Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 21. juuli pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 21. juuli pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
21. juuli 2011

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Peaminister Andrus Ansip on täna töövisiidil Ameerika Ühendriikides ja teda asendab kultuuriminister Rein Lang ja algatuseks sõna temale. Palun.

Rein Lang

Tere kaunist suvepäeva! See on troopiline kliima ja meie riigijuhid on ka igal pool laiali, kes siis Brüsselis ja kes Washingtonis. Aga riik toimib 24 tundi, valitsuse istungit peeti, ega nüüd ülearu palju teemasid ka ei olnud. Majandusministri ettepanekul saadeti parlamendi poole teele kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus. See puudutab küll otseselt ainult Euroopa direktiivi ülevõtmist, nii et siin siseriiklikke lahendamata poliitilisi probleeme pole.

Ja teine asi, mis võiks tähelepanu pälvida – valitsus määras Kaitseväe juhatajale ametipalga. Seadusest tulenevalt peab valitsus seda tegema. Kaitseväe juhataja ametipalk on 3332,7 eurot, millele omakorda lisandub lisatasuna auastmetasu, 611,51 eurot. Kaitseväe juhataja on auastmelt kindral. Valitsus andis Vara vallale munitsipaalomandisse maad ja keeldus ühele inimesele Eesti kodakondsuse andmisest. Sotsiaalminister esitas kolm aruannet valitsuse poolt kinnitatud tegevuskavade kohta, sellest räägib Hanno ise. Ja Jürgen räägib stabiliseerimisreservist, mille kohta ta andis ka täna valitsusele ülevaate.

Juhataja

Hanno, palun.

Hanno Pevkur

Tere! Ilusat suvepäeva minugi poolt! Jah, alustame rahvastikutervise arengukavaga. Andsime valitsusele ülevaate, kuidas meil 2010. aasta läks. Üldiselt on rahvastikutervise näitajad liikunud kõik paremuse poole, välja arvatud üks – ülakaalulisus.

2010. aastaks on meil ülekaaluliste isikute osakaal saavutanud 31,7%. See on kindlasti selline negatiivne trend, milles igaüks saab üht-teist ära teha, et paremini oma käitumis- ja liikumis- ja muid harjumusi kohandada selliseks, et kehakaal ei suureneks. Kehakaaluga kaasnevad teatavasti kõik muud mured. Kõige lihtsamad on kolesterool ja südameveresoonkonna haigused, mis selle tagajärjel tekivad ja kõik ebameeldivad haigused sinna takkaotsa.

Alkoholi tarbimisest. Alkoholi tarbimisega läks seis natuke paremaks. 2010. aasta number on 9,7 liitrit absoluutalkoholi isiku kohta. Meenutuseks, et 2009. aastal oli see 10,1 liitrit. Tipus olime 2008. aastal, kus see oli 12,6 liitrit. Sealt on allapoole tulek päris märkimisväärne olnud ja ma väga loodan, et see ei ole olnud ainult masu mõju, ning me saame siiski rääkida ka sellest, et inimeste tarbimiseelistused on natukene muutunud.

Eeldatav eluiga on natuke pikenenud ja selle peamine põhjus on enneaegsete surmade vähenemine ja vigastussurmade arvu langus. Liiklussurmade arvust on 2010. aastal korduvalt räägitud, alkoholi mõjul toimunud õnnetuste arv on samamoodi vähenenud. Kõik me mäletame, et eelmisel aastal oli probleemiks eelkõige uppumissurmad, selle aasta esimese poolaasta näitajad on uppumissurmade koha pealt oluliselt paremad. Soovin rahvale ujuma minnes kindlasti kainet mõistust – soojasid ilmasid on veel palju tulemas, kindlasti tuleb vaadata, kuhu ja millises konditsioonis ujuma minna ja milline on ujumisoskus.

Rahvastikutervise arengukava kätkeb endas ka teiste ministeeriumide tegevusi. Hea meel on, et vastu sai võetud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kus tugisüsteemide parandamine ja õpivõimaluste paindlikumaks muutmine on meie jaoks oluline eelkõige läbi terviseõpetuse õppekava. See on meie jaoks hästi oluline. Retseptiravimite omaosalus langes eelmisel aastal natukene. Kindlasti aitas üldist seisu parandada ka eelmise aasta toimetulekutõus 1000-lt 1200-le kroonile. Mäletatavasti alustas eelmisel aastal tööd ka Terviseamet, mis muutis tegevuse natukene koordineeritumaks. Ja veel hulk tegevusi, kõike ei jõua siin üles lugeda.

