Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 8. detsembri pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 8. detsembri pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
8. detsember 2011

StenbockiMajaJuhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud. Veidikene enne kella ühte peab peaminister jõudma lennuki peale, et sõita Brüsselisse, nii et püüame kiiresti hakkama saada. Sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Täna oli meil 38 punkti päevakorras, see punktide rohkus viitab sellele, et aasta hakkab lõppema. Enamasti kõik need päevakorrapunktid puudutasid sotsiaalministeeriumi haldusala ja rahandusministeeriumi haldusala, küllap nemad räägivad täna teile pikalt. Aga haridusministeeriumi haldusalas oli selle eest jälle kaks väga kaalukat punkti. Sellest, mis me otsustasime, räägib meile haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Valitsus kiitis täna muuhulgas heaks ka Eesti ja Soome rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkuleppe. Ma loodan sellele kokkuleppele esmaspäeval alla kirjutada koos oma Soome kolleegiga. Kokkulepe tähendab seda, et Eesti rahvastikuregistrist võetavad õiendid, need on Soomes kasutatavad ka ilma apostillimata. Need puudutavad sünni-, surma-, abielu-, lahutustõendite väljavõtet nime muutmise dokumendist ja väljavõtet rahvastikuregistri valikuandmetega. Soome poolt on need rahvastikuregistri väljavõte valikuandmetega, kirikutõend ja abieluvõime tõend. See tähendab, et kodanikele asjaajamine läheb märksa lihtsamaks, enam ei tule külastada ametiasutusi, koormata riigiameteid selleks, et ühte lihtsat tõendit ühest riigist teise viia. Mõned võivad arvata, et nüüd läheb siis veelgi lihtsamaks eestlastel Soomes elamine ja seetõttu nad võiksid sideme kodumaaga märksa kergemini kaotada. Mina arvan, tegelikult on hoopis vastupidi, sest kui nad ikkagi saavad Eestimaal oma asjad hästi aetud ja eesti keeles aetud, küllap see side ikkagi kodumaaga säilib tugevamalt. Aga igal juhul, mõlema riigi seisukohast tegemist on olulise bürokraatiamahu vähenemisega.

Valitsus kiitis heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise 25. juuni 2002. aasta kokkuleppe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks muutmise protokolli. Selle protokolli jõustumise järel saavad kahepoolsetes läbilaskepunktides piiri ületada lisaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kodanikele ka mõlemas riigis elavad Euroopa Liidu kodanikud. Ja see puudutab kahte läbilaskepunkti, need on Narva Jaanilinna, Ivangorodi ja Saatse Krupa punkt. Narvas puudutab see seda jalakäijate silda, kus siiani piiriületus oli võimalik päise päeva ajal, valgel ajal, nüüd saab see olema võimalik ööpäevaringselt ja mitte ainult Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni kodanikele, vaid mõlemas riigis elavatele Euroopa Liidu kodanikele. Seoses Koidula piirijaama valmimisega muudetakse ka mitmepoolne Orava-Petseri läbilaskepunkt Petseri-Pihkva-Koidula läbilaskepunktiks ehk siis see on mitmepoolne läbilaskepunkt, nii nagu ka enamus meil kõik need teised punktid on. Sealt võivad ka siis mitte Euroopa Liidu kodanikud, kolmandate riikide kodanikud ööpäevaringselt piiri ületada.

Valitsus andis Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimehele volituse hääletada riigi esindajana AS Eesti Metsataim üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt. RMK soovib laiendada metsataimede tootmist selles aktsiaseltsis ja seetõttu on aktsiakapitali laiendamine vajalik, laiendatakse aktsiakapitali 600 tuhande euro suuruses summas. RMK teeb rahalise sissemakse ja seejärel saab olema selle ASi Eesti Metsataim aktsiakapital 2 miljonit 421 tuhat 500 eurot. See aktsiaselts on tehtud kahepeale soomlastega ja Soomet esindab seal riigi tulundusasutus Metsahallitus ja nüüd Eesti osalus tõuseb 60 protsendilt 69,91 protsendini.

