Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Maailm / ÜRO kliimakonverents pikendas Kyoto protokolli

ÜRO kliimakonverents pikendas Kyoto protokolli

Prindi see artikkel
11. detsember 2011

PingviinLõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis kogunenud ÜRO kliimakonverents kiitis pühapäeval heaks Kyoto protokolli pikendamise.

Protokoll annab riikidele õigusliku raamistiku, mille põhjal tuleb nii mitmelgi suurel majandusel esimest korda hakata oma kasvuhoonegaaside emissiooni vähendama. Vaeste riikide rahastamiseks võitluses kliimamuutusega luuakse fond.

Uue leppe kehtivuse tähtaeg määratakse uuel aastal.

Durbani konverentsi tulemuse kritiseerijate sõnul ei ole vastuvõetud tegevuskava piisavalt agressiivne, et maakera soojenemist pidurdada.

Rahule ei jäänud ka saareriigid ja arengumaad, keda ohustab maailmamere veetaseme tõus. Nende sõnul on saavutatud kokkuleppe aluseks vähim võimalik ühisnimetaja, mis aga ellujäämist ei taga.

Kõneluste kardetud läbikukkumine suudeti ööl vastu pühapäeva sündinud kokkuleppega ära hoida ja kliimakõneluste korraldaja Lõuna-Aafrika Vabariik häbist päästa.

“Me tulime siia plaan A-ga ja me lõpetasime selle kohtumise plaan A-ga, et päästa üks planeet meie lastele ja lastelastele,” kuulutas LAV-i välisminister Maite Nkoana-Mashabane. “Me tegime ajalugu.”

Delegaadid leppisid kokku, et tuleval aastal alustatakse tööd õiguslikult siduva kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise leppe kallal, mis peab valmima 2015. aastaks ja jõustuma 2020. aastal.

Suurbritannia energia- ja kliimaminister Chris Huhne ütles, et tulemus on “Euroopa diplomaatia suur edu”. “Meil õnnestus kaasata suured saastajad nagu USA, India ja Hiina tegevuskavva, mis kindlustab ülemaailmse kokkuleppe,” ütles ta.

USA kliimaminister Todd Stern kinnitas, et tulemusega on rahul ka Washington: “Me saavutasime sellise sümmeetria, millele me oleme Obama valitsuse algusest peale keskendunud. Selles on kõik elemendid, mida me soovisime.”

Keskkonnaaktivistid on aga seisukohal, et valitsused raiskasid väärtuslikku aega üksikute sõnade üle vaieldes ning ei suutnud kokku leppida saastekärbetes, mis tõepoolset maakera soojenemist pidurdaks.

Konverentsist võtsid osa 192 riigi esindajad, teiste seas ka Eesti, keda esindas keskkonnaminister Keit Pentus.

Muu hulgas üleilmset saastekvootidega kauplemist reguleeriva Kyoto protokolli esimene kehtivusaeg saab ümber 2012. aastal. Pärast 2009. aasta Kopenhaageni kliimakonverentsi oli Kyoto protokollile järgneva uue kliimamuutusi pidurdava rahvusvahelise lepingu sõlmimine takerdunud.

Allikas: BNS, 11.12.2011