Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 14. juuli pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 14. juuli pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
14. juuli 2011

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Kuna valitsuse istung on lõppenud ja pärast seda peeti ära ka kabineti nõupidamine, siis on meil põhjust rääkida algatuseks teistel teemadel ja sõna on peaministril.

Andrus Ansip

Aitäh! Mul on nii nagu kõigil Eestimaa inimestel suur hea meel, et röövitud Eesti kodanikud on nüüdseks vabastatud ja ma kasutan seda võimalust, et tänada kõiki neid Eesti inimesi, kes andsid oma panuse vangistatud Eesti kodanike vabastamiseks. Me teame, et põhiliselt need inimesed töötasid välisministeeriumis, meie eriteenistustes, riigiprokuratuuris, justiitsministeeriumis. Aga neid inimesi on hästi palju olnud, kes on vangistatud Eesti kodanike vabastamisele kaasa aidanud.

Muidugi ma tänan kõiki meie sõprade, teiste riikide inimesi, kes nägid väga palju vaeva selleks, et vangistatud eestlased jälle elusate ja tervetena koju tagasi naasta saaksid. Urmas nimetab neid riike rohkem nimepidi, aga minu eriline tänu kuulub Prantsusmaa võimudele ja Saksamaa võimudele, aga see nimekiri on kahtlemata märksa, märksa pikem. Nii et, suur aitäh kõigile! Ja suur aitäh ka röövitud eestlaste perekonnaliikmetele. Nende mõistmine ja soov teha koostööd Vabariigi Valitsusega aitas oluliselt kaasa sellele, et poisid ilmselt homme on juba Eestis tagasi. Aitäh!

Juhataja

Sõna on välisministril.

Urmas Paet

Siia lisades ja korrates asju üle, mis on juba teada. Täna hommikul kella 5 paiku need seitse röövitud Eesti kodanikku vabastati. Vabastamine toimus Liibanoni territooriumil, väljaspool Beirutit. Seejärel toimetasime nad nii-öelda kindlasse kohta ehk Prantsuse saatkonda Beirutis, kuhu nad jõudsid pisut enne kella 10. Nii et praegu on nad Prantsuse saatkonnas Beirutis, neile tehakse esmane tervisekontroll, toitlustatakse ja pannakse valmis kojusõiduks.

Kojusõidu detailidega me hetkel veel tegeleme, aga kava on selline, et täna õhtupoolikul läheb Liibanoni erilend ja me loodame tagasi olla homme päeva esimesel poolel. Nii et, tõepoolest homse kalendripäeva sees toimub taaskohtumine peredel ja lähedastel oma pereliikmetega, kes peaaegu 4 kuud Liibanonis röövitud olid.

Esimeste hinnangute või kommentaaride järgi meie seitsmelt kodanikult need kinnipidamistingimused ei olnud mingid head. Olid päris suured probleemid näiteks pesemisvõimalustega, aga samas toitlustamine toimus. Kindlasti emotsionaalselt kõige keerulisem on teadmatus – sa ei tea, mida toob rääkimata järgmine päev, aga sa ei tea, mida toob järgmine tund või minut.

Mina ka omalt poolt tahaksin tänada partnereid väga paljudest riikidest, nii Prantsusmaad, kellel täna on rahvuspüha, Saksamaad, Liibanoni, Türgit ja tegelikult ka mitmeid teisi riike veel.

Samuti ka siin Eesti ühiskonna sees oli tegelikult päris head mõistmist ja toetust selle küsimuse lahendamisele, head koostööd ja mõistmist ka lähedaste poolt, kellele see aeg oli kindlasti erakordselt raske. Ma pean ütlema ka välisministeeriumi poolt ja nende inimeste poolt, kes selle juhtumiga kogu aeg tegelesid, et lähedastega see koostöö oli väga hea ja mõistev ka siis, kui ei olnud kogu aeg võimalik operatiivselt igasugust teavet ja infot jagada. Nii et, see kindlasti aitas kaasa selle loo positiivsele lõpplahendusele.

