Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Maailm / Serbia sõjakurjategija kannab karistust Eestis

Serbia sõjakurjategija kannab karistust Eestis

Prindi see artikkel
26. juuni 2009

Foto: Tartu vangla

Foto: Tartu vangla

Vanglateenistuse konvoi tõi täna riiki Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud Milan Martići, kes oli tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi viimane president.

55-aastane Martić töötas ajavahemikul 1991 kuni 1995 Horvaatiast eralduda püüdnud Krajina piirkonna erinevates valitsusametites, vahendab justiitsministeerium. 1994. aastal võitis ta tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi presidendivalimised ning oli selles ametis kuni Horvaatia väed 1995. aastal Krajina enda kontrolli alla võtsid.

Kriminaaltribunal mõistis Martići süüdi mitmetes rahvusvahelise sõjaõiguse normide ja -tavade rikkumises ning erinevates inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas rünnakutes tsiviilisikute vastu, inimeste julmas ja ebainimlikus kohtlemises, mõrvades, asulate hävitamises, religiooni- ja haridusasutuste hävitamises, riigivara ja eraomandi rikkumises, tagakiusamises poliitilistel, rassilistel ja usulistel põhjustel ning küüditamises. Kohus leidis, et Martić kuulus kuritegelikku ühendusse koos endise Jugoslaavia 11 juhtiva funktsionääriga nagu Radovan Karadžić, Slobodan Miloševićja Ratko Mladić.

Martić andis end vabatahtlikult Tribunali kätte 15. mail 2002, olles enne seda seitse aastat valenime all elanud.

Kriminaaltribunal tegi 12. juunil 2007 otsuse, millega Martićile mõisteti karistuseks 35-aastane vangistus, kuhu hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg. Martić kaebas otsuse edasi tribunali apellatsiooniastmesse, kes otsustas 8. oktoobril 2008 karistuse muutmata jätta.

Martić asub karistust kandma Tartu Vanglas samadel tingimustel, nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid.

Justiitsminister Rein Langi sõnul kannab Milan Martić karistust Eestis vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mis puudutab Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali
kohtuotsuste jõustamist.

“Kuna Eesti rahvas on kannatanud inimsusevastaste kuritegude all ning selliseid kuritegusid on toime pandud ka Eesti territooriumil, siis on meie kohuseks anda oma panus selliste kuritegude paljastamisse ja hukkamõistmisesse ning süüdlaste karistamisse,” ütles Lang.