Järgmisena räägiks natukene HIV/AIDSi riiklikust strateegiast ja alustuseks mõned numbrid. 1988. aastast on kuni 15. juuli seisuni registreeritud või diagnoositud Eestis HIV-nakkus 7904 juhtumil. Eelmisel aastal diagnoositi 372 juhtu. Seda on 10% vähem kui 2009. aastal ehk mingisugune vähenemine jätkuvalt toimub. Küll tuleb öelda, et uutest juhtudest 39%, st 144 juhtu olid naised ja väga valdavas osas on see jätkuvalt Ida-Virumaa ja Tallinna probleem. Ida-Virumaal on kõikidest registreeritutest 45% ja Tallinnas 44%. Mujal Eestis kokku 39 juhtu. Oleme eesmärgiks seadnud, et meie HIV-diagnooside arv 100 000 elaniku kohta võiks langeda 20-ni. Mujal Eestis on see langenud viieni. Mujal Eestis ei ole see märkimisväärne probleem, mure on Ida-Viru ja Tallinnaga. Ida-Virumaal on lausa 100 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kindlasti on nii Ida-Virumaa kui ka Tallinn murekohaks.

Jätkuvalt on mureks süstivad narkomaanid ja süstivate narkomaanide seksuaalpartnerid. Omalt poolt püüame laiendada HIV-testimise võrgustikku. Kindlasti arutame kiirtestimise laiemat levivõimalust Eestis. Minu pärast võiksid igas perearstikeskuses olla kiirtesti võimalused, et saadakse kiire esimene tulemus ja kui inimesel on juhtumisi positiivne tulemus, siis on võimalik saada juba tõenduspõhine analüüs laborist. Kiirtesti tegemise võimalusi peaks kindlasti laiendama.

ARV-raviga jätkame, see on suureneva tendentsiga. Kogu summa, mis HIV/AIDSi strateegia elluviimiseks eelmisel aastal kulus, oli peaaegu 193 miljonit krooni. Päris märkimisväärne summa. Tulevikku vaadates on mõned murekohad ka.

Kindlasti suureneb isikute arv, kes vajavad kompleksset ravi ehk teisisõnu, nad vajavad kahte-kolme erinevat ravi, olgu see siis ARV või tuberkuloosi või opioidi asendusravi. Ühisravi on suurenemas ja teenuste integreerimine on meie jaoks oluline.

Räägiks natukene ka narkomaania ennetamise riiklikust strateegiast. Järgmisel aastal on tulemas rohkem infot, 2011. aasta oktoobris peaksime kätte saama süstivate narkomaanide rahvastikurühma suuruse ja süstivate narkomaanide HIV-levimuse ja riskikäitumise uuringu. 2012. aastal tuleb uus ESPAD-uuring, mis vaatab juba detailsemalt narkootikumide tarvitamist. Läbi ajaloo me tegelikult näeme seda, et narkomaania on ikkagi just kooliõpilaste seas rohkem levinud. Kui 1995. aastal tehtud esimene uuring ütles, et elu jooksul olid mingit narkootilist ainet proovinud 7% 15–16aastastest, siis 1999. aastal oli see number 15%, 2003. aastal – 24% ja 2007. aastal – 30%. Nagu ma ütlesin, uue numbri saame järgmisel aastal, sel aastal viiakse uuring läbi ja järgmise aasta alguses saame need kätte. See on kindla intervalliga, nelja-aastase intervalliga tehtav uuring. Kui vaatame narkomaaniasse suremust, mis tegelikult mõjutab ka rahvastiku üldist tervist ja oodatavat eluiga, siis tuleb siiski tunnistada, et suurusjärgus 100 inimest on viimastel aastatel narkootikumide tarvitamise tagajärjel surnud. Eelmisel ehk 2010. aastal oli see number täpselt 97 inimest. 2009. aastal oli see küll oluliselt suurem – 161. Aga saja kandis ta on siin olnud viimastel aastatel. Ja enamik narkootikumide tagajärjel surnud isikutest olid meessoost, 87,6%. 55% elas Tallinnas, 26% Ida-Virumaal ja enamik olid noored mehed, 20–34aastased, neid oli lausa 85%. Narkootikumide üledoos või narkootikumidega seonduvad surmad – riskigrupp on kindlasti noored mehed ja vene keelt kõnelevad mehed. Vene rahvusest oli 78% isikutest, nendest noortest meestest.

