Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 28. juuli pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 28. juuli pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
28. juuli 2011

StenbockiMajaMart Laar

Tervist kõigepealt! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi ja sissejuhatuseks võib ütelda, et Vabariigi Valitsus on jõudnud oma istungite arvu poolest Jeesuse ikka ehk meil oli täna järjekorras 33. istung, mis siis lähtuvalt suvisest perioodist oli küll üsna lühikese päevakorraga, 8 punkti, lisaks veel ülevaated EL nõukogude ja tippkohtumise otsustest, millest ongi kaks ministrit kaasas, et nendest rääkida.

Kaks seaduse eelnõu läks Riigikogu poole teele. Neist esimene puudutab kiirgusseaduse muutmist, millega täpsustatakse erinevate asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel ja seda kõike selleks, et tagada riigis tõhusam kiirgusohutus.

Valitsusele antakse volitus kehtestada määrusi, millega reguleeritakse kiirgushädaolukordade lahendamist ja radioaktiivsete ainete ning jäätmete riigi valdusse võtmist, kui selleks vajadus on ja võetakse meie õigusesse üle ka Euroopa Liidu vastavad direktiivid.

Teine valitsuses heaks kiidetud eelnõu puudutab lastekaitset. Nimelt, Eesti juba 2002. aastal ühines lastekaitse konventsiooniga ja tänase otsusega soovime deklareerida, et selle konventsiooni reeglid on ülimuslikud teiste õigusabilepingute, need on siis sõlmitud Balti riikide ja Poolaga.

Tekkinud on olukord, kui teatud asjades on dokumendid olnud erinevad ja on igati praktiline ning vajalik ja laste huvisid kaitsev, et need ühtlustatakse. Me oleme ka oma partneritega kokku leppinud, et me teeme seda tööd kõik koos, nii et paralleelselt samasugused otsused võetakse vastu Lätis ja Leedus.

Muutsime mitut isikut tõendavate dokumentidega seotud määrust sellel eesmärgil, et muuta meie liitlasriikidest pärit kaitseväelaste viibimine Eestis bürokraatiavabamaks. See on ala, millel on teatud segadust olnud, kus on olnud üsna tugevat bürokraatiat. Tänane otsus selle bürokraatia kõrvaldab. See on küll väikene küsimus, kuid tihtipeale meie kaitsevõimele ja rahvusvahelisele koostööle väga oluline.

Näiteks kui võtta välisriikide sõjaväelased, kes töötavad Balti Kaitsekolledžis või NATO Küberkaitsekeskuses, siis neil on olnud probleeme nende dokumentide ajamisega. Ja nüüd, kui me selle korda ajame, on inimestel rohkem soovi ja riikidel soovi oma ohvitsere siia Eestisse tööle saata. See ei puuduta väga suurt hulka inimesi, umbes 30-40, kuid kokkuvõttes just nendel meile olulistel aladel teeb ta meie partnerite siiasaamise oluliselt kergemaks.

Ja see põhimõtteliselt ongi valitsuse istungi peamistest punktidest kõik. Ma annaksin nüüd sõna rahandusminister Jürgen Ligile, kes räägiks Kreeka võlakriisile lahenduste leidmiseks toimunud euroala tippkohtumisest ja mis sellest siis meie tuleneb.

Jürgen Ligi

Aitäh! No mina seal tippkohtumisel ei käinud, kuigi see oli üks mõte, kes peaministrit võiks asendada, oli president. Aga üldiselt peab ütlema, et suvi on küll meie valitsuses vaikne, aga ta on rahanduses hästi ärev, laiemalt ka, mitte ainult Euroopas.

Tippkohtumine euroala raames oli erakorraline üritus. Põhiküsimus Kreeka, aga ka abipaketid laiemalt, ka EFSFi staatus. Enne seda tippkohtumist rahandusministrite vahel olukorda nimetati tulekahjuks ja selge, et sellised kohtumised olid eelkõige tulekahju maha võtmine. See paanika, mis turgudel hoogu võttis – selle peatamine oli eesmärk.

Need otsused, mis langetati, oli tegelikult, ütleme, parasjagu radikaalsemad kui rahandusministrite kohtumise ajal võis prognoosida. Tehti natukene suuremaid leevendusi Kreekale ja olulisi leevendusi ka EFSFi reeglistikus, mis siis turgudele hästi mõjus ehk leegid, võib öelda, et mõneti summutati.

