Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Kultuur / Muusika / Kammerkoor Voces Musicales toob Eestisse dirigent Peter Phillips’i

Kammerkoor Voces Musicales toob Eestisse dirigent Peter Phillips’i

Prindi see artikkel
12. oktoober 2015

MaavarinaMissaKammerkoor Voces Musicales on kutsunud Eestisse vanamuusika superstaari ja maailma lavade ühe nõutuima kooridirigendi Peter Phillips’i. Koor pälvis äsja ka Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu rikastavate kõrgetasemeliste kontsertide eest.

Kolmekordne Grammy auhinna nominent, dirigent Peter Phillips on üle 40 aasta tegutsenud legendaarse inglise vokaalansambli The Tallis Scholars asutaja ja juht. On öeldud, et just tänu Phillipsile ja The Tallis Scholarsile on renessanssmuusika saanud võrdväärseks muu klassikalise peavoolumuusikaga, mistõttu inglise niigi kõrgetasemeline koorikultuur on arenenud veelgi omanäolisemaks. Koostöö Peter Phillips’iga on sel sügisel kammerkoorile Voces Musicales juba teine projekt kuulsate inglise dirigentidega, kuna septembris toimunud Pärdi päevade ajal astuti üles dirigent Stephen Layton’i juhtimisel.

Kontsertidel Tallinna Jaani kirikus (30. oktoobril) ja Tartu Jaani kirikus (31. oktoobril) kõlavad kammerkoor Voces Musicalese esituses küpse franko-flaami renessansspolüfoonia lopsakamad näited: peateosena Antoine Brumeli 12-häälne „Missa et ecce terrae motus“ („Maavärina missa“), millele lisandub 24-häälne Josquin des Prez’ kaanon „Qui habitat in adiutorio altissimi“ („Kes Kõigekõrgema kaitse all elab“). Kontserti dirigeerib Peter Phillips.

Aastal 1999 Risto Joosti poolt peamiselt muusikaakadeemia üliõpilastest kokku pandud kammerkoorist Voces Musicales on 16 aastaga kujunenud professionaalse suunitlusega kollektiiv, mis tutvustab järjekindlalt publikule teoseid, mis oma raskusastme tõttu paljude teiste Eesti kooride kavadest välja jäävad: orkestriga suurvormid (Bachi passioonid ja Missa h-moll, Händeli oratooriumid), a cappella suurvormid (Victoria responsooriumid, Tallise lamentatsioonid, Pärdi “Passio”), tehniliselt keerukamad nüüdisteosed (Tulve, Tulev, Seppar jt).

Allikas: kammerkoori 09.10.2015 pressiteade