Kokkuvõttes ma loodan, et homse päeva esimeses pooles on need seitse meie kaasmaalast kodus tagasi. Olen täna hommikul kõnelenud telefoni teel Liibanoni presidendi ja peaministriga selle juhtumi positiivsest lõpust. Ja samuti oma Prantsuse kolleegi, Prantsuse välisministriga. Nii et, veel kord kindlasti on väga oluline siin tunnustada seda head tuge ja koostööd, mida me saime paljudelt oma headelt partneritelt rahvusvahelises plaanis.

Juhataja

Aitäh! Jätkame istungi teemadega.

Andrus Ansip

Valitsus otsustas anda kolmele koolile üleminekul osalisele eestikeelsele õppele erandi ja need kolm kooli on meil ka varem ajakirjanduses kajastust leidnud. Erandid antakse tingimuslikult kuni 30. augustini 2016 ja tegemist on kahe täiskasvanute gümnaasiumiga, Tallinnas asuva Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumiga ja Narva täiskasvanute gümnaasiumiga. Tallinna Saksa Gümnaasiumis jääb õppetöö ka tulevikus kestma kahes keeles ja see tuleneb riikidevahelisest kokkuleppest.

Täiskasvanute gümnaasiumiga on lugu selline, et nad peavad vähemalt viite ainet hakkama õppima eesti keeles ja eesmärk on see, et ka täiskasvanute gümnaasiumides hakatakse ükskord õpetama 60 protsenti ainetest gümnaasiumi tasandil eesti keeles.

Ülejäänud koolidega, kes omale erandit taotlesid tegeldakse edasi. Taotlemise aluseks olevad argumendid on olnud erinevatel koolidel väga erinevad, aga ühegi kooli puhul ei saa öelda, et on täiesti lootusetu, et nemad järgneva kolme aasta jooksul jõuaksid sinna 60 protsendi tasemele eestikeelse õppe osas, sest et teatavasti seda protsenti arvutatakse kogu gümnaasiumiperioodi ulatuses. Ja koolid ise ka vaatavad tulevikku lootusrikkalt, nad on teinud pingutusi ja ma usun, et nad kõik suudavad seadusenõuetele vastavusse oma õppe viia ja nad hakkavad õpetama 60 protsenti ainetest eesti keeles. Me arutame seda küsimust käesoleva aasta detsembris veel kord ja siis me otsustame, kas mõni neist koolidest, kes taotles erandit, selle erandi saab või mitte, praegu neid näidustusi öelda kellegi kohta, et lootusetu juhtum ja nemad küll hakkama ei saa, ei ole.

Valitsus muutis kaitseministeeriumi põhimäärust. Nimelt kaotatakse Kaitseministeeriumis NATO investeeringute osakond, eelkõige tuleneb see sellest, et Ämari hakkab valmis saama ja hanked on läbi viidud. Valitsus vabastas ametiaja lõppemise tõttu ametist Saare maavanema ja kohuseid hakkab täitma Saare maavalitsuse maasekretär Jaan Leivategija. Valitsus on andis Eesti kodakondsuse 132 inimesele. Ja ongi minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna on majandus- ja kommunikatsiooniministril.

Juhan Parts

Hästi lühidalt, kuna ma kujutan ette, et te tahate küsida teisel teemal. Valitsus tegi kaks otsust, mis puudutab majandusministeeriumi. Esiteks, jõudis teatud lõpuni merenduspoliitika dokumendi ette valmistamine. Valitsus kiitis selle heaks ja saatis Riigikogule. Minemata praegu selle asja sisusse, siis tegemist on merenduspoliitikaga järgmiseks kümneks aastaks, sellises ajalises perspektiivis. Ja me väga loodame, kuna seda dokumenti on tõepoolest töötatud välja koos ettevõtjatega, teadlaste, huvilistega jne, jne, et see on teekaart ja raamistik, mis aitab kogu meie Eesti merendust oluliselt edasi arendada. Muidugi on meie selline tagasihoidlik lootus, et Eesti avalikus ruumis küsitakse vähem, kas Eesti on mereriik või ei ole mereriik. Merenduspoliitika, ma arvan, on piisavalt tõsiste tegevuste jada, et tõepoolest keegi ei kahtleks, et ka valitsus näeb, et meres on olemas ressurss selleks, et Eesti majandus ja ühiskond areneks.