Kreeka 10-aastaste võlakirjade tootlus näiteks langes peale tippkohtumist 18-lt 14,5 protsendile ehk siis võlakirjade turuhind tõusis. Võib öelda, et sellist lühiajalist rahunemist, mis oli eesmärk, see saavutati.

Loomulikult tuleb üle rõhutada, et põhitöö on ikkagi teha Kreekal endal ja selleks siis on tal tugevad partnerid nii Euroopa Komisjoni, Keskpanga, IMFi näol kui ka muidugi liikmesriikide näol.

Kreekale pakutakse tehnilist abi, mitte ainult raha. Ja raha pakkumise puhul tuleks ikkagi üle rõhutada, et iga päev ilmub mingisuguseid üleolevaid kommentaare Kreekaga seoses, et raha ei anta, antakse ikkagi laenu. Selle raha andmise mõte on anda aega, aga mitte lihtsalt aega, nagu on populaarne siin öelda, vaid ikkagi aega reformideks. Ei ole adekvaatsed need hinnangud, mis ütlevad, et kõik fundamentaalsed probleemid on lahendamata, et anti ainult aega. Ei. Fundamentaalsete probleemide lahendamise kallal käibki töö ja Kreeka uus programm peaks olema valmis septembri alguses.

Kreeka tingimused kindlasti kergemaks ei lähe, aga mis kergemaks läheb, on tema võla profiil. Ta ei pea nii palju intressi maksma, väga oluline oli intressi määra alanemine 3,5 protsendile ja võlakirjade vahetamine valdavalt siis 15-30% või aastase võlakirja järgi, mis tähendab, et rahavoogudega on Kreekal palju kergem ja ta saab oma asju siis teha, kasutada ära oma erastamisagentuuri, korrastada tööjõu seadusandlust, konkurentsireegleid täiustada ja nõnda edasi. Nii et fundamentaalsete asjadega kahtlemata tegeldakse, nii palju kui siis Kreeka ühiskond seda ise on suuteline tegema. Tulemus ei ole loomulikult garanteeritud, aga need väljavaated, et Kreekast saab asja, on siiski tekkinud.

Selle kohtumise ajal, selle kohtumisega seoses räägiti ikkagi nii ka, et otsustatakse euro saatust, sel teemal kommenteeriks küll, et euro saatust ei arutatud seal. Euro on vältimatu instrument Euroopa majandusruumis ja pigem võib või täpselt samuti võib siis öelda, et järgmine nädal otsustatakse dollari saatust – dollari alal on ka suured otsused tulemas. Kui üldse nagu euro tervisest rääkida, siis on ta ikkagi eelkõige võrdluses dollariga ja dollari olukord tegelikult fundamentaalselt on kehvem kui euro oma, palju suurem on puudujääk, suurem võlakoorem.

Üldiselt USA majandus loomulikult on palju suurema usaldusega kui Euroopa oma, kuid tema suur eelis – võime poliitilisi otsuseid langetada häda korral, on praegu juba kahtluse all. USA, nii paradoksaalne kui see ka ei ole, ei saa õigust, valitsus õigust laenu rohkem võtta. Sellel on hästi tõsised tagajärjed kindlasti maailma majandusele, sest siiamaani on ikkagi USA võlapaber kõige kindlam, A-reitinguga ja neid raha paigutusvõimalusi kindlaid ju maailmas väga palju ei ole. USA poole on alati pöördutud, kui on häda käes, kui on vaja raha paigutada kindlalt, sest USA föderaalreserv on need võlad alati valmis olnud katma, nii kui turg seda ei tee. Üldiselt on föderaalreservi panus USA võlgadesse umbes või ütleme, USA sellise abipaketi kriisiaegse kvantitatiivse leevendamise maht samas suurusjärgus kui Euroopas. Selles mõttes Euroopa siin EFSFi ja ESMiga midagi enneolematut ei loonud, USA eelis on üks valitsus, aga need elementaarsed näitajad, nagu võlakoorem ja defitsiit on USAs ikkagi lahendusest palju kaugemal kui Euroopas.

