Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 7. juuli pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 7. juuli pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
7. juuli 2011

StenbockiMajaJuhataja Martin Jaško

Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga ning tavapärase ülevaate valitsuse istungist teeb peaminister. Palun.

Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus kiitis heaks jäätmeseaduse muudatused ja nende muudatuste järgi peaks 2015. aastaks olema korraldatud kõigis omavalitsustes vähemalt paberi ja papi, metalli, plasti ning klaasjäätmete liigiti kogumine. 1. jaanuariks 2020 tuleb taaskasutada 50% paberist, klaasist, metallist ja plastidest (jäätmed). Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiskohustus tõuseb 70%-ni, nende tekkest siis.

Valitsus saatis Riigikogule eelnõu, mille heakskiitmisel suurendab Eesti oma osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas, aga sellest räägib meile Jürgen.

Valitsus andis seitsmele omavalitsusele kokku 68.000 eurot koolivõrgu korrastamiseks. Raha antakse omavalitsustele klassikomplektide või õpilaste arvu ja õppevormi muutustest tingitud suurenenud palgakulude katteks. Näiteks Narva linn saab üle 22.000 euro õpetajate suurenenud palgakulude katteks. Lisaks Narvale saavad koolivõrgu korrastamiseks lisaraha veel Kõue, Pühalepa, Sonda, Türi ja Sangaste vallad ning Kallaste linn. Raha eraldatakse omavalitsuste taotluste alusel, eksperdid on need taotlused põhjalikult läbi vaadanud ja hinnanud nende põhjendatust ja eelpool loetletud valdade taotlused on olnud sedavõrd põhjendatud, et Vabariigi Valitsus otsustaski täna rahaeralduse. Valitsus andis Raidküla vallale ligi 100 000 eurot toetust oma eelarve tasakaalustamiseks, aga ma loodan, et Jürgen räägib ka sellest pikemalt. Raidküla vald on oma kulutusi praegu juba oluliselt kärpinud, võrreldes 2008. aasta buumiaegsete maksimumkulutustega on praegu kulutusi kärbitud juba 29,4%, aga ilma valitsuse abita ikkagi toime ei tulda.

Valitsus uuendas Eesti ja Prantsusmaa vahelist kaitsekoostöö kokkulepet. Tegemist on 1994. a sõlmitud kokkuleppe uuendamisega. 1994. aastal sõlmitud kokkulepe ei saanudki arvestada Eesti Euroopa Liidu liikmelisusega ja ta ei saanud arvestada ka Eesti kuulumisega NATOsse. Uus leping võtab muutunud asjaolusid arvesse ja uus leping sätestab näiteks ka uute koostöö valdkondadena kriisiohje ja küberkaitse.

Valitsus andis rahandusministrile volituse allkirjastada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping. Stabiilsusmehhanismis, ESMis osalemisest oleme küllalt palju rääkinud, aga Jürgen võib teile veel rääkida väga pikalt, kui küsimusi on. Aitäh!