Teine teema, mis puudutas majandusministeeriumi, oli raudtee temaatika. Valitsus kabineti tasemel põhimõtteliselt otsustasime Eesti Raudtee kui ettevõtte kaheks eraldada. Me viime selle protsessi läbi ühe aasta jooksul, umbes 2012. aasta teiseks pooleks jääb Eesti Raudtee ettevõte, kes tegeleb infrastruktuuriga ja Eesti Raudtee kaubaveod jäävad eraldi äriühinguks. See on mõneti Euroopa tasemel kokkulepe, kuna infrastruktuur on monopol. Kaubavedudes eksisteerib Eestis siiski täna teatud konkurents ja on põhjust arvata, et see konkurents võiks tiheneda. Nii et, me leidsime selle meetodi kuidas see jagunemine läbi viia nii, et riik ei peaks täiendavaid rahasid eelarvest maksma, see on põhimõtteliselt kokku lepitud.

Nüüd kindlasti küsitakse, kas kaubaveod kavatsetakse müüa või mitte – siis seda me täna ei arutanud. Meie seisukoht valitsuses on ühtne, et me viime kõigepealt selle lahutamise läbi. Me näeme selle kaubaveo ettevõtte võimalikku äriplaani, perspektiive ja kindlasti järgmise aasta perspektiivis võime selle teema juurde tagasi tulla, et kas on ka turul huvilisi ja vaatame veel kord üle riigihuvid selle ettevõtte omandamise osas ja see jääb nii-öelda töösse. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna on rahandusministril.

Jürgen Ligi

Ma nimetaksin meie pikast päevakorrast eelnõudest ainult tolliseaduse muudatusi. Tavalisel päeval paar punkti neist oleks kindlasti tähelepanuväärsemad, aga mainin ka täna, et edaspidi hakatakse piiril pildistama autosid, nende numbreid ja neid andmeid jäädvustama. Eesmärk on kuritegevuse ja salakaubaveo tõkestamine. Need andmed on isikustamata ja mingeid uusi probleeme liiklejatele sellega ei kaasne.

Toll saab õiguse kasutada röntgenit kaubareisijate pagasi ja sõidukite kontrollimisel, mis on ka üsna käegakatsutav asi. On seal ka paar muud teemat – vabatsoonide loomine näiteks.

Peale eelnõude ja konkreetsete inimeste saatuse, Eesti inimeste saatuse, on muidugi sellised suured ja abstraktsed asjad nagu majandus – ma mainiksin seda seoses Euroopa rahandusministrite kohtumisega. Võin üldiselt öelda, et maailmamajanduse olukorda nimetati seal hästi murettekitavaks. Riskid on üleval väga suured ja need probleemid on väga tugevasti seotud riikide rahandusega, et mitte öelda, et põhiliselt. Kõik suured jõukeskused toodavad pigem halbu uudiseid, kuigi majandus kasvab, on riskid suured.

USA on esiplaanil, nende maksevõime augustis seisab praegu poliitiliste vaidluste taga. Seal on ikkagi taust väga pikaajaline võlgu elamine, mis varem või hiljem hakkab majanduses tagasilööke tekitama. Teiselt poolt Hiina, kes on väga palju kulutanud ja peab nüüd hoogu maha võtma, kellele on hästi palju loodetud kui maailmamajanduse mootorile, nende inflatsioon on üle piiri ja konkurentsivõime sellega kannatab. Jaapan on teada, siis suuresti loodusjõudude tõttu saanud lüüa ja seal keskel on Euroopa.

Euroopa majanduskasv iseenesest on olnud kuni viimase ajani loodetust parem ja selle poolest on üldine eelarvete puudujääk vähenenud, aga võlatase on väga kõrge ja probleem sealjuures on see, et puudujäägid ei ole niivõrd sellise tugevate poliitiliste sammude, vaid tõepoolest konjunktuuri tulemus. See on üks kriitika Euroopa tasemel. Konkreetseid näiteid on ka, kus riigid ei ole püsinud isegi selle oodatust parema majanduse puhul, püstitatud puudujäägi vähendamise graafikus.