Valitsus kinnitas Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu. Kultuurkapitali nõukogu esimeheks kinnitati kultuuriminister Rein Lang ja liikmeteks Marje Lohuaru, helikunsti sihtkapitali esindaja; Ants Johanson, rahvakultuuri sihtkapitali esindaja; Kristiina Garancis, näitekunsti sihtkapitali esindaja; Anu Liivak, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esindaja; Kalle Komissarov, arhitektuuri sihtkapitali esindaja; Riina Sildos, audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja; Reet Hääl, kehakultuuri ja spordi sihtkapitali esindaja; Krista Kaer, kirjanduse sihtkapitali esindaja; Indrek Kasela, kultuuriministri esindaja ja pange nüüd tähele, Tea Varrak, rahandusministri esindaja. Koosseis määratakse kaheks aastaks. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja annamegi siit üle sõna rahandusministrile. Palun.

Jürgen Ligi

Ma räägin hoopis millestki muust. Kõigepealt nõrgemate aitamisest. Valitsus kinnitas Eesti osalemise Rahvusvahelise Arenguorganisatsiooni, s.o IDA, 16. Rahastamisvoorus. Kolme aastaga me maksame 3,35 miljonit eurot. See põhimõtteline otsus on tehtud juba eelmine aasta ja me hoiame sellise kolmeaastase maksmise korral 5% ka kokku, sest pikem maksmine maksaks meile rohkem. See on tagastamatu abi, mida me kõige vaesematele riikidele pakume, nii nagu muu tsiviliseeritud maailm teeb. Ka riigisiseselt me pakume tagastamatut abi. Kui Euroopas me anname tagastatavat saneerimistoetust ehk siis laenu riikidele – pole veel andnud, aga tulevast aastast hakkame, tõsi, Iirimaa suhtes on konkreetne otsus ära olnud –, siis me anname juba mõnda aega ka omavalitsustele tagastamatut abi saneerimiseks. Antud juhul on tegu Kareda vallaga, kes saab 80 282 eurot oma arvete tasumiseks. Selle tingimuseks on väga karmid kokkuhoiumeetmed, mis on meil kokku lepitud. Illustratsiooniks – valla põhitegevuse tulud on 2011. aastal 24% väiksemad kui 2008. Teatud vallad on kriisist kõvasti räsida saanud. Selle toetuse vastu on vald võrreldes 2008. aastaga vähendanud tegevuskulusid 33,9%. Lisaks on ta ka 2,3% lubanud varuks hoida meetmeid, mis ots-otsaga kokku tulekuks on vaja juhul, kui olud halvenevad. Tegu on sellise meetmega, mis kriisi ajal meil loodi ja millest enamik jääb kasutamata. Me nägime võimalust, et teatud vallad kannatavad rohkem ja neile siis antakse tagastamatut abi, aga taas tingimuslikult, nad kaotavad ikkagi oma rahandusliku vabaduse ja valiku.

Valitsus otsustas viia Kohtute Raamatupidamiskeskuse justiitsministeeriumi valitsemisalast rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Siin on tegu suurema teemaga, nimeks konsolideerimine. Postimees ironiseeris sel teemal ühes juhtkirjas sel nädalal. Tegemist on asjaga, mis puudutab nii raamatupidamist, finantsjuhtimist, kinnisvara, kassasid jne. Sõna „konsolideerimine“, sellest me lahti ei saa, see ei ole liitmine, ühendamine, vaid see on selline tehe, kus kulude poolest võib üks pluss ühe tulemus olla näiteks 1,5, aga kvaliteedi poolest on üks pluss üks kolm. Toome Kohtute Raamatupidamiskeskuse enda alluvusse selleks, et tema ümber ehitada kompetentsikeskust, kes hakkab raamatupidamisteenust pakkuma kogu riigile. Meie raamatupidamisüksuste arv on kiiresti vähenenud, praeguseks vähenenud juba poole võrra ja see annab võimaluse kogu protsessi keskselt tõhusamalt juhtida ja hallata. Kindlasti ei ole tegemist natsionaliseerimisega, nii nagu ei ole ka RKASi kinnisvara koondamise puhul tegemist natsionaliseerimisega ega ka siis sotsiaalkassade konsolideerimise puhul, mis teemal on siin ka viimastel päevadel jõhkralt sõna võetud valitsuse kritiseerimiseks.