Martin Jaško

Aitäh! Ja sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma räägikski sellest. Euroopa stabiilsusmehhanism käivitub 1. juulil kahe aasta pärast ja see mehhanism ei ole veel loomulikult kedagi aidanud. Küll aga on praegu toimimas kaks abiprogrammi: üks on Kreeka, kus osalevad riigid, kes olid eurotsoonis sel ajal, kui see mehhanism loodi, aasta tagasi. Eesti ei olnud siis eurotsoonis, järelikult ei osale. Ja FSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond), mis on juba allkirjastatud – sellele andis rahandusminister allkirja eelmisel nädalal. Aga ma hea meelega kommenteeriks sellega seoses, sest on ilmselge, et niimoodi vahelduva eduga püütakse sel teemal Eesti Valitsusega tüli üles kiskuda, mis on kuidagi veider ja kuidagi ebaõiglane. Koguaeg puudutatakse Kreeka teemat, ja eriti järjekindel on selles üks nädalaleht, mis ilmub neljapäeviti, mis saab mõne inetuse ja rumalusega nüüd igal nädalal hakkama, kuigi peatoimetaja on minu ees lausa kirjalikult selle hoiaku eest vabandanud. Veel kord, Eesti ei osale Kreekas, need etteheited, mida Eesti valitsusele esitatakse, on tihti selle maiguga, et me just kui räägiks liiga vähe; on seda maiku, et räägime liiga palju; ja on ka seda, et me just kui oleksime ka Kreeka probleemides ise süüdi. Üks juhtkiri siin mõni päev tagasi ütles, et Eesti valitsus keskendub liiga palju Kreeka aitamisele, aga selle asemel peaks hoopis Kreekast õppust võtma. Kujutage nüüd ette, see on juhtkirja tasemel, suurim meediaportaal tuleb meile ütlema, et me peaks võtma kuidagi Kreeka eelarvepoliitikast õppust. Me oleme täiesti vastupidise eelarvepoliitika ajaja olnud pikki aastaid. Ei ole kuidagi selle olukorra loojad seal ega ole ka selle abimehhanismi loojad. Ma rõhutan veel, et me ei ole loonud Kreeka abimehhanismi. See on loodud meist sõltumata ja me ei ole seal ka osalised. Selles mõttes ei ole, et me ei saa siin aidata, kui jälle etteheited tulevad. Me ei ole ka läinud ega minemas Kreekasse raha teenima, nii nagu tänane number kirjutas; me ei ole sinna raha andnud; ei ole kunagi öelnud, et me läheme raha teenima abipakettidesse.

Küll aga tasub ikkagi meenutada, et me oleme olnud ise pikki aastaid endast jõukamate riikide abistatavad. 90-ndatel väga rasketes olukordades tuldi meile appi. Siiamaani oleme neto-saajad, mitte neto-maksjad. Ja nendesse abipakettidesse ei ole isegi veel midagi sisse makstud. See oleks nagu lähtekoht, millest edaspidi tasuks lähtuda. Võib-olla mõni toimetus peaks leidma endale ka kaine ajakirjaniku suveks, kui see teema on jälle üleval. Ma olen kogu aeg tõre. Ikka ja jälle – igal nädalal avastan mingi rumaluse, kus süüdistatakse Eesti Valitsust milleski, millega tal ei ole mingit pistmist. Kreeka puhul võib öelda, et nad on …, kuigi on hästi populaarne jällegi midagi sel teemal halvustavat öelda, Eesti valitsuse asi ei ole halvustada ühtegi hädas liikmesriiki. Ajakirjandus, laske käia, aga öelda meile, et me ei puuduta piisavalt Kreeka probleeme, on ebaõiglane. Me võime konstateerida, et Kreeka täidab oma abiprogrammide tingimusi, ta on uuesti oma programmi uuendanud, ta uuendab seda taas, neil tuleb uus abiprogramm ja meil ei ole siin nagu rohkem midagi kommenteerida. Selge see, et nende eelarvepoliitikale oleme meie andnud hinnangu enda eelarvepoliitikaga, oma tegudega. Aga me ei pea seda andma iga päev sõnas ja ei maksa meid süüdistada, et me ei räägi sellest piisavalt.

Eesti osalus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas. Eesti suurendab seal kasumi kapitaliseerimise kaudu oma osalust otseselt ühe miljoni euro võrra ja peale selle annab ka lubaduse üheksa korda suuremas summas kutsutava kapitali osas, vajadusel. Ja põhjus, miks seda kapitali tuleb suurendada, ei ole mitte rahakadu, vaid lihtsalt selle panga tegevuse laiendamine seoses suuresti majanduskriisiga. See pank on teinud päris tõhusat tööd majandusolukorra stabiliseerimisel ja selliste suurte investeerimisprojektide tegemisel Euroopas. Tema laenuvõimet on vaja taas natukene suurendada. See ei ole meile mingi suur väljaminek, ütleme siis niimoodi, et praegu seda väljaminekut polegi. Ja ei ole ka ette näha, et vajadus seda kutsutavat kapitali kuidagi maksta, et see kunagi tekiks.