Ja kõige suuremad murelapsed on mõistagi võlakriisis riigid, keda on nimetatud juba mitu aastat, nüüd on see asi võrdlemisi käegakatsutav. Ma ei taha seda sõna, täheühendit kasutada, mis Lõuna-Euroopa ja Iirimaa kohta kokku on konstrueeritud. Rahanduses on see praegu keskne mure ja ka majanduses: arutatakse nende riikide rahanduslikke samme, arutatakse turgude käitumist. Võib öelda, et kui siin paari aasta eest veel ennustati turumajanduse lõppu, siis tegelik olukord on pigem vastupidine, et turg toimib väga tugeva võimendusega, et kord ta premeerib liigselt ja kord karistab liigselt. Ja antud juhul on ta karistamas riike võlgu elamise eest minevikus, mitte tingimata hetkeolukorra pärast.

Näiteks Iirimaa reitingut alandati, mis tähendab, et tema tagasipöördumine normaalsele rahandusele muutus natuke keerulisemaks, see oli küll ainult üks reitinguagentuur. Itaalia on hästi keskpunktis, vaatamata sellele, et nende defitsiit on alla keskmise, aga võlatase on see, mis teeb muret ja üldine majanduse konkurentsivõime – sellest aspektist, nende kõigi ristuvate teemadega me peame tegelema.

Tegeleme eraldi selle nädala sündmusega. See on, et reede õhtul avaldatakse pankade stress-test. Kõigis Eesti väljaannetes omistati mulle väide, et Eesti on valmis aitama stress-testis põrunud panku, et oleks selge – pigem on vastupidine lause tõene: Eesti ei ole valmis aitama stress-testides põrunud panku. Ja seda kahel väga selgel põhjusel.

Punkt 1 kõigi minu teadmiste järgi, kuigi need andmed ei ole avalikud ka rahandusministritele, aga mina kui finantsinspektsiooniga seotud inimene jne, ma võin öelda, et Eestis pangad ei ole põrumas stress-testides. See on minu kindel veendumus, aga mitte ametlik teadmine, sest testid on rahvusvahelised, aga meie finantsinspektsioon teeb seal suure töö ära.

Teiseks stress-testides põrumine ei tähenda abivajadust. Stress-test on katse, hüpoteetilise olukorra loomine, et kui realiseerub majanduse must stsenaarium, kuidas siis erinevad pangad, millised on nende laenukahjud ja mis juhtub nende omakapitaliga. See stress-test annab sellise katsetulemuse, aga see ei tähenda, et need pangad, kes kahjumeid kannavad, oleksid raskustes. See ei tähenda seda. See võib potentsiaalset tähendada ja selletõttu on rahandusministrite sõnul, kaasaarvatud ka mina, et tegemist ei ole prognoosiga, siin on tegemist katsetamisega ja siin on tegemist meetmete kompleksidega, mida riigid kasutusele võtavad.

Sealhulgas on Eestil tõepoolest – niipalju see eilne uudis tõele vastab, et Eestil iseenesest süsteem nende pankade, kes kunagi võiksid raskustesse sattuda, abistamiseks on olemas. Me töötame siin väga tihedalt Põhjamaadega. See ei tähenda, et meie pangakliendid peaksid muretsema Eesti pankade pärast. Meil on süsteem olemas, stress-test ei tähenda seda, et me peaksime seda kasutama. Aitäh!

Andrus Ansip

Ma lisaksin Jürgenile, et kui me räägime Eesti valmidusest või mittevalmidusest abistada neid pankasid, kes põruvad stress-testides, siis me räägime oma pankadest, see tähendab Eesti Vabariigis tegutsevates pankadest. Olen absoluutselt veendunud, et need hüpoteetilised riskid, mille realiseerumist stressitestides läbi mängitakse, need Eestis meie pankade usaldusväärsust mitte kuidagi kahtluse alla ei sea. Ma ei tea neid testide tulemusi, aga ma olen päris veendunud selles, et meie pangad on hästi kapitaliseeritud, heade reservidega ja stress-testid annavad positiivsed tulemused. Kui keegi soovib, et me praegu deklareeriksime, et me aitame oma Eesti territooriumil tegutsevaid pankasid, kui nad peaksid testis kuidagimoodi põruma, siis seda lubadust on väga kerge välja anda, sest me teame peaaegu 100%, et neid aidata tegelikult vaja ei ole.

Jürgen Ligi

Aga mitte ka stress-testi pärast, isegi kui see teistpidi läheb.

