Foto: ERR

1. detsembril, rahvusülikooli 92. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks seekord sai Eesti katoliku vaimulik, literaat ja tõlkija Vello Salo.

Auhinnakomisjoni esimees, TÜ rektor professor Alar Karis kinnitas, et Tartu Ülikooli jaoks on eriline au anda Rahvusmõtte auhind üle ülikooli vabade kunstide professorile, kelle elu on olnud pühendatud Eesti rahva ja rahvuse teenimisele selle sõna kõige avaramas tähenduses. „On oluline märgata ja hinnata inimesi, kes teevad suurt ja sisulist tööd. Töö, mida Vello Salo on teinud inimestele nende personaalse ajaloo tagasiandmisel, on hindamatu tähendusega Eestile ja eestlastele kogu maailmas,“ selgitas Karis žürii selleaastase valiku tagamaid.

Auhinnakomisjoni liige, professor Birute Klaas ütles laureaati tutvustades, et Vello Salo akadeemiline ja ühiskondlik panus Eesti tutvustamisse välismaal on olnud tohutu, tema nähtavus Eesti ühiskonnas tähelepanuvääriv, tema roll nii kodu- kui väliseestlaste vaimsel ühendamisel hindamatu. “Salo rahvuslik ja riiklik enesemääratlus, tema kompromissitu töö Eesti aitamiseks sõna abil väärib täiel määral tunnustust ja seda Rahvusmõtte auhinda.”

Vello Salo (1925) on eesti katoliku vaimulik, literaat, tõlkija ja kirjastaja. Õppinud ja töötanud Nõukogude okupatsiooni ajal välismaal, naasis Salo 1993. aastal Eestisse. Aastast 2001 on ta Pirita kloostri preester ja tegeleb ka erinevate, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega.

Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinda välja kaheksandat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelneval seitsmel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires ning kirjanik Mats Traat.

Allikas: Tartu Ülikooli 01.12.2011 pressiteade