Peaminister juba mainis ka Raidküla valla tulubaasi stabiliseerimist. Tuletan meelde, et kriisiajal sai loodud ajutise meetmena nende valdade saneerimise võimalus, kes on majanduskriisis rohkem kannatanud. Neile antakse tagastamatut abi ja see raha on 2010. aasta eelarves. See on ette nähtud siis ka ülekantavana, me ei kulutanud seda ära ja seda raha saab kasutada selle aasta lõpuni. Raidküla valla olukorra kohta võib öelda, et nad tõepoolest on olnud tõhusad kärpijad, aga nad on olnud ka kehvas olukorras. Küllap nemadki tegid buumiajal liiga optimistlikke plaane, aga praegu võib öelda, et nende maksumaksjate arv ja palgatase on nii palju langenud, et siin on lihtsalt selline traagiline väikese valla probleem. Selleks, et kohaneda jälle uute oludega, on vaja aega, on vaja summasid, me teeme siis seda tagastamatu abi vormis. Tuletan meelde, Euroopa abistab oma liikmeid praegu tagastatava abi vormis.

Siis oli üks väike tehniline eelnõu, valitsus laiendab kehtivat töölähetuste kulude hüvitamise korda ka laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmetele, siit ei tasu suurt uudist välja lugeda, see ei tähenda täiendavaid kohustusi, see on selline tehniline asi, sest meil on iseenesest töölepingu seaduse alusel see võimalus laevapere liikmetel juba praegu olemas.

Mis me siis veel räägime? Võib-olla juunikuu inflatsiooni number. Me praegu ise ei tegele prognoosimisega, aga meie prognoos tuleb suvel välja. Iseenesest on ju hea uudis, et need kõige suuremad muretekitajad – toiduained ja mootorkütus –, mis on olnud tegelikult inflatsiooni tekitajad viimasel ajal, need on mõnevõrra odavnenud. Siin on meie sõltuvus, heas mõttes, välja löönud, aga kindlasti ei maksa enam pealkirja kirjutada, nagu äsja lugesin, et juunikuus tõusid hinnad 5%, see number oli 4,9, aga see on ikkagi aasta jooksul toimunud hinnatõus. Ei maksa hirmutada valijaid (naer), lugejaid, valijad on nad ka. Ei maksa minu valijaid hirmutada. Aga me sõltume ka edaspidi muidugi rahvusvahelistest hindadest väga tugevasti, sellest on piisavalt räägitud. Eile andis Konjunktuuriinstituut selle kommentaari, et kui hinnatase on veel madalam kui Euroopas, siis maailmaturu hinnad mõjutavad meid tarbekaupade puhul tugevamini, ma mõtlen siin toorainet, kütuseid. Aga siseriiklikke suuri põhjusi inflatsiooniks meil tegelikult ei ole. Ja selle nädala uudistest võib-olla mainiks ära riigi reitingu tõstmise, mis Eestis tõsteti A-lt A+ tasemele, see on juba päris väärikas number. Aga ma võin küll nii jämedalt öelda, et see, mis meie kohta öeldakse, lubaks kõrgemat reitingut, riigi rahanduse seisukohalt öeldakse, et meil on erakordselt hea riigi rahanduse seis. Meil on tõepoolest erakordselt hea Euroopa kontekstis. Aga miks meid kehvema seisuga riikidega võrdselt või siis natukene kehveminigi hinnatakse, selle põhjus on ikkagi meie majanduse kõikumises, et väike riik, ilmselt buumiaja liialdused sinna juurde, muud tegurid, suur eufooria sellel kümnendil, eelmisel kümnendil, et sellise suure võnke meie majandusse tõi koos rahvusvaheliste mõjudega. Igal juhul hoiab see meie reitingut mõneti ebaõiglaselt vaos. Aga seda rohkem on meil võimalus seda edaspidi parandada. Mina arvan küll, et paranemisruumi on. Aitäh!

Martin Jaško

Aitäh! Ja sõna kultuuriministrile. Palun.

Rein Lang

Mina kasutan juhust siit lausa ametlikult valitsuse nimel tervitada ja tänada kõiki laulupeo tegijaid! Ja seda kõigil tasanditel, nii kõiki tantsijaid, kõiki lauljaid, kõiki koorijuhte, tantsujuhte, laulupeo üldjuhte, liigijuhte, korraldajaid, turvamehi; kõiki, kes olid selle üritusega seotud. Teil on olemas Eesti Valitsuse ja riigi täielik toetus ja tugi, pange edasi samas vaimus!