Eelmisel aastal tuli hulk uusi teenuseid, näiteks noorte ja lastevanemate nõustamisteenus, samamoodi HIV-positiivsetele ja sõltuvusprobleemidega isikutele suunatud nõustamisteenus. Alustasime Ida-Virumaal ja sel aastal läheme sama teenusega edasi teistesse Eesti piirkondadesse. Koos lastehaiglaga alustati lastevanemate nõustamisteenust. Erinevaid teenuseid, erinevaid uusi võimalusi ja täiendavaid võimalusi on siin terve hulk.

Kogu narkomaania ennetamise riikliku strateegia elluviimiseks kulus eelmisel aastal 21,5 miljonit Eesti krooni. Kui vaatame natukene tulevikku, siis järgnevatel aastatel tahame kindlasti laiendada varajase sekkumise programme ja lastevanematele suunatud nõustamisteenust. Ja uute teenustena tahaks arendada välja amfetamiinisõltlaste ja mittesüstivate narkomaanide ravivõimalusi, parandada nende ravivõimalusi ja parandada erinevate sotsiaalteenuste kättesaadavust sõltuvusprobleemidega inimestele.

Need olid kolm istungi punkti. Aga ütlen siis ühe n-ö istungivälise punkti. Viimastel päevadel on ajakirjandus käsitlenud võimalikke muresid seoses 1. augusti ja Eesti perearstide ultimaatumiga, et nad – need, kes elektrooniliselt tervise infosüsteemi andmeid annavad – ei teosta enam Sotsiaalkindlustusametile terviseseisundi kirjeldust. Eelmisel reedel oli meil perearstidega kokkusaamine. Tänaseks oleme kokku kirjutanud seaduse eelnõu muudatuse. Kõik aga peavad kindlasti aru saama sellest, et esiteks, ilma parlamendita seadust muuta ei saa. Teiseks seda, et isegi kui tervise infosüsteemis sisalduvad andmed puude määramiseks, siis ei pruugi need olla piisavad – perearstidele see kohustus siiski jääb. Kolmandaks, ka õiguskantsler on eelmisel aastal öelnud seda, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses välja toodud perearstide kohustus terviseseisundit kirjeldada on igati korrektne ja see kuulub nende töö osa sisse. Ükski inimene, kes läheb puuet taotlema, ei tohi jääda selle teenuseta. Ja perearstidel on kindlasti kohustus inimese terviseseisundit kirjeldada, sest keegi teine ei saa terviseseisundit paremini teada kui iga inimese enda perearst. Ma väga loodan, et see seadusemuudatus, mille me perearstidele saadame, rahuldab neid ja see väike hulk perearste, kes täna tervise infosüsteemi patsientide andmeid saadavad, et nad saavad oma tööd tulevikus paremini korraldada. Siin on üks oluline koht patsiendil – kui patsient ikkagi ei anna Sotsiaalkindlustusametile nõusolekut tervise infot vaadata, siis peab seda tegema edasi perearst. Debatid perearstidega kindlasti jätkuvad ja ma usun, et enne 1. augustit suudame perearstidega kenasti mõlemaid pooli rahuldava tulemuse leida. See ei puuduta ainult puuete vormistamist, see puudutab töövõimetuse vormistamist, see puudutab ka seda, kui inimene näiteks on 120 päeva olnud haiguslehel ja ta tahab seda haiguslehte pikendada tulenevalt oma haigusest, ka siis tuleb täita sama terviseseisundi kirjeldus, et seda haiguslehte pikendada. Seal on terve hulk erinevaid küsimusi ja ma usun küll, et ka perearstid ei taha, et keegi nende enda nimistus olevatest patsientidest võiks jääda kehvemasse seisu sellepärast, et tema terviseseisund on tema enda perearsti poolt kirjeldamata. Mina olen optimistlik ja ma usun küll, et 1. augustist võivad kõik, nii tänased puudega inimesed, kes vajavad puude ümbervormistamist, kui uued taotlejad olla rahulikud. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Aitäh! Valitsus astus sammukese, väärtusega 200 tuhat eurot, omandireformi lõpetamise poole. See raha on ette nähtud administratiivse võimekuse tõstmiseks, me tahame lõpetada vara tagastamise kompenseerimise tuleva aasta lõpuks. See protsess on lõpuosas kõvasti takerdunud, tahame talle hoogu juurde anda. Lõpetamata on üle 1600 vara tagastamise ja kompenseerimise toimiku. Muutsime protsessi administratiivselt 2010. aastal, kui lõpetati linnakomisjonide töö ja anti ülesanded maakonnakomisjonidele. Selle protsessi peamine rahaallikas on ka omandireformi reservfond, kus on praegu veel raha 27 miljonit eurot.