Ma selles mõttes isegi Kreeka kohta ütleks, et Kreekaga vähemalt keegi tegeleb või tegeldakse rahvusvaheliselt. USAs on suhteliselt patiseis praegu. Miinus kuhjub ja see on lähiaja majanduse suurim risk, mitte niivõrd Kreeka, kuivõrd USA uudised. Aga selle Kreeka abistamise otsusega loodeti ikkagi mitte lihtsalt Kreekat päästa, vaid eelkõige peatada nakkuse ja paanika levik ja seda võib öelda nädalase teadmise järgi, et selles suunas ikkagi on tulemust saavutatud. Vaatame siis, kui pikalt, ega siin kõik need probleemid on väga pikaajalised, mida Kreeka peab lahendama ja mitte ainult Kreeka, vaid eurotsoonis veel palju riike. Aitäh!

Mart Laar

Veel on sõna nendest otsustest, mis tehti siseministrite kohtumisel, siseministril.

Ken-Marti Vaher

Aitäh! Eelmisel nädalal toimus mitteametlik siseministrite kohtumine Poolas, kes võttis üle teatavasti Euroopa Liidu eesistumise. Sopotis arutati peamiselt kolmel teemal: sünteetiliste narkootikumide pakett, mis on siis Poola eesistumise üks initsiatiive; Schengeni tulevikku, mis on sisuliselt igal nõukogul päevakorras; ja e-piiride pakett, mis on siis Eesti jaoks üks huvitavamaid ja olulisemaid asju.

Kõigepealt sünteetilistest narkootikumidest. Poola on võtnud initsiatiivi ja tõenäoliselt tahab välja tulla täiendava seadusandliku algatusega, mis puudutab sünteetiliste ainetega seonduvat kuritegevust, narkokaubitsemist. Kogu Euroopas on sünteetiliste narkootikumidega seonduv kasvavas trendis. Eestis on täpselt samamoodi. Väga suur osakaal meie nn narkoturust on sünteetiliste narkootikumide käes – kuskil 50% ja isegi üle on sünteetilised narkootikumid, mida siis teatavasti erinevates laboratooriumides toodetakse. See on ammu juba piiride ülene kuritegevus, mis hõlmab kodanikke erinevatest riikidest, erinevatest rahvustest. Vastumeetmete teema on kindlasti üks keerulisemaid. Euroopasse saabuvad need lähteained, millest sünteetilisi narkootikume tehakse, seaduslikul teel. Siseministrid avaldasid igakülgset toetust initsiatiivile, mida Poola ette tahab võtta – ühe konkreetse nõukogu otsuse täiendamine, mis puudutab keelatud ainete nimekirja, uute ainete lisamist, info vahetust ja eraldi sünteetiliste narkootikumide vastast pakti. Eelmistest aastatest on teada, et heroiini ja kokaiini kohta on vastav pakt Euroopa Liidus vastu võetud, nüüd on sarnane initsiatiiv tänase eesistuja poolt, mis puudutab n-ö kunstlike ehk sünteetiliste narkootikumide teemat.

Teine teema, Schengeni tulevik. Kõik siseministrid avaldasid põhimõttelist arusaama sellest, et me ei tegele mitte sisepiiride taastamisega, vaid eelkõige välispiiride tugevdamisega. See teema Schengeni tulevikust puudutab eelkõige välispiiride tugevat valvet ja kindlasti mitte sisemiste barjääride ehitamist. Te tõenäoliselt teate seda, kus on selle välispiiri kõige nõrgemad kohad – jutt ja teema viib meid jälle sinna Kreeka maale. Kreeka-Türgi piir on see, mis laseb kõige rohkem illegaale üle ja seal on n-ö juustu sees kahetsusväärselt üsna suured augud.

Migratsiooni surve osas on nii Eesti kui mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigi arusaam nn e-piiride paketist. See tähendab, et kõikide kolmandatest riikidest pärit piiriületajate passiandmed ja sõrmejäljed oleks võimalik lisada ühtsesse andmebaasi. Siin on väga oluline, et õiguskaitseorganitel oleks sellele andmebaasile ligipääs. Esmane arutelu e-piiride paketi üle oli meil eelmisel nädalal. Septembriks on komisjon ette valmistamas omapoolsed täiendavad kulutused, kalkulatsioonid ja võimalikud õigusaktide projektid. Miks on see Eesti jaoks tähtis? Siin on kaks põhimõtet.

