Uus Eesti / Kultuur / Rahvakalender
Rahvakalender
-
Rahvakalender
25. märts – paastumaarjapäev
25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt “maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Simunapäevast alates tulevad esimesed külmad
Täna, 28. oktoober on simunapäev, mis märgib maa ja vee külmumist ning hingedeaja lõppu.
Vanarahvas uskus, et esimene külm ja jääkirme võimaldab hingedel lahkuda, seetõttu peeti algselt simunapäeva hingedeaja lõpuks. Hiljem lükkus hingedeaja lõpp novembri keskpaika.
Simunapäevast ja ilmamuutustest räägib ka vanasõna: „Siim teeb ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on midruskipäev
Eesti rahvakalendris on midruskipäev tuntud Ida-Eesti õigeusu aladel. Midruskipäeval oli tavaks hingede mälestamine.
Midruskipäeva tähistati kolm nädalat peale mihklipäeva, aga mitmel pool langes päev kalendrireformide tõttu ühte 31. oktoobri usupuhastuspäevaga. Sel päeval tulid suguvõsad kokku, mälestati surnuid ja viidi toit haudadele.
Traditsionaalsed toidud olid ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
22. juuli on madlipäev
Madlipäev on nime saanud Uuest Testamendist Maarja Magdaleena järgi.
22. juulil meenutatakse Maarja Magdaleenat, keda peeti patuseks naiseks, pärimuse järgi prostituudiks ja kellest Jeesus ajas välja seitse kurja vaimu.
Vastavalt Luuka evangeeliumile oli Maarja üks neist naistest, kes rändas koos evangeeliumi kuulutava Jeesusega. Ta oli ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on mardipäev
Eesti rahvakalendris tähistab mardipäev hingedeaja lõppu, mil esivanemate hinged jõudsid koju. Mardipäeva kommetest on tänapäevani tuntud mardijooks.
Mardijooks pärineb keskaegsest andide korjamisest kirikule ja kloostrile. Keskaja lõpul jõudis see komme ka Eestisse. Eestis korjati ande endale. Mardijooksul kanti tumedat värvi rõivaid ja pahupidi ... Loe edasi >>
-
Ajalugu, Hooliv Eesti, Perekond, Rahvakalender
Täna on Emadepäev
Alljärgnev ülevaade Emadepäeva ajaloost ja kommetest on avaldatud Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasis Berta, mis asub veebiaadressil www.folklore.ee/Berta.
Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on mihklipäev
Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: “Igal oinal oma mihklipäev”. Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke – kõik lambast. Mõnel ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Looduses on pärtlipäev sügise algus
24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha.
18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Küünlapäev murrab talve selgroo
Täna, 2. veebruar on küünlapäev, mil vanarahval oli tavaks öelda, et sel päeval lüüakse talve süda lõhki ja kõrred hakkavad lund pelgama.
Küünlapäeva ilma seostati suvise ilma ja viljasaagiga. Usuti, et selge küünlapäev toob ilusa suve, sajune küünlapäev aga vihmase suve.
Küünlapäev oli esimene ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on paavlipäev
Vanad eestlased pidasid paavlipäeva, sarnaselt tõnisepäevale ja taliharjapäevale, talve keskpaigaks. Selleks ajaks pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.
Paavlipäeva ilma järgi ennustas vanarahvas suveilmu. Kui paistab päike, tuleb soe suvi ning hea saak, kui sajab, on oodata haiguseid ja vihmast suve.
25. jaanuaril kehtisid ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Tõnisepäeval pikeneb päev kukesammu võrra
Täna on rahvakalendri järgi tõnisepäev. Vanarahvas ennustas tõnisepäeva järgi suveilmu ja viljakasvu. Usuti, et kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.
Tõnisepäeva kommetes on omavahel põimunud koduhaldjas Tõnni kultus ja pühast Antoniusest lähtuv pärimus. ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Taliharjapäeval saavutab talv oma kõrgpunkti
Täna on taliharjapäev. Vanarahvas uskus, et 14. jaanuaril saavutab talv oma lae ja sellest päevast liigub aeg kevade suunas.
Usuti, et taliharjapäeval peab pool loomatoidust veel alles olema, et kevadeni vastu pidada. Taliharjapäevaga seostatakse ka ilma soojenemist ja lume sulama hakkamist.