Oli paar väiksemat tehnilisemat seadust, investeerimisfondide seaduse muutmine, mis on eelkõige seotud eurodirektiividega. Siin on palju sellist finantssektori piiride murdmist nii järelevalves kui ka fondide loomisel ja on selline üldnimetus nendel umbes viiel muutusel.

Oli ka käibemaksuseaduse muutmise heakskiitmine, kus võib-olla kõige säravam punkt puudutab kulda. Kullal me otsustasime rakendada pöördmaksustamist, kuna pettuste arv on siin plahvatuslikult suurenenud. Kui kütuse puhul saavutasime tugevate meetmetega pettuse väga tõhusa kinnipanemise, siis otsivad petturid uusi valdkondi ja tulevad märgid, et kuld on üks valdkond. Analoogia on ka näiteks olnud kinnisvaras või ka vanametallis, kus pöördmaksustamine, iseenesest erandlik maksustamise viis, tundub olevat ainuvõimalik lahendus.

Ja mis seal veel on? Näiteks lennujaamas lubatakse müüa tubakatooteid nii plokikaupa märgistatult, et kui maksumärk üldiselt on sigaretipakil, siis on põhjusi, miks teatud juhtudel on mõistlik ka piirduda siis ploki märgistamisega. Meie turg lihtsalt on nii väike. Lennukites ja laevades sama süsteem juba on ja tegemist on lihtsalt põhjendamatu piiranguga. See ei puuduta lõppkokkuvõttes ei hinda ega maksupettust, vaid lihtsalt tarbetu ühe müügitsooni ahistamist.

Aktsiiside saatelehtede elektrooniline süsteem vaevalt huvi pakub või raamatupidamisseaduse muutmine. Siin võib-olla nimetaks, et majandusaasta aruande võib edaspidi allkirjastada vaid üks juhatuse liige. Me oleme näinud, et see on tarbetult kohmakas, kui peab olema esitamise hetkeks kõik allkirjad koos, aga neid kõiki saab hiljem tagasi nõuda. Sellel allkirjastamisel on kindlasti selge vastutus.

Ma kasutaks tänast päeva, aasta hakkab läbi saama, mine tea, millal see võimalus veel tekib, et tõmmata tähelepanu ühele sellisele üle aastakümnete ulatuvale sündmusele, nagu rahvaloendus. Ja see ulatub ka üle maailma, see on ÜRO üritus, 2013. aastaks tahetakse kogu maailma rahvas üle lugeda. Meil on see tavaline tsükkel olnud umbes nii kümne aasta piires. Eelmine lugemine oli meil 2000. aastal, aga me natukene nihutasime seda kriisi ja segaduse tõttu 2012. aastale. Esimesed, ma arvan, tähelepanu juhtimised on praegu asjakohased, et see lugemine algab 31. detsembril, aga kuni jaanuari lõpuni on see elektroonne.

