Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Ajalugu / Tähtsündmusi maailma ajaloost – 4. veebruar

Tähtsündmusi maailma ajaloost – 4. veebruar

Prindi see artikkel
4. veebruar 2019

Esmaspäev, 4. veebruar on 2019. aasta 35. päev. Aasta lõpuni jääb 330 päeva.

4. veebruari tähtsamaid ajaloosündmusi:

211 – Suri Lucius Septimius Severus, Rooma keiser, kelle võimu all sai Rooma valitsusest sõjaline monarhia.

960 – Hiinas krooniti Zhao Kuangyin imperaatoriks, pannes aluse üle kolme sajandi kestnud Songi dünastia võimuperioodile.

1536 – Prantsuse kuningas Francois I vallutas Savoy ja Torino ning kirjutas alla liidulepingule Türgi sultani Sülejman I-ga.

1585 – Prantsuse kuningas Henri III ei andnud nõusolekut Madalmaade iseseisvumiseks.

1783 – Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa lõpetasid vaenutegevuse.

1789 – George Washington valiti USA esimeseks presidendiks.

1794 – Prantsuse seadusandlik kogu keelustas orjanduse kõigil Prantsuse Vabariigi territooriumitel.

1899 – Filipiinidel puhkes mäss Ameerika Ühendriikide vastu.

1904 – Jaapani väed alustasid Port Arthuri piiramist, sellega algas Vene-Jaapani sõda.

1922 – Jaapan andis Shantungi tagasi Hiinale.

1932 – USA-s Lake Placidis algasid esimesed Põhja-Ameerika pinnal peetud olümpiamängud.

1936 – Raadiumist sai esimene sünteetilisest valmistatud radioaktiivne element.

1938 – Adolf Hitler võttis endale sõjaministri portfelli ning nimetas välisministriks Joachim von Ribbentropi.

1938 – Ühendriikides esilinastus animafilm “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”.

1945 – Winston Churchill, Franklin Roosevelt ja Jossif Stalin kohtusid Jaltas, et panna paika sõjajärgse maailma tulevik.

1948 – Tseilon sai omavalitsusõigusega dominiooniks Briti Ühenduse koosseisus.

1961 – Angolas puhkes terrorilaine.

1969 – Hiina ajutine asjur Hollandis Liao Ho-Shu palus Ameerika Ühendriikides poliitilist varjupaika.

1969 – Loodi Palestiina Vabastusorganisatsioon (PLO), selle esimeheks sai Yasser Arafat.

1971 – Briti autotootja Rolls-Royce teatas, et on pankrotis.

1972 – Suurbritannia ja veel üheksa riiki tunnustasid Ida-Pakistani sõltumatu Bangladeshi riigina.

1976 – Guatemala linna lähedal hukkus maavärinas magnituudiga 7,5 ja sellele järgnenud mudalaviinides 23.000 inimest ning 1,5 miljonit inimest jäi kodutuks.

1980 – Iraani usujuht ajatolla Khomeini nimetas riigi presidendiks Abolhassan Banisadri.

1990 – Egiptuses ründasid terroristid Iisraeli turistide bussi, hukkus üheksa ning vigastada sai 20 inimest.

1992 – Venezuela mässulised üritasid riigipööret president Carlos Andrés Péreze kukutamiseks.

1995 – Tšetšeeni iseseisvuslased tulistasid alla Vene hävituslennuki Su-25.

1996 – Guatemala president Álvaro Arzú pääses Antiguas ratsaretkel olles napilt mootorratta alla jäämisest.

1997 – Iisraelis põrkasid tihedas udus ja vihmasajus kokku kaks CH-53 Sikorsky transpordikopterit, hukkus 73 eliitüksuse sõdurit.

1998 – Afganistani kirdeosas toimus 6,1-magnituudine maavärin, selle ja järeltõugete tagajärjel hukkus vähemalt 4500 inimest.

1999 – Nurjus venelaste katse kosmoses asuvate hiigelpeeglite abil Maa pimedatesse piirkondadesse päikesevalgust peegeldada.

2000 – Austria president Thomas Klestil kinnitas rahvusvahelisest kriitikast hoolimata ametisse Rahvapartei ja paremradikaalse Vabaduspartei koalitsioonivalitsuse.

2000 – Briti Vodafone AirTouch Plc ja Saksa Mannesmann AG ühinesid Euroopa suurimaks telekommunikatsioonifirmaks.

2001 – Tšetšeenias vabastati organisatsiooni Médecins Sans Frontières (Piirideta arstid) heaks vabatahtlikuna töötanud ameeriklane Kenneth Gluck, kelle maskides kurjategijad röövisid 9. jaanuaril.

2002 – Hongkongis tapeti linnugripi ohjeldamiseks 67.000 kana.

2003 – Jugoslaavia parlament kiitis heaks Serbia ja Montenegro lõtvade sidemetega liidu loomise, millega lakkas eksisteerimast Jugoslaavia liitriik.

2004 – Pakistani tuumateadlaste juht Abdul Qadeer Khan võttis täieliku vastutuse tuumasaladuste ja -seadmete lekitamise eest Iraanile, Liibüale ja Põhja-Koreale. Valitsus andis talle päev hiljem armu.

2004 – Mark Zuckerberg lõi sotsiaalvõrgustiku Facebook.

2005 – Ukraina parlament kinnitas riigi uueks peaministriks Julia Tõmošenko.

2006 – Filipiinide pealinna Manila staadionil sai populaarse telemängu otsesaate istekohtade pärast tekkinud rüsinas surma 88 ja viga üle 200 inimese.

2006 – Damaskuses süütasid prohvet Muhamedi pilavate karikatuuride tõttu vihale aetud rahvahulgad Taani ja Norra saatkonnad.

2007 – Suri USA laulja ja näitleja Barbara McNair.

2010 – Austraalia föderaalkohus langetas pretsedenditu otsuse kohtuasjas Roadshow Films vs iiNet, märkides, et internetiteenuse pakkujad (ISP-d) ei vastuta selle eest, mida teevad nende kasutajad teenustega, mida ISP-d pakuvad.

4. veebruaril on sündinud:

Tadeusz Andrzei Bonawentura Kościuszko, Poola sõdur ja patrioot, ka Valgevene-Leedu ja USA rahvuskangelane. Osales Poola kaitsmisel Venemaa vastu ning ka USA iseseisvussõjas (1746-1817)

Josef Kajetán Tyl, tšehhi näitekirjanik ja riigihümni sõnade autor (1808-1856)

Friedrich Ebert, Saksa poliitik, esimene Weimari vabariigi president (1871-1925)

Fernand Léger, Prantsuse maalikunstnik (1881-1955)

Ludwig Erhard, Saksa sõjajärgsele majandusimele alusepanija ja hilisem kantsler (1897-1977)

Jacques Prévert, Prantsuse poeet ja filmistsenarist (1900-1977)

Charles A. Lindbergh, USA lennunduspioneer (1902-1974)

Rosa Parks, USA mustanahaliste kodanikuõiguste eestvõitleja (1913-2005)

Isabel Martínez de Perón, Argentina ekspresident (1931-)

George A. Romero, Kanada-USA filmitegija, tuntud oma jõhker-satiiriliste õudusfilmide poolest (1940-2017)

Dan Quayle, USA 44. asepresident George H. W. Bushi valitsuses (1947-)

Alice Cooper, ameerika rokkmuusik (1948-)

Oscar De La Hoya, USA-Mehhiko endine profipoksija (1973-)

Natalie Imbruglia, ameerika muusik ja näitlejatar (1975-)

Allikas: BNS, 03.02.2019