Esimene on see, et Euroopa Liidul on teatavasti käimas kolmandate riikidega nn viisavabaduse läbirääkimised. See puudutab idapartnerlusriike: kuus riiki pluss Venemaa. Eesti jaoks on tähtis, et oleksid kõik võimalikud tagatised ja garantiid selleks, et maandada sisejulgeoleku ja kuritegevusega seonduvaid riske, mis siis sellest kunagi võimalikust viisavabadusest võib tulla. Täna viisavabaduse suhtes loomulikult mingisuguseid ajakavasid ei ole, aga me kõik teame, et läbirääkimised käivad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ja mitmete teiste riikide vahel. Eesti kui piiririigi jaoks on väga selge vajadus tagatiste ja garantiide osas.

Teine on IT-agentuur. See saab olema agentuur, mis hakkaks uute tehnoloogiate kasutusele võtmist koordineerima, juhtima ja selle eest vastutama. Mis tähendab seda, et Tallinna linnast hakatakse tegelikult suunama esialgsete kalkulatsioonide kohaselt kuskil 1,3 miljardi suuruseid infosüsteemide arendusi ehk siis nn e-piiride paketti. Need kalkulatsioonid on esialgsed ja eks me tuleme septembris nende juurde täpsemalt tagasi, kui Euroopa Komisjon on teinud juba omapoolsed täpsemad kalkulatsioonid. Mul oli eraldi kohtumine ka siseasjade voliniku proua Malmströmiga, kes kinnitas, et 2012. aasta alguseks on nad valmis vastavate õigusaktide eelnõudega, mis lähevad loomulikult arutelu alla, igal juhul läbivad erinevaid vaidlusetappe Euroopa Parlamendis, kindlasti Ministrite Nõukogus. Kindlasti võtab see oma aja, aga meie eeldus on, et oma aja võtavad ka viisaläbirääkimised, mida Euroopa Liit peab kolmandate riikidega. Nii palju siis meie eelmise nädala üsnagi pikast ja mitmeid teemasid puudutanud siseministrite kohtumisest Poolas.

Mart Laar

Aitäh! Nüüd võibki ainult pärida, kas on ajakirjanikel küsimusi?

Juhataja

Ma annaks siit mikrofoni ka. Öelge oma nimi ja väljaanne, mida esindate, stenogrammi tarbeks.

Üllar Luup, Kanal2

Härra Ligi, kuidas teha inimestele selgeks, et see abipakett, mis nüüd eurot päästab, ESM, et need miljonid, mis siit lähevad sinna paketti, et need aitavad Euroopat nagu kuidagi elatustaset ühtlustada? Sest kui võtta seda, et Eestis on miinimumpalk, keskmine palk ja see kõik on kuskil taga otsas ja samas näiteks sellistes maades, nagu Kreeka ja Itaalia, Portugal, seal on tegelikult need palgad ikka tunduvalt suuremad. Kuidas nüüd seda vastuolu selgitada?

Jürgen Ligi

Ega ei peagi inimesi kõiges veenma. Selle paketi, mille täpne nimi on ESM, aga õigemini lähima kahe aasta jooksul veel EFSF ja Kreeka programm on ju veel eraldi, eesmärk ei ole ju ühtlustada elatustasemeid. Selleks on liikmesriikide targad otsused ja mõneti siis Euroopa Liidu eelarve, mis elatustaseme ühtlustamise suunas toimib. Eesti puhul on kahtlemata minimaalne võlakoorem ja tasakaalus eelarve väga head garantiid selleks, et me jõuaksime elatustasemeni, Euroopa keskmise suunas liiguksime, mida me siis kahtlemata praegu teeme oma majanduskasvuga. Aga ega ma ei arva üldse, et rahvas aplausiga võtab vastu nende riikide abistamise, kes on oma elatustaseme võlgu hankinud, lihtsalt selline paratamatus, et suured otsused ei muutu kõik populaarseks kunagi.

Aga miks me seda teeme, on veel kord, mitte elatustaseme ühtlustamiseks, vaid majanduslikel põhjustel, et igasugune maksejõuetus Euroopas lööb kogu Euroopat valusalt. Lööb meid kindlasti ja see tähendab töökohtade kadu, see tähendab investeeringute vähenemist, kallimaid laene ja elatustaseme langust igal pool. Selline egoistlik element on seal sees, altruistlikku on seal ka, et Euroopa solidaarsus on siiski tõsiasi.