Selle rahvaloenduse tugev eripära on see, et esimest korda tehakse suur osa loendusest ära registripõhiselt. Enam ei ole nii, et kõik küsitakse inimeselt otse. Tulemus on, et palju loendamist on ära toimunud enne ja osa nendest ankeetidest on eeltäidetud, registritest saadavad andmed on osaliselt eeltäidetud ankeedis ja seal saab neid muuta. Meil on siin suur võimalus ennast e-riigina teadvustada ja mine tea, võib-olla Eesti jõuab siin Guinessi raamatusse sellega, et meil on kõige suurem e-loendatus. Raske on küll kandideerida siin Kanadaga, kus on loenduse maht tunduvalt väiksem ja võib-olla, et me neid ei löö, aga innovaatiline see on, seekordne lugemine. Miks seda vaja on? Ma arvan, et inimesi tuleb julgustada selles missioonis osalema, see on esimest korda, see on ainus selline aktsioon, kus kõik loevad, kus kõik osalevad. Kui valimistel osaleb suurusjärgus kaks kolmandikku inimesi, siis siin peaks osalema kõik. Selle tunnuslause, mida siin kasutatakse, on ka, et „igaüks loeb“, selle sõnapaari teine mõte on see, et igaüks saab ennast ise lugeda juba Internetis. Ja sel juhul, kui ta seda teeb, ei tulda teda koju küsitlema, kui kõik on korrektne. Küsitlemine algab veebruari keskpaigast, mõistagi on seda rahvaloendust vaja nii teadmiseks kui ka otsustamise kvaliteediks. Ja üleskutse on kõigil inimestel kord kümne aasta jooksul see 45 minutit leida, mis ankeedi täitmine võtab. Küsitluste puhul on alati see küsimus, et kas võim siis ei saa teada asju, mis inimesele hiljem võiks muret teha? Ei saa. See tähendab, et inimese nimi ja isikukood koristatakse sealt ankeedist esimesel võimalusel ära, need andmed ei too kaasa mingeid administratiivseid järeldusi, need ei ole isikustatud, need ei too ei maksu ega mingeid muid tagajärgi hiljem ega riiva inimese privaatsust ka elukoha suhtes. Aga tähelepanu ja täpsust muidugi see vastamine nõuab ja natukene aega. Kord kümnendi jooksul. Me püüame seda muidugi võimalikult meeldivaks teha, näiteks üks on see veebivastamine. Teine on see, et kuna alati selliste suurte e-teenuste puhul on teatud oht tehnoloogiliseks ülekoormuseks, me lisame sinna ka sellise mõõdiku, et kui on näha, et mõõdik on punases, siis tasub natukene oodata vastamisega. Lihtsalt, et süsteemi kinnijooksmise oht on alati teoreetiliselt olemas. 31. detsember, kell 00.00 ilmselt miljon inimest korraga vastata ei saa, aga leibkond korraga küll. Aitab, ütleb mulle peaminister. Mis mul teha…

Andrus Ansip

Ma pean lennukisse varsti minema.

Juhataja

Aitäh! Lähme siis haridusteemade juurde ja sõna haridus- ja teadusministrile.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Kõige olulisem dokument täna haridus- ja teadusministeeriumi, aga ilmselt ka laiemalt oli üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013.

2007, 19. jaanuaril on ta vastu võetud ja nüüd on ta ümber vaadatud, ajakohastatud. Alustada võib-olla tuleks sõnumist, mida me peaksime haridust silmas pidades endale kõige laiemalt teadvustama, et Eestis lihtsalt ei ole lapsi nii palju kui me tahaksime. Enamgi veel, neid ei ole kaugeltki nii palju, kui me tahaksime. Neid on 250 tuhande asemel 140 tuhat. Täna on gümnaasiumides veel 28 tuhat, aga nelja aasta pärast ainult 16 tuhat. See on see pessimistlik pool ja sellega ei ole meil mitte midagi teha. Enamgi veel – ettenähtavasse tulevikku suurt hulka lapsi juurde tulemas tegelikult ka ei ole meil. Seetõttu peaksime vaatama ringi, mida selle olukorraga tõsiselt ette võtta ja pöörame selle väljakutse positiivsesse võtmesse. Meil on unikaalne võimalus teha pigem vähem, aga paremini. Ja sellest „pigem vähem, aga paremini“ on lähtunud ka need muudatused, mis on sellesse arengukavasse sisse viidud.

Veel midagi – põhiharidus on Eestis väga hea. Ma arvan, et nii võimegi öelda, mitte ainult mina oma ameti tõttu, vaid võime Eesti põhiharidusele otsa vaadates öelda laiemalt. Aga ülikooli alguseks kurdavad juba kõik, et midagi on vahepeal kaduma läinud. Ehk siis gümnaasiumiaste, mida meile pakutakse 220 kohas, tekitab meile kvaliteediprobleemi, mida ei tohi jätta kahe silma vahele. Ja kaugeltki mitte vähetähtsana, aga vastupidi, õpetajatel on õigustatud etteheiteid riigile ja kohalikule omavalitsusele mitte ainult oma palga, vaid ka töötingimuste, metoodilise toetuse, tööaja korralduse ja paljudes teistes küsimustes. Siin ei ole tegelikult erinevaid arusaamasid. Küll on erinevad võimalused ja võibolla ka arusaamised selles osas, kui kiiresti ja missuguste sammudega ja millest alustades edasi minna. Nii et mul on hea meel, et sellesse arengukavasse on sisse kirjutatud kaks põhimõtet, need võiks isegi suisa ette lugeda.