Viimased päevad on aga toonud selliseid muret tekitavaid signaale, eriti just Tallinna linna poolt, ja see seondub teemaga, mille nimi on lauluväljak. See on mõtlemise koht. Laulupidu ja tantsupidu viidi läbi ühel ja samal platsil ja me ei tohi öelda, et esmakordselt, sellepärast et ajalooliselt on seda ka tehtud, aga nüüd üle pika aja taas. Ja see näitab, et see on võimalik, aga see tähendaks seda, et laulupeo toimumise koht tuleks kohandada laulu- ja tantsupeo toimumiseks ühes ja samas kohas. Ma ei näe, et Tallinna linnas oleks erilist tahet seda teha. Ja ma ei ole üldse näinud erilist tahet Tallinna linnas, et lauluväljakut kui Eesti rahva jaoks üsna tähtsat kohta arendataks mõistuspäraselt. Kümne aasta jooksul ei ole seal midagi positiivset eriti toimunud. Minu meelest see organisatsiooniline skeem, mille Tallinn on valinud lauluväljaku haldamiseks, ei takista nüüd küll selle koha arengut, aga midagi on nagu seal nässus. Nii et Kultuuriministeerium esineb kindlasti sügisel Tallinna linna ees mingi initsiatiiviga, meil on ideed olemas, mida seal tegema peaks. Kindlasti ei hakka me tegema mingisuguseid miljonitesse eurodesse ulatuvaid rekonstrueerimistöid, neid ei ole ka tarvis. Ei ole vaja katta lauluväljakut kupliga ja mingisuguste konstruktsioonidega või hakata kõike ümber ehitama ja uueks tegema. Seal on võimalik tagada ka tantsupeo toimumine üsna väikeste ümberkorraldustega, aga selleks eelkõige on tarvis tahet. Ja sellised sõnumid, mida on siin ka mõned netiportaalid aktiivselt edastanud, et laulupidu võiks üldse minema kolida ja teha Õllesummerile ruumi, need jätke lihtsalt tähelepanuta. See on selline mõnus suvine provokatsioon, mida siis soovitakse debati algatamiseks kuidagi kasutada, aga sellega ei ole mõtet isegi mitte debateerida. Nii et laulupidu oli, on ja jääb Tallinnasse ja Tallinna lauluväljakule ja Tallinna lauluväljakuga tuleb midagi ette võtta. Mina isiklikult loodan, et me jõuame Tallinna linnaga selles suhtes mõistuspärase kokkuleppeni. Ega siis Tallinna linnas nüüd päris hüdrad ka ei valitse, seal on ikka mõistlikke inimesi ka. Ega mul muud öelda polegi.

Andrus Ansip

Luba, Rein, ma korrigeerin sind. Küllap neid miljoneid eurosid sinna ikkagi kuluks ja hädapäraste tööde tegemiseks neid miljoneid kuluks, aga ma olen sinuga nõus, et miljardeid küll ei läheks.

Rein Lang

Ei. Miljoneid kindlasti läheb, aga need ei ole nüüd mõeldud niimoodi, et nüüd kohe kähku hakkaks mingit ehitushanget tegema. Selleks ei ole seal minu meelest nagu eriti vajadust, aga väikeseid ümberkorraldusi, ümberehitusi võiks teha küll, et tantsu- ja laulupidu saaksid koos eksisteerida. Minul isiklikult on väga kahju, et areng Tallinna lauluväljaku ümbruses on Tallinnas selliselt läinud, et see plats minetab oma atraktiivsust ja võimalusi seal erinevaid asju teha, sest me teame, et parklate territoorium on täis ehitatud kortermaju ja see kõik seab ju mingeid piire lauluväljakul toimetamisele. Aga see on kogukonna ehk Tallinna linna otsus olnud ja demokraatlikus riigis sellele kätt ette panna kindlasti ei saa. Kui aga minnakse selle kallale, et öeldakse juba ametlikul tasandil, et laulupeo koht ei olegi seal lauluväljakul – on olnud tegemist selliste lapsesuudega. Aga kui see peaks tulema kuskilt mujalt, siis riik ärkab ja Kalevipoeg tuleb üsna kõva jõuga.