Valitsus sai ülevaate stabiliseerimisreservi olukorrast, see on tavapärane, regulaarne tegevus. Selle reservi turuväärtus on kasvanud kvartaliga 3,8 miljonit ja maht on soetusmaksumusest 320,9 ja turuväärtusest 324,1 miljonit eurot. Tulususe tase on üle normportfelli olnud, selles mõttes ei ole asjad halvad. Kui rääkida paigutustest, siis ilmselt omab praegu tähendust see, et 82,1% paigutustest on Euroopa Liidu valitsuse võlakirjadesse. See on lihtsalt üks näide, kui huvitatud me oleme sellest, et riikide võimekus Euroopas oma võlgu teenindada oleks tugev. Et neid ikkagi peetakse endiselt kõige kindlamateks raha paigutuse viisideks, ega suurt valikut ju raha hoidmiseks turul ei ole, idee poolest peaksid riigid oma võlad maksma. Likviidsed varad on suurenenud poole aastaga 109 miljoni euro võrra, kassareservi maht on 788,4 miljonit ja keskvalitsuse laenud 173,9 miljonit juuni lõpu seisuga.

See võlakirjade teema on seotud veel ühe päevakorra ja päevakajalise teemaga. Valitsus sai ülevaate ka ECOFINi eurogrupi eelmisest kohtumisest, mille mõnetine järg on praegu toimuv valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine, mis ei ole üldiselt tavapärane formaat – kohtumine ise on ka erakorraline. Teatavasti esindab meid seal president Ilves, kuna peaminister on pikalt planeeritud lähetuses USA-s. Kui eile võis lugeda, et Eesti seisukohad on salastatud, siis tegelikult on muidugi tegemist täiesti tavalise protseduuriga. Kui minnakse läbirääkimistele, siis lüüakse seisukohtadele asutusesisese kasutamise tempel. Ei saa ju teistmoodi läbi rääkida, kui ütleme siis, administratiivselt looritatud seisukohtadega. Need seisukohad iseenesest ei ole erinevad sellest, mida arutasime hiljuti ECOFINis ja eelkõige eurogrupis. Võib öelda, et Kreeka probleemi lahendamiseks ei ole meil mingeid punaseid jooni, need positsioonid, mida arvatavasti seal arutatakse, on meile vastuvõetavad ja me kindlasti oleme väga huvitatud sellest, et lahendus Brüsselis tuleks. Turgudele on vaja anda kindel signaal, et riigid tegelevad teemaga tõsiselt, eurotsoon võtab asja tõsiselt ja suudab ka oma probleeme lahendada. Turud ei ole mingisugune asi, mida me saame üle kavaldada, kuigi nad ei ole üdini targad ja kipuvad liialdama ühes ja teises suunas, on selge, et riigid saavad oma laenud siiski turult. Abiprogrammides olevad riigid on abiprogrammides põhjusel, et nad ei ole suutelised enam turult laenama, turud ei usalda neid. Mida vähem neid riike on, keda ei usaldata, seda parem. Neid, kes programmide all on, peame aitama väga üldistes huvides. See on meie majanduse huvides. Samas, ma ei ole nõus hinnanguga, et täna otsustatakse euro saatus. Ma ei kujuta seda isegi ette, kuidas seda saab otsustada, sest euro kui idee ja kui hädavajalik instrument Euroopa majanduses ei kao kuhugi, küsimus on ainult üksikute eurotsooni liikmete rahanduse kvaliteedis. Ja see ei tähenda, et kuidagi oleks kahtluse all euro kui rahaühik ja rahasüsteem. Eesti jääb igal juhul mingisugust valuutat ka kõige mustema stsenaariumi korral kasutama, seda ei maksa kahtluse alla seada. Kindlasti ei ole mõtet Kreeka vastutust siis defineerida sedapidi, et see ei ole enam Kreeka probleem, see on eurotsooni probleem. Kindlasti on Eesti positsioon see, et Kreeka peab täitma väga karme tingimusi, et laenu saada. Aga praegu me selles abiprogrammis sees ei ole ja mis selle tõdemusega edaspidi saab, see sõltub ikkagi konkreetsetest otsustest, mismoodi need mehhanismid üles ehitatakse.