Õpetajate töö suurem väärtustamine, seal hulgas täistööajaga töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmise palgataseme tõstmine 20 protsenti kõrgemaks riigi keskmisest palgast. Praegu oleme enam-vähem riigi keskmise juures, kord protsent siia, kord protsent teisele poole. Ma ei räägi miinimumpalkadest, vaid keskmistest. See eesmärk on meil jagatud eesmärk ka lepingu tasemel Eesti Haridustöötajate Liiduga. Teiseks, koolivõrgu korrastamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine, seal hulgas põhikooliastme ja gümnaasiumiastme lahutamine, sh maakonnagümnaasiumide väljaarendamine kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajadusel riigi gümnaasiumina. Need on üldised põhimõtted.

Rahalises osas tuleb leida lahendused kompleksselt. On arusaamine, et lihtsalt riigieelarvelised täiendavad eraldised ei oleks meile ei otstarbekad ega jõukohased. Nii et ma loodan, et saame rahalist poolt lahendada konstruktiivses koostöös sisemiste ressursside ümbersuunamisega ja mitte ainult kokkuhoiu arvel koolivõrgu pealt, vaid ka nende kulutuste pealt, mida võib-olla tuleb edasi lükata. Ringi vaadata selleks, et põhiprioriteet – õpetajate ja pedagoogilise kaadri pikaajaline perspektiiv ja motivatsioon – oleks tagatud.

Selles mõttes olen ma tänulik kõikidele kolleegidele, kes seda ettepanekut toetasid. Nüüd on sellel valitsuskoalitsioonil need eelseisvad aastad nelja olulise küsimuse lahendamiseks vaja pingutada. Igal juhul ma näen seda tõepoolest ühe olulisema ülesandena. Ehk siis kasutada seda võimalust, mis Eestil on, pakkuda vähematele noortele paremat haridust, tuginedes eelkõige õpetajate motivatsioonile ja mõistlikule töökorraldusele. Kokkuhoiule sealt, kust annab kokku hoida ja kulutamist sinna, kuhu peab kulutama. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna sotsiaalministrile. Palun.

Hanno Pevkur

Aitäh! Püüame siis võimalikult kiiresti teha. Meil üks olulisemaid teemasid, mis täna valitsuses oli, oli valitsuskoalitsiooni poolt kokku lepitud eripensionide ülevaatamise nii öelda esimene pääsuke. See esimene pääsuke puudutab Riigikontrolli seadust ja puudutab Õiguskantsleri seadust. Me oleme teinud ettepaneku Riigikogule, et alates 1. jaanuarist 2013 kaoks ära riigikontrolöri ametipension ja õiguskantsleri ametipension. Sellega kaasnevalt ka riigikontrolli peakontrolöri ja õiguskantsleri asetäitja nõuniku ametipension ehk need eripensionid, mis nendes struktuurides olid. Seal on mõned erisused selle ümberkorralduse käigus.

Esimene erisus on see, mis puudutab õiguskantslerit ja riigikontrolöri, siis nende puhul 1. jaanuarist 2013, kes ametisse astuvad, nende puhul juba ei teki mingit õigust ja nendel, kes täna ametis on, nendel on see õigus välja teenitud ja nendel sellist üleminekuperioodi ei ole. Mis puudutab asetäitja nõunikku ja riigikontrolli puhul siis peakontrolöri ametikohti, siis nende puhul on antud õigus töötada täis vajalik eripensioni staaž juhul, kui pool ajast ollakse juba töötatud. Seal on selline üleminek ette nähtud.