Andrus Ansip

Kas seda nüüd keegi ütles? Võib-olla et natuke liiga kategooriline. Kui seal lauluväljakul toimuks ainult laulupeod, siis minu meelest juba sellepärast tasub seda lauluväljakut pidada. Iseenesest need ülevad hetked, mida Eesti rahvas saab laulupidude ajal nautida, need on väärt lauluväljaku kordategemist või ka tantsupeoga kohandamist. Eks me Jürgeniga ka liitume isiklikult valitsuse tänusõnadega laulupeo korraldajatele ja mina ütlen küll, et mina olen selle aasta laulu- ja tantsupeoga väga rahul. Väga hästi korraldatud, kõik sujus suurepäraselt. No see emotsioon, see oli võimas! Muidugi ma olen uhke, et meie laps ka laulis, ma nägin teda. Küllap ma kuulsin ka, aga mitte konkreetselt teda, ma usun, et ta laulis hästi. Aga võib-olla kui rääkida detailidest, siis minu jaoks selle laulupeo kõige suurem elamus oli Nora, Nora Reinsalu, Elisabet Tamme ja Ardo Reinsalu tütar, kes istus minu kõrval mõnda aega. See 7-aastane tüdruk, see teadis minu meelest kogu laulupeo repertuaari peast, ta laulis kaasa kõiki laule ja vahepeal ütles veel kahetsedes, et ei saanud kõiki laule kuulata, sest me käisime vahepeal söömas, ja siis laulis täiest rinnast edasi. Kui sa kuuled ja näed noort inimest, kes nii innustunult kaasa laulab, siis sinu veendumus aina tugevneb, et mõne aasta pärast on tema seal laulukaare all, siis ta on veel seal laulukaare all ja ükskord on tema lapsed juba seal laulukaare all. Ja kui ema peab seda kõike õigeks, on ükskord lapselapsed seal ja nii see laulupeo traditsioon edasi kestab. Suur-suur aitäh kõikidele korraldajatele!

Rein Lang

Veel laulupeost niipalju, et laulupeo korraldamine ongi näide sellest, et kodanikuühiskond Eestis on täiesti olemas, funktsioneerib, töötab ja aina tugevneb. Sest see laulupidu, nii nagu ka eelmine laulupidu, on ju tegelikult tegijate enda tehtud, siin ei ole taga mingeid riiklikke organiseerimiskomiteesid ega tähtsaid ülemusi, kes organiseerimiskomitee laua otsas näpunäiteid jagavad. Nii et ma arvan, me oleme õigel teel.

Martin Jaško

Aitäh! Ja annan nüüd sõna ajakirjanikele. Riina, palun.

Riina Eentalu, ERR uudised

Minister Lang, ma jätkaksin seda lauluväljaku teemat. Te ütlesite, et suuri ehituslikke ümberkorraldusi ei tuleks teha, et ka tantsupidu seal korralikult ära teha. Aga mida teie ideena näeksite, mis siis tuleks teha?

Rein Lang

Ma ei hakkaks neid siin praegu veel kommenteerima. Praegu kogume kõikvõimalikke ideid. Suured ja väga tublid Eesti ehitajad, kes on ise ka suured laulu- ja tantsumehed, on muide võtnud ühendust nii Kultuuriministeeriumi kui ka laulupeo tegijatega. Eesti tippehitajate ja tippinseneride hulgas on hästi palju laulumehi, kellel on ideid, kuidas kohandada seda platsi selliselt, et ta oleks vastuvõetav nii tantsupeole kui laulupeole. Me korjame neid ideid, osa on juba olemas ja isegi veebilehel lausa 3D formaadis üleval, nii et võib sealt vaadata. Need on seotud maastikutöödega ehk mullatöödega seal platsi peal, mis ei eelda sugugi mitte laulukaare ega laululava ümberehitamist või ümbertõstmist. Need on võimalikud asjad. Aga kogume neid mõtteid kõigepealt natuke, ärme väga toorelt midagi välja käi.

Martin Jaško

Aitäh! Liina.

Liina Valdre, BNS.

Tahaks küsida selle Raikküla valla rahaeraldusega seoses. Kas lähiajal on plaanis veel mõnele vallale teha rahaeraldus?

