Kõrvalepuiklemist ei saa olla.

Uue kriminaalseadustiku maksmahakkamisega muutus ka elatisraha kord selles osas, et juhul, kui kelleltki on elatisraha välja mõistetud ja see oma kohustust ei täida, karistatakse mittetäitjat arestiga.

Seadus ütleb: Süüdlast selles, et ta ei andnud elatist oma emale, seaduslikule isale või alaealisele lapsele, kes tema teades kannatavad puudust, kui tal selleks oli võimalus, karistatakse arestiga mitte üle kuue kuu. Sama karistuse alla langeb ka süüdlane, kes oma väljaspool abielu sündinud lapsele kolme kuu kestel ei andnud tsiviilkohtu otsusega väljamõistetud elatist, kui tal selleks oli võimalusi.

Varem mõisteti elatis välja, kuid igaühe oma hooleks jäi, kuidas ta seda kätte sai. Tihtipeale pidid nõudjad puudust kannatama, sest maksja oskas end mitmesuguste abinõudega nõude täitmise vastu kaitsta.

Nüüd on asi lihtsam: ei ole elatise maksja temale pandud kohustusi täitnud, võib kannataja kohe tema peale kaebust tõsta ja kohus karistab süüdlast arestiga.

Esimesed sellised protsessid on juba aset leidnud.

Alimentide maksmatajätmise pärast karistada.

Reedel arutas Elva jaoskonnakohtunik Konguta valla taluperemehe Joh. K. süüdistust alimentide maksmatajätmise pärast. Ligi 3 a. tagasi oli kohus välja mõistnud K-lt suurema summa alimente sama valla talutütre Emilie K-le. Taluperemees, kes on abielus, pole alimente üldse tasunud. Jaoskonnakohtunik mõistis K. alimentide maksmata jätmise pärast 2 nädalaks aresti.

Kingsepp peab oma last toitma.

Eelnimetatud seaduse alusel oli Tallinnas 7. jsk. kohtuniku juures Erika Dobra, kes nõudis, et tema mees Johannes Dobra, kes elab nüüd lahus ja kellelt kohus varem alimendid välja mõistnud, tema peale pandud kohustusi täidaks. Mees püüdis vastu puigelda ja näidata, nagu ei oleks temal sissetulekuid. Tunnistajad aga näitasid, et mees elab teise naisega ja peab kingsepa äri.

Kohus paneb ette ära leppida. Lõpuks lubabki mees esialgu maksta 20 kr. kuus, pärastpoole ka selle, mis kohus varem välja mõistnud. Mees tegi oma otsuse alles siis, kui kohtunik temale meelde oli tuletanud, et mittemaksmise korral ei jää muud midagi üle kui aresti karistust kanda.

Avaldatud: Postimees 10.02.1935, lk 3

Sellest, miks “Uus Eesti” avaldab “Postimeest”, loe siit.