Ja mis on veel väga oluline muudatus, mis sellega kaasneb, on see, et edaspidi tulevikus eripensioneid mitte ei suurendata vastavalt sellele, milline on eripensioni õigust andva ametikoha ametipalk, vaid eripensionid hakkavad suurenema samamoodi, nagu vanaduspensionid ehk eripensione hakatakse indekseerima.

Ma loodan, et mitte väga kauges tulevikus tuleb valitsuskabinet arutama ka teisi valdkondasid ja võimalikke ettepanekuid edaspidiseks reformi jätkuks.

Teine väga oluline punkt, mis valitsus täna arutas, oli Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine. Avalikus meedias on juba läbi käinud sellised põhilised sõnumid, aga olgu nad siis siinkohal veel hästi kiiresti üle öeldud. Kõige olulisem muudatus kindlasti on see, et tervishoiuteenuste hinnad taastatakse majanduskriisi eelsesse aega ehk see nö masu koefitsient kaob ära. Teine väga oluline muudatus puudutab esmatasandit, kus esmatasandi ehk siis perearstidele suurendati kaugusrahasid, et aidata ja toetada rohkem maakonnakeskustest kaugemal asuvaid perearste.

Samamoodi diferentseeriti pearaha, kus rohkem pearaha hakkavad tulevikus saama need perearstikeskused, kus on väiksemaid lapsi rohkem ja kus on vanureid rohkem, seal siis toimub diferentseerimine. Pluss on võimalus perearstidel teha rohkem uuringuid, uuringufond suurenes ja uuringufondile tehti juurde ka kvaliteedi üks lisakomponent, mis ütleb, et kui kvaliteedi süsteemiga mitte ainult ei ole liidestatud, vaid ka täidetakse, siis on veel täiendavalt õigus saada 2 protsenti uuringufondi. Ja samamoodi on siis, kui uuringufond on juba täis tehtud, nii nagu haiglatel, siis on võimalik 30 protsenti taotleda täiendavat rahastamist.

Loomulikult, igal aastal vaadatakse tervishoiuteenuste loetelu üle ja selle aasta uute muudatustena kehtestati tervishoiuteenuste hinnad, läbipaistvad hinnad ka nukleaarmeditsiinile. Korrastati ja kaasajastati näiteks ka üldkirurgia, operatsioonide ja protseduuride loetelu ja korrigeeriti taastusravi rakendustingimusi, et patsiendid saaksid paindlikumalt ja paremini endale vajalikku taastusravi. Siin on veel väga palju, aga ma kõiki ei jõua siin kindlasti ette lugeda. Viimase muudatusena, täiendasime nakkushaiguste registri põhimäärust, mis annab kõikidele nakkushaigustega tegelevatele teenuseosutajatele võimaluse, et nakkushaiguste tõendeid ja teatisi väljastatakse ka 1. jaanuarist 2012 objektiivsete kaalutluste olemasolul paberkandjal, mitte siis ainult elektrooniliselt. Kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimused.

Marju Kaasik, ERR

Mul on küsimus peaministrile. Reformierakonna koalitsioonipartneri elamislubade skandaal on võtnud juba kriminaalsed mõõtmed, kas tänasel istungil oli juttu ka võimalikust mõjuvõimuga kauplemisest ja ega koalitsioon ei kõigu?