Andrus Ansip

Iseenesest ei saa välistada võimalust, et stress-testi tulemused tekitavad mõnele pangale raskusi, sest kui levib informatsioon, et on teatud riskid, mille realiseerumisel mõni pank võib sattuda raskustesse, võib see kaasa tuua pangajooksu ja kõik muu taolise ning valitsuse abi kommertspankadele võib osutuda vajalikuks. Möödunud ülemaailmses finantskriisis – mõne jaoks see kriis ei ole möödunud, mõned riigid on praegu alles kriisi keskmes – oli ainult kaheksa sellist liikmesriiki, kelle valitsused ei pidanud kulutama maksumaksja raha selleks, et päästa kommertspankasid ja Eesti oli üks nendest kaheksast riigist ja nii jääb.

Juhataja

Aitäh! Nüüd on küsimuste kord. Palun!

Üllar Luup, Kanal 2

Härra Paet, milles see eestlaste vabastamise operatsioon seisnes? Räägitud on, et lunaraha ei ole makstud ja Liibanoni julgeolekujõud väidavad, et kolm vangistajat on veel kinni peetud. Kuidas see operatsioon toimus?

Urmas Paet

Seda võib nimetada operatsiooniks ja võib nimetada ka teiste sõnadega, aga see tegevus ei alanud mitte täna ega eile, vaid see tegevus algas kohe siis kui need seitse Eesti kodanikku rööviti. Tänahommikune Eesti kodanike vabastamine on lõpptulemus sellele protsessile, mis kestis kõik need kuud ja päevad röövimisest alates. Seesama töö informatsiooniga, töö info kogumisega, analüüsiga, töö partneritega. Täna hommikul kulges kõik rahulikult, mingit jõudu ei kasutatud. Kella viie paiku hommikul vabastati meie kodanikud ja toimetati Prantsuse saatkonda. Laiemas mõõtmes oli selgelt tegemist erinevate riikide, erinevate asutuste ja teenistuste ühisoperatsiooniga.

Juhataja

Aitäh! Palun Argo.

Argo Ideon, Postimees

Küsimus välisministrile, kas täna saab öelda, kes olid need röövijad, kelle käes eestlased vangis olid ja mis oli nende motivatsioon eestlasi kinni võtta ja hoida?

Urmas Paet

Päris lõplikult seda praegusel hetkel öelda ei saa. Soovin, et kõik annaksid endale selgelt aru, et antud juhul oli see erinevate riikide eriteenistuste ühisoperatsioon, mis tulemuseni viis. See kestis tegelikult kuid. Selles on kindlasti päris palju selliseid detaile, mida katavad erinevate riikide riigisaladused, mis tähendab seda, et minul ei ole võimalik neid avalikustada.

Juhataja

Andres, palun!

Andres Einmann, BNS

Kas te võite praegu selgelt välja öelda, et lunaraha eestlaste eest ei makstud?

Urmas Paet

Nagu ma nimetasin, oli tegemist ühisoperatsiooniga. Ühisoperatsioonil on alati mingid kulud ja need kulud olid ka seekord. Need kulud ei olnud väikesed, detailselt ei ole minul võimalik rohkem seda kulude poolt avada.

Andres Einmann, BNS

Jah või ei vastust lunaraha kohta te ei saa öelda?

Urmas Paet

Ma ütlesin, et olid ühisoperatsiooni kulud.

Andrus Ansip

Valitsused terroristidega läbirääkimisi ei pea. Valitsused lunaraha ei maksa. See deklaratsioon ei kehti mitte ainult Eesti Vabariigi Valitsuse puhul, vaid ka kõigi teiste riikide valitsused kinnitavad täpselt sedasama. Ei kuule te siit selle laua tagant mitte mingit muud sõnumit.

Andres Einmann, BNS

Kas pantvangistajad vabastasid eestlased vabatahtlikult või nad vabastati julgeolekujõudude poolt?

Urmas Paet

Nagu ma olen täna öelnud, sellel konkreetsel vabastamisel täna hommikul jõudu ei kasutatud. Eelnev töö, mida tehti kogu selle aja jooksul, viis selleni, et vabastamine täna hommikul toimus ilma jõudu kasutamata.

Juhataja

Palun, Andres

Andres Einmann, BNS

Kas teil on kinnitus ka kolme inimese kinnipidamise kohta, kes eestlaste rööviga seotud on?