Jürgen Ligi

Otseselt ei ole. Üks kandidaat võib-olla on, kes kombib praegu võimalusi. Teisi on olnud ka, aga ega see saneerimisprotsess nüüd nii magus ei ole – esimene hetk võib ju tunduda, et saame raha, aga pärast selgub, et tingimused on sama karmid, kui ise teha ning siis on võib-olla isegi valikud suuremad. Nagu riikide puhulgi tasub ikka ise oma majapidamine korras hoida. Aga need hädalised – nendele näpuga näidata ei ole põhjust. Tublid ja püüdlikud. Aga olud on väga karmid.

Andrus Ansip

Paralleel riikide abistamisega on igati kohane. Abistatavad riigid – need loobuvad ju mingitest vabadustest ise otsustada. Kohalike omavalitsustega on täpselt samasugune lugu. Keda abistatakse, siis on abi väga selgelt tingimuslik. Kui tingimused täidetud, siis asjad paranevad ja vallad saavad jälle iseseisvalt hakkama.

Jürgen Ligi

Ja paralleel ei ole selle koha peal, et me anname laenu. Riikidele antakse laenu, valdadele antakse tagastamatut abi. See erinevus on – tingimused. Need valitsused või omavalitsused kaotavad ikkagi suuresti oma suveräänsuse.

Andrus Ansip

Rein ütles praegu suhteliselt irooniliselt, et pole kuulda olnud, et Anija mehed väga protestiksid Raikküla abistamise vastu. See haakub Jürgeni jutuga Kreekast.

Rein Lang

Anija mehed hakkavad Tallinna pääle tulema, eks ole …

Andrus Ansip

Aga ma kasutaks juhust ja võib-olla natuke tasakaalustaks Jürgenit ja kiidaks Kreeka valitsust, Kreeka parlamenti. Nad on tegelikult praegu väga head tööd teinud, aga see töö pole piisav. Tulemused ei ole need, mida Euroopa ja kogu maailma üldsus näha sooviksid. Aga ega Eestil ei ole väga palju võimalik ju Kreekat õpetada. Mida me siis praegu õpetaksime? Et kulutusi tuleb kärpida? Nad teavad seda isegi. Ja kui kusagilt otsida kulutuste kärpimise maailmameistrit, siis Eestist seda kindlasti otsida ei maksaks. Meie ei ole kulude kärpimise maailmameistrid, meil oli 2008. aasta eelarves kulutuste tase 90,1 miljardit krooni ja järgmisel aastal, pärast suuri kärpimisi 87,3 miljardit krooni. Ja kui me teame, et sellest 2,8 miljardist kroonist, mis sinna vahele jääb, olid 1,3 miljardit pensioni teise samba sissemakse peatamine, siis ega see kärbe nüüd Kreeka või Lätiga võrdluses midagi väärt ei ole. Suhteliselt tagasihoidlik kärpimine. Kreeklased võiksid teisi õpetada selles, kuidas võiks kulusid kärpima hakata. Aga õpetada neid praegu selles, et headel aegadel tuleb riigile reserve koguda, on ilmselt kohatu, kuna praegu pole neil hea aeg, kus seda kõike meelde tuletada. Eesti jaoks on see ülimalt oluline olnud, et meie kogusime headel aegadel omale reservid. Meenutades jälle seda Fitchi reitingu tõstmist, siis tuleb veel kord meelde tuletada, et üks peamine põhjus, miks Fitch reitingut tõstis, oli ikkagi erakordselt tugevas seisus Eesti riigi rahandus. Kui natuke ajas tagasi vaadata, siis võib öelda, et oleks võinud minna ka teistmoodi, sest 2007. aasta lõpus, 2008. aasta alguses nõudis ka Eestis avalik arvamus reservide kasutamisele võtmist, et majandust stimuleerida. Ega siis väga palju neid ei olnud, kes ütlesid, et ei ole meil mingit kriisi. Taheti sisuliselt stimuleerida buumis majandust. Kui me oleksime seda siis teinud, siis oleksime olnud poolel teel Kreekasse ja siis oleks teised juba Eestit õpetama tulnud. Selle dotseeriva hoiakuga peaks ikka suhteliselt ettevaatlik olema. Ega Eesti puhul kõik ei ole kogu aeg kaljukindel olnud. Jah, praegu ongi nii, nagu Fitch ütleb, et Eesti riigi rahandus on erakordselt tugevas seisus, aga see ei ole meile mingisugune ette määratud seisund. Me oleme alles hiljaaegu olnud valikute ees ja taevale tänu, me oleme teinud õiged valikud.