Andrus Ansip

Ei, istungil sellest juttu ei olnud. Aga alati, kui skandaalid on õhus, siis koalitsioon kõigub. Aga olgu öeldud, et Reformierakond sellest kõikumisest küll huvitatud ei ole. Nagu mina olen aru saanud, Isamaa ja Res Publica Liit ei ole ka sellest kõikumisest huvitatud. Ma ei ole nõus teie väitega, et praeguseks on selge, et elamisloa skandaal on võtnud kriminaalsed mõõtmed. Sest et see kriminaalasi, mis algatati prokuratuuri poolt, see puudutab üht teist asja, mitte elamisloa afääri. Reformierakond kindlasti ei ole ei sellest skandaalist huvitatud ega ka koalitsiooni kõikumisest huvitatud. Eksivad kõik need, kes arvavad, et Reformierakond otsib mugavamat partnerit ja et just kui see mugavam partner võiks olla Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ma kinnitan, et me ei ole mitte mingisuguseid läbirääkimisi kellegagi pidanud ja isiklikult enda poolt võin ma küll öelda, et mina sellisest mugavusest, nagu nemad Eesti riigile pakkusid, siis kui nad veel koalitsioonis olid, ei hooli. Me ju välistasime selle mugavuse. Sest mida see mugavus oleks meile tähendanud? See oleks tähendanud Ivari Padari poolt esitatud eelarvestrateegia järgi Eesti rahvale seda, et möödunud aastal oleks defitsiit olnud 17 miljardit krooni, sel aastal defitsiit 17 miljardit krooni, järgmisel aastal defitsiit 17 miljardit krooni. Ei Isamaa ja Res Publica Liit ega Reformierakond sellise hullupööra tempoka laenu võtmisega, defitsiidiga nõus ei olnud ja me valisime märksa ebamugavama tee. Aga kindlasti Eesti riigile ja Eesti rahvale märksa kasulikuma tee. Nii et ma lükkan ümber kõik igasugused spekulatsioonid sellest, et see skandaal võiks kuidagimoodi olla Reformierakonna huvides. Kindlasti mitte. Kas te kujutate mind isiklikult ette peaministrina koalitsioonis, uues koalitsioonis koos sotsiaaldemokraatidega ütlemas, et jah, meie riigile see tühine 17 miljardit aastas täiendavat võlga võtta, see sobib suurepäraselt, see on hea mõte. Või kujutate ette selles rollis näiteks Jürgen Ligi rahandusministrina? (J. Ligi: minust saab lahti) Ma enda kohta ütlen sama, mis Jürgen, et kui sa ikkagi asjasse ei usu, siis parem ära tee seda asja. Sellesse asjasse, mida me koos teeme, sellesse mina usun. Kas te kujutate ette mind nüüd koalitsioonis Savisaarega? Mina küll ei kujuta. Ärge teie ka kujutage! Seega veel kord, ei see skandaal ole nüüd mitte kuidagimoodi Reformierakonna huvides. Küll aga on Reformierakonna huvides tõe väljaselgitamine. Ja tõde tuleb välja selgitada. Ja seda ma olen ka korduvalt varem öelnud, et tõe väljaselgitamiseks on kõige parem koht Riigikogu. Riigikogus on olemas korruptsioonikomisjon. Ja vähemalt sellises serveeringus, nagu see elamisloa skandaal Eesti rahvani on jõudnud, võiks eeldada sealt just tüüpilist korruptsioonijuhtumit. Ja korruptsioonikomisjon oleks minu meelest kõige kohasem seda asja uurima, sest kui ametnikud hakkaksid siis andma hinnangut Riigikogu liikmete või ka Riigikogu poolt ametisse nimetatud ministrite käitumise eetilisusele, siis see ilmselt pisut kummaline ikka välja näeks. Riigikogu komisjon peab asja kõige tõsisemalt koostöös õiguskaitseorganitega uurima ka sel eesmärgil, et anda toimunule eetiline hinnang. Õigusliku hinnangu annavad meie õiguskaitseorganid ja ma olen täiesti veendunud selles, et meie õiguskaitseorganid ei ole poliitiliselt oma tegevuses kallutatavad, nad ei küsi ministri käest uurimiseks suuniseid, nad saavad uurimisega suurepäraselt ka ilma igasuguste juhtnöörideta ministritelt või erakondadest hakkama. See ei ole enam Eesti Vabariigi praktika ammu-ammu. Eesti Vabariik on 20 aastat vana ja nii palju küps küll, et riigi institutsioonid toimiksid nii, nagu põhiseadus ja seadused ette näevad. Kõik. Aitäh!

Maria Jufereva, Pervõi Baltiski Kanal

Küsimus peaministrile, mis on seotud plaanitava Horvaatia liitumisega euroliiduga. Kuidas te arvate, kas hetkel on see õige aeg liitumiseks ja euroliidu laienemiseks, kuna euroliit elab üle päris raskeid aegu? Aitäh!

