Püha Vitus

Viidipäev on eesti rahvakalendrisse tulnud püha Vituse mälestuspäevana. Püha Vituse järgi on saanud oma nime Viitna.

Kaheksa-üheksa sajandit tagasi langes suvine pööripäev viidipäevale. Lääne-Euroopas on sel päeval tuld tehtud ja tulevikku ennustatud, nagu meil jaanipäeval.

Karksis peeti viidipäeva parimaks tatra külvamise ajaks. Jüris kinnitati, et pärast seda päeva istutatud kapsad ei kasvata päid. Mõnel pool arvati aga, et viidipäevast jaanipäevani võib veel kapsast istutada, hiljem pole küll enam mõtet seda teha.

Viidipäevast alates pidi lehmade piimaand kahanema hakkama. Pöides arvati, et kui sel päeval taimi kasta, kuivavad need ära. Viidipäeva selge ilm ähvardas kehva suvega, vihmane seevastu lubas head viljasaaki.

Allikas: www.maakodu.ee/index.php?page=22004&grupp=targutalita&artikkel=2078