Rootsi püha Katariina on tuntud ka kui Vadstena Katariina – linna järele, kust ta on pärit. Tema mälestuspäev on 24. märtsil gregoriaani kalendri järele.

Katariina emagi on pühak – Katariina oli Rootsi püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni kaheksast lapsest neljas ja sündis 1331. aastal. Katariina sai hariduse Risebergi kloostrikoolis ning abiellus 13-aastaselt Saksa päritolu vaga aadliku Eggart von Kürneniga. Õige pea pärast abielu andsid mõlemad kaasad kasinus- ja voorusevande. Katariina reisis Rooma oma ema juurde 1350. aasta paiku ning lesestus varsti pärast sinnajõudmist.

25 aasta jooksul kasutasid ema ja tütar Roomat oma palverännakute lähtekohana. Nad tegid ka ühe palverännu Jeruusalemma. Naastes palverännakuilt, veetsid nad omi päevi palveis ja meditatsioonides, tegeledes vaestega ja õpetades neile jumalasõna. Nad mõlemad pidid tõrjuma kohalike meeste, sealhulgas aadlikest maaomanike lähenemiskatseid.

Kui Birgitta suri, viis Katariina tema ihu Rootsi ning mattis selle Pühima Päästja ordu kloostrisse Vadstenas. Sellesama kloostri abtissiks sai hiljem Katariina.

Teadaolevalt on Püha Katariina kirjutanud teose Sielinna Troëst (Hingetrööst), ent ühtki selle teose eksemplari meie päevini säilinud ei ole. 1375. aastal sai Katariina paavstilt loa Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu asutamiseks. Püha Katariina suri 24. märtsil 1381. aastal ning kanoniseeriti pühakuks 1484. aastal paavst Innocentius VIII poolt.

Rootsi püha Katariina on abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja. Teda kujutatakse roomakatoliku pühapiltidel birgitiini abtissina, kelle kõrval on emahirv. Samuti birgitiini nunnana, pihus liilia või birgitiini nunnana, kes praavitab vaeste haavu.
Internetis ilmunud materjalide alusel tõlkinud isa Sakarias