Urmas Paet

Hetkel minul seda kinnitust ei ole ja selge on ka see, et kõik, mis puudutab selle kuriteo ehk inimröövi edasist uurimist ja ka võimalike selle teostajate või kurjategijatega tegelemist, siis selle esmane ja kõige suurem pädevus on ennekõike Liibanoni võimudel. Selles osas Liibanoni võimud kindlasti jätkavad oma uurimistoiminguid, et siis püüda võimalikult hästi selgeks teha, kes selle juhtumi taga oli. Kas ja milliseid toiminguid täna veel tehtud on, selle kohta mul praeguse seisuga infot ei ole.

Juhataja

Argo, palun!

Argo Ideon, Postimees

Kas pantvange hoiti kogu aeg Liibanoni territooriumil?

Urmas Paet

Sellest kohta saame suurema selguse mõne aja jooksul, aga vabastamine toimus Liibanoni territooriumil.

Juhataja

Kadri, palun!

Kadri Paul, BNS

Mul on küsimus rahandusministrile. Kuidas edenevad järgmise aasta riigieelarve läbirääkimised?

Jürgen Ligi

Praegu on ametnikevaheline etapp iseenesest korrektselt läinud. See tähendab, et projektide esitamine on olnud korrektne, ilma keeldumisteta järgida üldisi reegleid – meil on olnud hea koostöö. Kõige raskemad ajad on aga ees, sest varsti hakkavad ministrite vahelised kõnelused, kus saab igasuguseid emotsioone ja mõtteid vahetada.

Liina Kersna

Andres, palun!

Andres Einmann, BNS

Mul on küsimus eestlaste elamistingimuste kohta. Kas teil on rohkem detaile teada, kas neid hoiti kõiki ühes ruumis koos või eraldi, ja mitu korda nende asukohta vahetati?

Urmas Paet

Ma usun, et mõne tunni pärast on selles osas pilt palju parem. Hetkel on see esialgne informatsioon, kuna esimest infot sai koguma hakata alles pärast kella 10, kui nad olid Prantsuse saatkonda jõudnud. Esimeste hinnangute kohaselt olmetingimused ajas muutusid, oli ka perioode, kus pesemisvõimalused olid väga halvad, oli perioode, kus need olid paremad. Selles mõttes oli jah muutusi. Kas see oli tingitud otseselt asukohavahetusest või millestki muust, usun, et tänase päeva jooksul selgitame.

Andrus Ansip

Poisid tulevad koju tagasi, siis saate otse küsida.

Üllar Luup, Kanal 2

Kas lähedased on poistega saanud sidet pidada peale vabastamist?

Urmas Paet

Kohe täna hommikul, kui seitse meie kaasmaalast oli vabastatud, võtsime ühendust kõigi perekondade esindajatega – neid teavitati koheselt. Pärast seda, kui nad viidi Prantsuse saatkonda Beirutis, on neil olnud võimalus võtta telefoniühendus oma lähedastega.

Liina Kersna

Kas on veel küsimusi? Kai, palun.

Kai Vare, ERR uudised

Kas need Liibanonis kinnipeetud inimesed, kes nüüd Eestisse tagasi tulevad, saavad siin suhteliselt rahulikult oma elu jätkata või Liibanoni uurimisorganid kasutavad neid veel kuidagimoodi, et võtta mingeid tunnistusi, võib-olla kutsutakse neid kuhugi kohtuprotsessile või midagi sellest. Milline on rahvusvaheline tava?

Urmas Paet

Me oleme omalt poolt kindlasti avatud tegema edasi igakülgset koostööd Liibanoni uurimisorganitega, niipalju kui Liibanon vajalikuks peab. Uurimise edasist käiku juhib selgelt tema, sest selle riigi territooriumil see inimrööv aset leidis ja kuritegu toime pandi. Enne nende inimeste tagasilennu algust on Liibanoni võimudel võimalik kohtuda meie kaasmaalastega ja neid küsitleda ja saada neilt informatsiooni. Ka meie prokuratuur, Kaitsepolitsei ja teised politseiasutused jätkavad loomulikult koostööd oma Liibanoni kolleegidega vastavalt sellele, mida Liibanoni pool vajab.

Liina Kersna

Aitäh, rohkem küsimusi ei ole, pressikonverents on lõppenud.