Me peame tunnistama, et meie suhtes ollakse oldud väga solidaarsed pikki aastaid, kriitilistel hetkedel on see meile käegakatsutav olnud. Kui me praegu hakkaksime mängima järsku lihtsalt egoisti, kes hoiab üldiste huvide teenimisest, üldisest poliitikast kõrvale, siis eks see meie abistamise tõenäosus ka väheneb.

Veel kord, kui abistatakse riike, siis kõigepealt välditakse nakkust, mis turgude kaudu on väga kiire olema. Aga ka aetakse Euroopa ühist poliitikat. Sealt kaudu ei tule ainult meeldivad otsused, siiani on olnud ju põhiliselt meeldivad otsused. Aga vastu võtma oleme kõik nõus olnud.

Eesti osalus – me ei ole ju sinna veel panustanud sentigi. Kõige tõenäolisem aeg on aastavahetus, kus me liitume. Võib-olla suudetakse need kokkulepped varem sõlmida, tõesti siin küsimus EFSFi uue raami ratifitseerimises kõigis liikmesriikides. Ja sel juhul ta siis jõustub ja selleks ajaks peame ka meie muidugi olema teiste seas ja ratifitseerima. Ja siis me hakkame panustama ikkagi garantiidega.

See ei ole endistviisi raha välja käimine, edaspidi, jah, läheb asi suuremaks. Aga sealt kaudu, EFSFi paindlikkust ma ei nimetanud, EFSF muutub sarnasemaks IMF-iga kui ta siiani oli. Veel sarnasem on ESM IMF-ile tulevikus kindlasti, aga tema rollide hulka hakkab kuuluma teiseselt turult võlakirjade ostmine mingil määral, pankade rekapitaliseerimiseks raha andmine. Õnneks Eestile ka see oht ei terenda praegu. Aga ka sellised ennetavad laenud, kui veel ei ole tulekahju puhkenud, aga selle oht on, siis ka EFSF võib mõnele riigile anda. Aga ega ta lahke asutus ei saa olema, ta on ikkagi hästi kitsi ja eeldab riikide konsensust laenude andmisel.

See on üks, mis turgudes ka umbusku tekitab, et kuidas panna siis 17 euroala riiki ühtselt otsustama. Me ise võime jällegi öelda, kuidas me ennast kujutame olukorras, kus 16 on poolt ja Eesti ei ole. See ei tähenda, et me oleme kõigega nõus, loomulikult, meil on olnud moraalne õigus olla nõudlikum kui mõni teine riik, sest me ei ole võlgu elanud ja meie elatustase on madalam. Aga see ei tähenda, et meie poliitiline eesmärk peaks olema üksinda pidurit vajutada. Otsused, kui nad on kollektiivselt kujunenud, aga meie oleme nende kujundajate hulgas, siis minnakse nendega kaasa, mitte ennem. Aitäh!

Mart Laar

Kas on veel küsimusi?

Martha-Beryl Grauberg, ERR

Küsiksin nende Norra sündmuste valguses siseministri käest. Kas see on ka siseministrit natuke ärevaks muutnud ja kas ministeeriumis käivad arutelud, mõeldakse mingite mehhanismide peale, kuidas sellised sündmused Eestis minimeerida?

