Sest me siiski elame õigusriigis ja ma usun, et Eestis on õigusriik.

Kindlasti kunagi on põhjust ja rohkem mul vabadust nendel teemadel arutleda kodanikuna ja võib-olla ka poliitikuna, siis ma kindlasti teen seda. Ma arvan, et see, mis praegu toimub, kindlasti on, ma arvan, väga oluline tulevikule mõeldes, kuidas me ühte või teist, kas või inimest käsitleme, ka kriminaalõiguse prisma läbi.

Juhataja

Kas on veel küsimusi?

Elo Mõttus, Kanal 2 uudised

Üks küsimus peaministrile. Neeme Järvi esitas täna lahkumisavalduse. Kuidas te seda kommenteerite nüüd kõiges selles kontekstis? Ja teine küsimus Juhan Partsile. Siin juba on opositsioon asunud rünnakule näiteks Laine Jänese osas, et ta peaks tagasi astuma. Kuidas te hindate, kas kasutatakse ka teie ministeeriumis toimuvat relvana ka teie vastu ja hakatakse sama nõudma ka teie vastu?

Andrus Ansip

Mul on muidugi kahju, et Neeme Järvi otsustas mitte jätkata ERSO peadirigendina, aga mingit avaldust tal ei ole põhjust esitada, sest mulle teadaolevalt ei ole temaga ka mitte mingisugust töölepingut sõlmitud. Nii palju, kui mina tean, ei ole töölepingu tingimustes kokkuleppele jõutud, ta on ühekordsete honoraride alusel siiani tegutsenud. Ja seega mingit suhet lõpetada, mida pole vormistatud, on suhteliselt raske. Kahju, et ta otsustas mitte jätkata.

Juhan Parts

Ma ei tea, me oleme siin kolm ja pool aastat valitsenud ja oleme kogu aeg opositsiooni rünnaku all, kuigi erineva nö tugevusastmega. Ma usun, et te mõtlete seda, kas peaks tagasi astuma või mingit poliitilist vastutust, räägime sellest ka, ma arvan, õige küsimus.

Esiteks, nagu te teate, eriti küsijad, mina ei ole väga suur ametikohtadest küüntega kinnihoidja, kindlasti see ei ole mingisugune tohutu eesmärk. Aga ma arvan, et poliitiline vastutus, mis väljendub erineval moel ka vajadusel, kus minister saab aru, et nüüd on minu kord vastutada, et siin on midagi minul jäänud tegemata või ma olen midagi teinud sellist – siis see on tegelikult iga teo puhul.

Samas, kui ma võtan konkreetselt seda tegu, siis mul ei ole lihtsalt sellist informatsiooni või sellist asjaolu, kus ma võiksin öelda, et jah, see on nüüd üks poliitilise vastutuse võtmise koht, mis peaks väljenduma ametist tagasi astumisega. Lihtsalt ei ole. Ei saa ju välistada, et see võib ju tulla. Aga veel kord, ma arvan, et me võiksime selle juhtumi puhul täiesti rahumeelselt arutada – kas on või ei ole. Ja jällegi, nagu siin eelnevalt oli juttu, sellises lahmimises või teatud õiglases käsitluses, see on, ma arvan, hästi oluline. Nii et ütleme, minu puhul ärge muretsege, kui on ikkagi vaja võtta selline vastutus, saab tehtud, aga seda tuleb teha nii, et mitte ühtepidi ei devalveerida ega ka revalveerida selliseid edasi-tagasi tõmblusi.

Andrus Ansip

Laine Jänese puhul ma sellest küsimuse püstitusest aru ei saa. Üks, kes on selgelt rikkunud, lahmib, keerab üles mingisugust kampaaniat, teine pool jääb soliidseks, ei esita oma argumente sellesse suhteliselt räpasesse debatti ja siis saab ta tänu osaliseks või? Ei-ei, küsitakse, et ehk astud tagasi? Sõbrad, kas Laine Jänes on finantsdistsipliini rängalt rikkunud või? Kes see on, kes on rikkunud rängalt finantsdistsipliini? Võib-olla vääriks hukkamõistu need, kes mahitavad maksumaksja raha raiskamist? Aga ei, keegi ei esita küsimusi. Üks on teema ülesse võtnud ja kõik muudkui lähevad aga selle teema püstitajaga kaasa ja siis lõpuks hakkagi uskuma, et must on valge ja valge on must.