Andrus Ansip

Kes see neid kergeid aegu praegu üle elab? Ei ole rasked ajad ainult euroliidul, vaid igal pool maailmas on praegu raske. Ja ma arvan, et üheskoos raskustele vastu astuda on märksa mõistlikum kui üksikuna. Seetõttu Eesti jaoks, minu jaoks on Horvaatia Euroopa Liitu teretulnud. Ma isegi ütleksin, et hea, et tuleb vahel ka häid sõnumeid nende kriisi reguleerimismeetmete vahele, mis üldiselt tavaliselt rõõmusõnumid ei ole. Aga ülemkogul me arutame ka aluslepingute muutmist, me arutame ka siseriiklike seaduste mõningate sätete lisamise vajadust. Eesti aspektist, meie vaatenurgast kõik need väljapakutud muutused või valdav osa nendest väljapakutud muutustest, mis tekitavad diskussiooni paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, meie poolt vaadatuna need on mõistlikud, enamasti vastuvõetavad, ma ei räägi nüanssidest. Ja kõigi nende eesmärk on siis viia ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides rahandus peaaegu sama heasse korda, nagu ta Eestis on. Ehk siis nii heaks nende sätete rakendamisel teised riigid oma rahandust ei saa kui Eestil praegu on. Tõsi, tunnistades, meil näiteks ei ole eelarve baasseaduses ei seda 3% defitsiidi piirangut ega 60% laenukoormuse piirangut sisemajanduse kogutoodangust. Eestis on alati valitsenud vähemalt viimase 20 aasta jooksul terve mõistus ja otsused on langetatud lähtudes just nimelt sellest tervest talupojamõistusest ja ei ole riiki uputatud sügavatesse laenumülgastesse. Paraku teised ei ole suutnud väga paljud sellest hoiduda. Ja mis meil saab selle vastu olla, kui nende muudatuste läbi Euroopa Liit tugevneb, eurotsoon tugevneb, see on ju otseselt Eesti huvides. Ehkki me tunneme, et meie kodus me suudame asjad korras hoida ka ilma nende muudatusteta, aga kui on vaja kirjutada ka kuhugi lepingusse sisse tervest mõistusest lähtuvaid kriteeriume, kui on vaja seada sisse ka mingisugused sanktsioonid juhuks, kui neid täiesti mõistlikke kriteeriume mõned riigid ei täida, siis meie oleme selle poolt. Meil on ka ju seaduses paragrahvid kurjategijate karistamiseks. Aga kui sa käitud õiguskuulekalt ja ausalt, siis see ju ei häiri meid, et meil on karistusseadustik olemas. Otse loomulikult on see meie kõigi huvides, et sanktsioonid on olemas. Nii ka Euroopa Liidul. Mina ei pea aluslepinguid selliseks pühaduseks, mida muuta ei tohi või mille muutmise suhtes peaks väga suured reservatsioonid olema. Me siseriiklikku õigust muudame ju kogu aeg siis, kui me näeme, et see ei toimi. Miks peaks Euroopa Liidu puhul kuidagi võtma teistsuguse hoiaku? Kui ikka me näeme, et stabiilsuskasvupakti reeglitest ei peeta kinni, siis tuleb ka reegleid muuta. Ja kui selleks on vaja muuta just nimelt alusseadusi, aluslepinguid, teeme seda.

Frank Sprenk-Dorn, BNS

Tahtsingi aluslepete ja teie seisukoha kohta küsida, aga ma küsin siis, olete te kursis, mida need aluslepetesse sissekirjutatavad sanktsioonid täpselt endast kujutama hakkavad või mis need ettepanekud on?

Andrus Ansip

Põhimõtteliselt on need läbi arutatud ka varasematel ülemkogudel, mis detailselt arutluse alla tuleb, seda ei õnnestu meil selle paari minutiga, mis ma veel saan siin pressikonverentsil olla, ära kommenteerida, aga midagi üllatavat Eesti jaoks seal ei ole.

Juhataja

Aitäh! 5 minutit on veel aega. Kas kellelgi on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aitäh! Aeg intervjuudeks.