Eesti ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Eesti rannikualal lõpetas nuudipäev jõuluaja
13. jaanuar, nuudipäev oli rahvakalendris Eesti rannikualal tuntud jõulude lõpupäevana. Nuudipäeva tähistati peamiselt Lääne-Eestis, aga ka Loode- ja Põhja-Eesti rannikualadel.
Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid maskeeritutena perest perre, õlgedega nuut kaasas, et pühad „välja ajada”.
Oma nimetuse on nuudipäev saanud Skandinaavia pühaku, Taani ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Vanarahvas pidas nigulapäeva talve alguseks
Rahvakalendris on nigulapäev olnud 19. sajandi lõpul üsna tundmatu ja eeskätt teati 6. detsembrit kui ilmade külmenemise tähist.
Tuntud vanasõna „Siim tegi sillad, Nigul needib need kinni” kinnitab tähtpäeva seotust ilmaga. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi Berta järgi on saarlased öelnud, et nigulapäeva öö ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Andresepäevaga tulevad külmad ja algab advendiaeg
Andresepäev tähistas rahvakalendris talve saabumise päeva, mis lõpetas kadrisula. Alates kahekümnenda sajandi teisest poolest peetakse 30. novembrit advendiaja alguseks.
Andresepäeva tavadest on ilmaennustuste kõrval tuntud ka tulevase kallima ennustamine. Tulevast püüti näha unes, enne magamajäämist paluti püha Andrest ja külvati sümboolne peotäis viljateri ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Kadripäeval loodeti karjaõnne
Kadripäev, 25. november oli seotud karjakasvatusega. Sel päeval oli tavaks karjahaldjale ande tuua, et tagada karjaõnne. Kadripäeva nimi ja kadrisandid on seotud aga ristiusu levikuga Eestis.
Algeselt tähistati kadripäeva sügistööde pühana. Naised lõpetasid karjakasvatusega seotud välised tööd. Alustati ketrus- ja käsitöödega. 12. sajandil ... Loe edasi >>
-
Eesti, Kirikukalender, Kunst, Rahvakalender, Uudised
Täna annab Eesti Post välja jõuluteemalised postmargid
Juba aastasadu tagasi tähistasid meie esivanemad talvist pööripäeva kui aasta tähtsaimat sündmust, mille juurde kuulusid kodu korrastamine, kaunistamine ja toit (kuusepuu, jõulukroonid, krässid, jõuluõled, õlu, sealiha, jõululeib ja -vorstid). Sõna „jõul” on eesti keelde tulnud Skandinaaviast tuhatkond aastat tagasi.
Kristlik ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on hingedepäev
Eesti rahvakalendris jääb hingedepäev hingedeaja sisse, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
Hingedeaega on viimastel sajanditel Eestis tähistatud erineval ajal, peamiselt oktoobri- ja novembrikuus, enne mardipäeva.
Hingedeaeg on seotud esivanemate kultusega. Hingedelt otsiti kaitset ja heaksiitu. Neile kaeti tuppa või aita laud ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
31. oktoobril tähistatakse Halloweeni
Halloween ehk pühakutepäeva laupäev on eesti rahvakalendris varem tundmata. Oma kombestikult ühendab päev endas hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid.
Halloween hakkas Eestis levima 1980. aastate lõpus ning täna tähistatakse päeva rohkem linnades. Ringi liiguvad maskidega lapsed, vähem on kasutusel ameerikapärased kõrvitsalaternad.
31. oktoobril tähistatakse ... Loe edasi >>
-
Kultuur, Muuseumid, Rahvakalender
Tubased tööd tulekul – mihklipäeva tähistamine Raadil
Eesti Rahva Muuseum ja muuseumi sõprade selts kutsuvad 26. septembril kell 12-16 mihklipäevale Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu), et austada meie rahvakultuuri – muistset ja innovatiivset ühteaegu. Eesti rahvuslikud mustrid kannavad sõnumit – proovime seda koos kanda riidele, puidule, klaasile, ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Madisepäeval kaovad sääsed ja kärbsed
Täna, 21. september on rahvakalendri järgi sügisene madisepäev, mil kaovad putukad, sääsed ja kärbsed ning ussid kaotavad mürgisuse. Päev on oma nime saanud apostel Matteuse järgi.