Jürgen Ligi

Äkki ma peaks üle kordama, mis ma ütlesin? Ärge eeldage, et inimene, kes valdab heli, on tingimata see moraalne pool ja adekvaatne juhtimisküsimustes. Selle viimase küsimuse peale ma vastaks ka. Ja teine asi, kui mõelda ministrile, olgu see Juhan, Laine või kes iganes, et ei saagi vigu minister ju paljastada, kui ta teab, et ta järgmise sammuna, kui ta teema tõstab, peab tagasi astuma. Ma arvan, et siin finantsdistsipliiniga tegeldi päris varakult ja päris õigeaegselt ja tagasiastumine oleks ju tobe, et koos siis, minu poolest, käskkirja või mingisuguse sanktsiooniga esitatakse lahkumisavaldus. Ma arvan, et peaminister isegi ei peaks rahuldama selliseid lahkumisavaldusi, see oleks lihtsalt eputamine.

Andrus Ansip

Jah, seda lihtsustatud käsitlust on ikka ülearu palju küll. Ütleme, muuseumi direktor lahkub ja siis öeldakse ka, et isikute vahelised suhted, iseloomud ei klapi. Sõbrad, vaadake revisjoniakti, 200 museaali on haihtunud ja need ei ole mitte nööpnõelad, mis on haihtunud. Ikka päris kogukad, rasked, aga samas ka kallid esemed on haihtunud. Ja siis öeldakse, iseloomud ei sobi, näe, lasi lahti. Uurige natukene, miks.

Jürgen Ligi

Ei suhelnud.

Andrus Ansip

Ei suhelnud piisavalt. Tahtis reformi teha, eks. Ei ole mõtet nihukest jama ajada! Mis reformi? Vaadake revisjoniakti, tehke järeldused. Mida teie teeksite? Mida te eeldate, et minister teeb niisugusel puhul? Ainuõige käitumine. Mina ei saa peaministrina tolereerida ei varastamist, ei materiaalsete väärtuste laialitassimise võimaldamist, ei ülekulude tegemist, ma ei saa seda tolereerida. Mitte mingil juhul. Nii palju siis sellest. Nagunii kirjutate jälle, et patune.

Juhataja

Rohkem ma käsi ei näe. Vabandust. Palun.

Küsimus

Keda te siin silmas pidasite, kas härra Järvit, härra Siitanit või keda?

Andrus Ansip

Ma jätaks täpsustamata. Aga küsige näiteks, ma ühe adressaadi olen juba praegu öelnud, proovige Laine Jänese käest mõnda kirja kätte saada. Ma saan aru, et Laine Jänes, kes on oma partneritest väga lugu pidanud ja austanud privaatsust, on jäänud kuidagi praegu eraklikuks oma käitumises, sest et partnerid ei mäleta midagi sellest, millest nad varem kirjutanud on. Kui honoraridest rääkida, siis kas üks honorar on piisavalt suur – millest lehed juba kirjutavad? Kui tegemist on maailmas väga kõrgelt hinnatud inimesega, siis võib ju loomulikuks pidada seda, et tema nädalane Eestis viibimine läheb maksma rohkem kui viie kuu peaministri palk näiteks või midagi taolist. Aga mingid proportsioonid on ikkagi niisugused, mida meie inimesed ka mõistlikuks peavad. Aga see ei ole minu arvustada.

Jürgen Ligi

Me ei ole kadedad, ärge tõlgendage seda, et Laine Jänese honorarist oli jutt.

Andrus Ansip

Laine Jänes honorari ei saa ja tema ka ei ole maksja.

Küsimus

… mõistetav ja eetiline, aga samas jätab avalikkuse hämmingusse või segadusse, mis ei ole ka sugugi hea asi.

Andrus Ansip

Aga uuriv ajakirjandus andku minna! Praegu nagu põhjust on. Praegu on mitte uuriva ajakirjandusega tegemist, vaid keegi on suuna ette näidanud ja kõik lähevad ühes suunas. Tahaks just rohkem ise mõtlemist, ka teise poole argumentide kaalumist, miks just mingisugused otsused on tehtud, mitte rahulduda klišeedega, et ahaa, ta on juba selline, ta laseb ainult lahti! Analüüsige neid konkreetseid lahkuminekuid ja te näete, et on väga selged põhjused. Need põhjused on tulenenud seadusest, mitte kellegi emotsioonidest.

Jürgen Ligi

Laine Jänes on kogu aeg kaitsnud inimesi iseenda arvel. Teda on halastamatult nuuditud ajakirjanduses lihtsalt sellepärast, et ta kaitseb inimest, mis on inimlikult arusaadav. Halastage talle.

Andrus Ansip

Ma eile infotunnis mõtlesin, et Laine Jänes ütleb midagi mahlakat – ei, ikka endine, kaitseb kõike, kõiki neid, kes on jämedalt rikkunud, tema ikka kaitseb! No sääl ta siis nüüd on, muudkui aga küsite, kas Juhan usaldab Lainet või ei usalda, ehk peaks tagasi astuma? Ja nii edasi. Sinna sa oma kaitsmisega jõuad. Hea küll. Lõpetame ära.