Jürgen Ligi

Tohib nüüd peaministrit tasakaalustada pisut? Võrdlus Eesti ja Kreeka vahel on muidugi hästi vägivaldne ja maailmameistrivõistlusi siin tegelikult ei korraldata. Selge, et me oleme ennast 20 aastat lihtsalt vormis hoidnud, mida teised ei ole teinud. Ja Kreekal selles mõttes on tegemist olnud ikka väga selge ülekaalulisusega, mis ei ole ka kuhugi kadunud. Tugeva ülesöömisega. Kreekal on kärpenumbrid olemas, aga nagu peaminister ütles, tuleks teha rohkem. Ja plaanid ikkagi näevad ette rohkem tegemist, lihtsalt mõnes ühiskonnas läheb see raskemini. Nii et kui hinnata võimete järgi, siis Kreeka on võib-olla natukene ennast isegi ületanud, kui vaadata senist, aga ruumi allavõtmiseks on veel. Ja mis Eestisse puutub, et kas me siis kärpisime või mitte, siis seda võib küll julgelt öelda, et kui me poleks hakanud kiiresti tegutsema, oleksime me defitsiidi poolest Kreeka olukorras. Siis oleks selline iseeneslik asi, mida tegelikult enamik riike lasi juhtuda tükk aega, oleks viinud meid ka 10- ja rohkem protsendisesse miinusesse. Selles mõttes on see riigi rahanduses vastuoluline, need hinnangud on alati vastuolulised. Aga jah, Kreeka teeb reaalseid asju, teeb asju, millega see ühiskond ei ole kuidagi harjunud ja selles mõttes on nende pingutused hoopis teist masti kui meie omad, kes me oleme pingutustega tegelikult viimasel paarikümnel aastal rohkem kokku puutunud.

Andrus Ansip

Jah, ma olen Jürgeniga nõus selles osas, et 2009. aastal me kärpisime päris hoogsalt, aga me kärpisime ikkagi neid unistusi, mille me 2009. aasta eelarvesse kirjutasime …

Jürgen Ligi

Me oleksime läinud Kreeka defitsiiti ….

Andrus Ansip

Me oleks võinud hoogsalt minna sinna Kreeka defitsiiti, kui me ei oleks 2009. aastal kärpinud seda, mida me õieti veel ei olnud kulutama hakanudki. Võrreldes 2008. aastaga, võrreldes väljakujunenud kulutuste tasemega oli see kulutuste kärpimine ikka tagasihoidlik võrreldes Kreeka kärpimistega.

Jürgen Ligi

Reformi tase meil ja Kreekas on ikka hästi erinevad, nad teevad asju, mis meil 90-ndate keskel olid juba loomulikud, rääkimata siis aastatuhande ümber. Nad ikkagi reformivad, nad teevad praegu erastamisagentuuri, mis on suur asi, eks ole. Millal meil erastamisagentuur lõppes? Ja siis pensionireformid, tööturureformid – me tegime ju sügaval kriisi ajal tööturureformi, töölepinguseaduse muutmise –, need on sellised asjad, mida, ütleme nii, et me saime palju paremini tehtud, aga ühiskond lihtsalt on olnud avatum muutustele.

Andrus Ansip

Paindliku tööturuga riikides tööhõive taastub kiiremini kui jäiga töötururegulatsiooniga riikides. Väikese võlakoormusega riikide majandus kasvab kiiremini kui suurte võlgadega riikide majandused. Need on elementaarsed tõed, aga ma arvan, et keegi meie tõe kuulutust eriti praegu kuulda ei taha, nad teavad neid tõdesid isegi, aga nad ei ole suutelised väga neid rakendama.

Martin Jaško

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Aitäh teile! Sellega on pressikonverents lõppenud.