Vanad eestlased järgisid madisepäeval mitmeid keelde. Ohtlikuks peeti nõela kasutamist. Arvati, et terava esemega ümberkäimine tähendab suvel ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Vanarahva uskumuste kohaselt võib alates tänasest usse kartmata metsa minna
Täna, 8. septembril on rahvakalendris ussimaarjapäev. Vanad eestlased uskusid, et sel päeval kaotavad ussid oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Maarjapäeva nimetus on aga seotud Neitsi Maarja sünnipäeva tähistamisega.
Ussimaarjapäeva peetakse Eestis alates 16. sajandist. Sel päeval kehtis metsaminekukeeld, et anda ... Loe edasi >>
-
Haridus ja teadus, Rahvakalender
Tarkusepäeva tavad on püsinud samadena
1. september on tarkusepäev, mille tavad on viimased viiskümmend aastat püsinud samadena. Pidulikult riietatud viimase klassi õpilased viivad esimese klassi lapsed käekõrval aktusele.
Tarkusepäeva hakati tähistama nõukogude aja viimastel aastakümnetel. Aktuse järel anti esimese klassi õpilastele lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Rahvakalendris on täna rukki- ja õunapüha
29. august on rahvakalendris setudel ja venelastel rukkikülvi- ja õunapüha. Oma nime, Ivanoskoroona, on tänane päev saanud õigeusu püha järgi, millega tähistati Ristija Johannese hukkamist.
Ivanoskoroona päeval tööd ei tehtud. Peeti kirikupüha ja kirmast. Setumaal nimetatakse kirmaskiks kirikuskäimisele järgnevat rahvapidu ja nimepühaku päevadel ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Paasapäeval võis hakata õunu sööma
19.august on rahvakalendrijärgne paasapäev ehk õunapüha.
Paasapäev on setode püha ja oma iseloomult uudsesaagi kasutuselevõtu päev. Kuni paasapäevani ei tohtinud süüa õunu ja muid puuvilju. Paasapäeval pidi aga just hästi palju õunu sööma.
Õunasaagile mõjus hästi, kui külalisedki oma jao õunu said. „Sööge, sööge!” ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Rollapäev andis hobusele puhkust
18. august on rahvakalendris kirjas rollapäevana. See on setode õigeusu püha, märtrite Florose ja Laurose surmapäev. Samuti on see päev tuntud hobusepühana. Töö hobustega oli keelatud, mõnel pool viidi rukist kirikusse õnnistamiseks, peeti kirmast.
-
Rahvakalender
Rukkimaarjapäev on rukkikülvi lõpuaeg
Täna, 15. august on rahvakalendris rukkimaarjapäev. Vanad eestlased pidasid sel päeval tööpüha. Usuti, et kui rukis külvata kolm päeva enne 15. augustit, siis ei võta külm orast ära.
Rukkimaarjapäeval toodi lauale paremad toidud ja peeti puhkusepäeva. Söögitraditsioonid olid maakonniti erinevad. Hanilas oli selle ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on lauritsapäev
10. august on rahvakalendris lauritsapäev. Päev on seotud tule tegemisega ja pühendatud pühale Laurentiusele.
Laurentius oli paavst Sixtus II ülemvarahoidja, kes 258. aastal suri märtrisurma. Legend räägib, et Rooma keiser Licinius Valerianus käskis konfiskeerida kristliku kiriku vara. Vastuseks sellele nõudmisele kutsus diakon Laurentius ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Makaveipäev räägib setode õigeusu pärandist
Täna, 1. augustil on makaveipäev. Tegemist on setude õigeusu pühaga, kus mälestatakse juudi preestriperekonda Makabeisid.
Setode uskumustes seguneb eelkristlik rahvausk õigeusuga. Usuti, et kui augustikuu esimesel päeval tuua kirikust koju pühitsetud vett ning pritsida seda kaevu ja loomadele, siis see kaitseb haiguste eest.
Makaveipäev ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
29. juuli on rahvakalendris olevipäev
Olevipäeva tähistati põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setudega lambapüha. Nime on olevipäev saanud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Tänapäeval on suured olevipäeva pidustused Vormsi saarel, kus asub Pühale Olavile pühitsetud kirik.
... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
26. juuli on rahvakalendris annepäev
Annepäev on tuntud Neitsi Maarja ema Anna mälestuspäevana. Tähtpäeva kujunemist on tugevalt mõjutanud Bütsantsi kirik. Eestis taandus püha 20. sajandil peamiselt setudele oluliseks tähtpäevaks.
Setud uskusid, et püha Anna on lammaste kaitsja ja seetõttu pöörduti karjakaitse palvetes ning loitsudes Anne poole, et ta ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on jaagupipäev, suve keskpaik
Eesti rahvakalendri järgi on 25. juuli jaagupipäev, millega lõppeb heinatöö ja algab viljalõikus. Päev on oma nimetuse saanud Uue Testamendi apostli Jaakobuse järgi.
25. juuli tähistab suve keskpaika. Vanad eestlased teadsid, et peale jaagupipäeva pole enam piisavalt heinakuivatusilmasid, selleks ajaks peab hein tehtud ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on seitsmevennapäev
Seitsmevennapäeva tuntakse peamiselt ilmaende järgi- kui sel päeval sajab, siis kestab vihmasadu seitse nädalat järjest. Kirikukalendris mälestatakse seitsmevennapäeval märtritena hukkunud kristlasi.
Seitsmevennapäev oli eestlaste jaoks seotud heinateoga. Usuti, et kui seitsmevennapäeval nii palju päikest on näha, et mees jõuab selle hetke jooksul hobuse ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Täna on heinamaarjapäev
Juulikuu teine päev oli vanade eestlaste jaoks suur püha, ei tehtud tööd ja lasti niidetud heinal kuivada. Kirikukalendri järgi meenutatakse sel päeval neitsi Maarja külaskäiku Eliisabeti juurde. Nende kahe tähenduse koosmõjul ongi 2. juuli saanud nimeks heinamaarjapäev.
Rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi andmetel on heinamaarjapäev ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
29. juuni on tuntud suvise peetripäevana
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi “Berta” järgi on suvine peetripäev Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusu kalendri mõju.
Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga.
Õigeusu alade suvine ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
27. juuni on seitsmemagajapäev
Täna, 27. juuni on kalendris seitsmemagajapäev. Päev on saanud oma nime kristliku legendi järgi. Eesti rahvakalendri põhjal on aga teada, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest.
Seitsmemagajapäeva lugu on kirjas 12. sajandi pühakulugude kogumikus „Legenda aurea”. Legend räägib seitsmest ... Loe edasi >>
-
Kultuur, Rahvakalender
Täna on jaanipäev
Jaanipäevas peitub mitu tähendust- aasta valgeim öö, kiik, lõke ja sõnajalaõied, võidupüha ja iseseisvus. Oma nime on aga jaanipäev saanud Ristija Johannese järgi.
Algselt seostasid paljud rahvad jaanituld päikesepüha ja -kultusega. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti ... Loe edasi >>
-
Rahvakalender
Rahvakalendris on 15. juuni viidipäev
Viidipäev on eesti rahvakalendrisse tulnud püha Vituse mälestuspäevana. Püha Vituse järgi on saanud oma nime Viitna.
Kaheksa-üheksa sajandit tagasi langes suvine pööripäev viidipäevale. Lääne-Euroopas on sel päeval tuld tehtud ja tulevikku ennustatud, nagu meil jaanipäeval.
Karksis peeti viidipäeva parimaks tatra külvamise ajaks. Jüris kinnitati, ... Loe edasi >>
-
Ajalugu, Haridus ja teadus, Keskkond, Rahvakalender, Terved eluviisid
Aprill on mahlakuu, ka rahvakalendris
Aprilli üks rahvapäraseid nimetusi on mahlakuu. Kauksi Ülle kirjutas ajakirjas Eesti Naine elumahlade ja vulisemise kuust. “Oleneb aastast: mõnikord on metsa vahel veel lumelaike, kus saab veidi kelgutada, kui hang peal kannab; aga eriti jab mahlakuu ikka meelde magusa mahla maitsega.”
Teisipäeval 7. ... Loe edasi >>
RSS