Peale Kreeka programmi on suure punktina arutelul ka EFSFi ehk finantsstabiilsuse fondi piirangud. On väga tõenäoline, et need muutuvad paindlikumaks, EFSF saab volitusi juurde, et riigid saaksid laenu. Võib-olla hakkab EFSF ka järelturult mingis mahus võlakirju ostma, mida seni välistati. Tuletan meelde, et keskpank on järelturult võlakirjade ostmisega pankade toetamiseks pikka aega tegelenud, nüüd on siis ka EFSFi puhul see asi täiesti reaalselt arutelul. Aga sellest ei tasu järeldust teha, et riigi laenu saamise tingimuslikkus on kuidagi kahtluse alla seatud, need asjad ei ole seotud, nagu varem on siin mulje jäänud. Tingimused riigile jäävad ja mingit võlakirjade ostmist ilma range majanduspoliitilise programmita loomulikult ka järelturult ei hakka toimuma.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on küsimuste kord. Kellel on? Palun.

Liina Valdre, BNS

Oleks küsimus rahandusministrile. Kui tõenäoline on see variant, et Kreeka laen tuleb EFSFist või tuleb siiski mingi muu kokkulepe veel?

Jürgen Ligi

Seda protsenti on võimatu nimetada, aga see on tõenäoline. Ütleme nii, et kui vaatate EFSFi ja ESMi koos, siis need poliitilised barjäärid, et Kreeka ka liituks sellise üldise raamistikuga, on tegelikult tugevasti madalamaks muutunud. Need riigid, kes seda siiani välistasid, ei ole seda teemat enam sellisel moel püstitanud, sellise kategoorilise eitusena. See Kreeka eraldi seismine – selle tõenäosus on vähenenud, et see ka tulevikus nii jääb.

Juhataja

Aitäh! Kellel on, palun, järgmine küsimus? Ei ole.

Rein Lang

Valitsusel on palve, et need, kes tahavad minna väljapoole Eestit eksootilistesse paikadesse, siis enne kuskile minemist palun külastage Välisministeeriumi kodulehekülge, kus on iga riigi kohta väljas informatsioon. Eriti tasub lugeda nende piirkondade kohta, kuhu ei soovitata sõita. Välisministeerium peab seda kodulehekülge heas usus ainult meie oma kodanike ja elanike kaitseks. Usaldage siis neid inimesi, kes selle informatsiooni sinna üles on pannud. Ma saan aru, et seiklushimu on väga suur, aga see seiklushimu võib teinekord kaasa tuua Eesti riigile ja tema maksumaksjatele üsna suuri kulutusi. Nii et selleks seda kodulehte peetaksegi, et seda saaks vaadata ja oma sõiduplaane vastavalt sellele siis kavandada. Jürgen tahab võib-olla siis mureliku rahandusministrina midagi lisada?

Jürgen Ligi

See ei ole enam inimeste isiklik risk, see ei ole isegi ainult haiget ja muret tegemine oma omastele, see on väga arvestatav koormus kogu ühiskonnale, mida siis sellistel juhtudel tuleb kanda. Me võime rääkida väga vähe sellest, aga siin on otsesed kulud, mida me kokku lööme ja siin on ka väga suured kaudsed kulud. Arvestage, et ikkagi kümned inimesed töötasid päevast-päeva selle mure lahendamiseks. Kokkuvõttes läks see mitte ainult tunnete ja inimeste energia ja tegemata asjade jagu maksma, vaid ka selgelt rahaliselt. See ei ole ainult isiklik küsimus. Ei piisa lihtsalt selle kodulehekülje lugemisest, sellest tuleb ka teha järeldus, et sinna ei tohi minna.

Rein Lang

Aga elamusi saab ka lähemalt. Sõitke Saaremaa ooperipäevadele, seal esineb laupäeval maailma esitenor Hoze Cura, on veel mõned piletid saada.Kes kiiresti reageerib, siis on neid võimalik veel täna hankida. Kindlasti tasub seda teha. Ja Kadriorus käivad Euroopa meistrivõistlused juunioride kergejõustikus. Sealt on esimene maailmarekord tulnud. Jälle põnev. Nii et ilusat suve ja nautige!

Juhataja

Aitäh! Ja aeg intervjuudeks.