Ken-Marti Vaher

Suur aitäh küsimuse eest! Loomulikult suhtume me väga tõsiselt, täie tõsidusega sellistesse juhtumitesse, kus on sedavõrd laialdaselt vägivalda kasutatud. Mis selle juhtumi ju eripäraseks teeb, on see, et tegemist oli ühe konkreetse isikuga. Paljud eksperdid on öelnud, et ühe terroristi või vägivallatseja ennetamine, tõkestamine on võrratult palju raskem kui näiteks mingisuguse organiseerituma rühmituse, mis paratamatult jätab endast maha palju suurema hulga infojälgi, kas või planeerimise ja ettevalmistamise käigus. Tegemist oli minu teada ka inimesega, kellel ei olnud eelnevat kriminaalset karistatust ehk kes ei olnud sisuliselt mitte üheski registris. Minu teada ei olnud tal tuvastatud ka psühhiaatrilist hälvet. Ehk siis, kui me räägime näiteks relvaseaduse kontekstis, siis jah, Siseministeerium on ette valmistamas juba alates kevadest Eestis uut relvaseadust. Relvaseaduses nii Eestis kui – ma eeldan, et tõenäoliselt – ka Norras on ette nähtud, et psühhiaatrilise hälbega inimesele relvasid välja ei anta. See on üks väga selge keeldumise alus. Tänases Eesti seaduses on näiteks psühhiaatrilise hälbe tuvastamiseks ja üldse tervisekontrolli läbiviimiseks vajalik perearst, kes võib kaasata vajadusel eriarste. Ma arvan, et see on üks koht, kus me kindlasti peame arutama, kas tingimused peaksid olema rangemad; kas peaks olema ette nähtud näiteks eriarsti külastamine igal juhul, sest relvadega kaasneb sedavõrd suur oht. Antud juhtum ju Norras näitab, kui hästi saab inimene, kellel oli relvaluba ja kõik muud juurdepääsud, oma vägivalda väljendada sellisel määral, mida ei olnud ka Norra-sugune rikas riik võimeline ennetama ja tõkestama ja see tuli kõigile äärmiselt ebameeldiva üllatusena. Meie head Norra kolleegid täna ju teevad järeldusi, kindlasti teeme ka meie. Siseministrite nõukogus on septembris vastav arutelu, milliseid järeldusi on võimalik teha sellisest väga traagilisest juhtumist. Kindlasti arutame ka oma valitsemisala sees täiendavaid ettepanekuid või järeldusi, mida saab siit teha.

Juhataja Martin Jaško

Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Priit Rumm, Aktuaalne Kaamera

Küsimus minister Laarile natuke teisest valdkonnast. Riigikogu esimees Ene Ergma on teatanud, et otsustas Eestisse visiidile saabuva dalai-laamaga mitte kohtuda. Kuidas te oma erakonnakaaslase sammu kommenteerite ja kas teil endal on plaanis dalai-laamaga kohtuda?

Mart Laar

Minu kommentaar on minu enda otsus, millest ma olen peaministrit ja välisministrit teavitanud. Mina kohtun dalai-laamaga. Võin ainult juurde lisada, et minu teada kohtuvad ka mitmed teised valitsuse liikmed. Siin minu kõrval viibib praegu vähemalt üks. Ja see on ka loomulik, et kui mulle kõlbas see kohtumine siis, kui olin Eesti Vabariigi peaminister, siis ma arvan, et sobib seda teha ka nüüd, kui ma olen Eesti Vabariigi kaitseminister.

Priit Rumm, Aktuaalne Kaamera

Ma küsiksin lisaks. Võib-olla kommenteeriksite, miks on Eesti poliitikutele oluline dalai-laamaga kohtuda?

Mart Laar

Ma arvan, et igaühel on omad põhjused. Esiteks on tegemist maailma ühe olulisema usundi liidriga, äärmiselt huvitava isiksusega, särava isiksusega. Ja see kohtumine on lihtsalt endale isikuna rõõm ja nauding, pean ütlema oma varasematest kogemustest. Kuid teiseks, kui me tuletame meelde, millises olukorras on Eesti olnud, vaadates oma lähiajalugu, eelmisel sajandil, kui janunesime – olles võõra võimu all – iga kohtumise, iga sellise hetke järele, et ka minu maad ja minu rahvast meeles peetakse. Kuigi dalai-laama on loobunud oma poliitilisest ametikohast, esindab ta kahtlemata ka ühte rahvast. Ja kui me meenutame seda, kuidas me ise seda kõike soovisime, selle järgi janunesime, siis ütelda nüüd, kui me oleme vabad, ah, teate, meil on täitsa ükstapuha, mis teist saab, meie sellega ei tegele, meie unustame, siis ma arvan, see ei ole õige, see ei ole päris moraalne. Ja ma ei arva, et poliitikas ja ka välispoliitikas peaksid ainult domineerima need pooled, mis räägivad konkreetsest kasust, mis räägivad konkreetsetest materiaalsetest väärtustest, vaid rääkida tuleks siin ka just – eriti veel sellise isikuga, nagu dalai-laama – ka igavikulisematest väärtustest.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Kui ei, siis suur tänu esinejatele! Kohtume nädala pärast!