Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Maailm / Maailma liidrid mälestavad Jeruusalemmas Auschwitzi vabastamist

Maailma liidrid mälestavad Jeruusalemmas Auschwitzi vabastamist

Prindi see artikkel
23. jaanuar 2020

Maailmaliidrid ja holokausti üleelanud mälestavad neljapäeval Jeruusalemmas 75 aasta möödumist okupeeritud Poolas asunud Natsi-Saksamaa Auschwitzi surmalaagri vabastamisest.

Maailmasõjaaegseid liitlasriike esindavad Yad Vashemi holokausti keskuses peetaval mälestustseremoonial Venemaa president Vladimir Putin, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, USA asepresident Mike Pence ja Briti prints Charles.

Üritusel võtab sõna üle 40 riigipea, valitsusjuhi ja ametiisiku, nende seas ka Saksamaa president. See on suurim rahvusvaheline kohtumine, mida Iisraelis kunagi peetud on ja tänavaid turvab selle ajal üle 10.000 politseiniku, ehk kolmandik juudiriigi politseijõududest.

Koos Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga hoiatavad nad antisemiitluse tagasituleku eest, meenutades kuut miljonit juuti, kes natside käte läbi hukkusid.

“See on ajalooline kogunemine, mitte ainult Iisraeli ja juudi rahva jaoks, vaid kogu inimkonna jaoks,” ütles Iisraeli president Reuven Rivlin, kutsudes maailma rassismile, antisemiitlusele ja äärmuslusele vastu seisma.

Üritusel osaleb ka umbes sada holokausti üleelanut. Nende seas 81-aastane Yona Amit, kes oli sõja ajal lapsena natside eest peidetud, kuid kes kaotas oma lähedasi, nende seas nõo.

“Ma vahetasin temaga mängides jalatseid, vahetult enne kui ta kinni püüti,” meenutas ta.

“Nad saadeti otse Auschwitzi. Ja loomulikult mu nõbu, minu jalatsitega, otse korstnasse, gaasikambrisse,” ütles ta. “Minu jalatsid on Auschwitzis suures jalatsihunnikus. Minu jalatsid on seal. Mina olen seal.”

Järgmisel esmaspäeval jätkub mälestustseremoonia Poolas, kus mälestatakse surmalaagri vabastamist punaarmee poolt selle täpsel kuupäeval, 27. jaanuaril.

Kuigi Jeruusalemmas on kesksel kohal holokausti ja selle pärandi meenutamine, mängib seal rolli ka kaasaegne geopoliitika.

Konverentsile heidavad varju pinged Venemaa ja Poola suhetes. Putin peab konverentsil kõne, kuid Poola president Andrzej Duda jättis üritusele minemata, sest tal ei lubatud seal sõna võtta.

Moskva-Varssavi suhted on keerulised muuhulgas Ukraina sõja, aga ka ajalooteemaliste vaidluste pärast.

Putin põhjustas detsembris vastuolu, kui ta väitis, et Poola tegi Hitleriga koostööd ja panustas maailmasõja algusesse. Maailmasõda algas, kui Saksamaa ja Nõukogude Liit Poolasse tungisid.

Poola hinnangul üritab Venemaa ajalugu ümber kirjutada ja eirata omaenda pakti Hitleriga. Varssavi ärgitas Putinit mitte kasutama holokausti oma enda poliitilisteks mängudeks.

Allikas: BNS, 23.01.2020