Uus Eesti / Usk ja vaimsus / Kirikukalender
Kirikukalender
-
Kirikukalender
17. oktoober – Antiookia püha Ignatiuse, piiskopi ja märtri mälestuspäev
Ignatius (sündinud vahemikus u 35-50, surnud 107 või 108), Süüria Antiookia kolmas piiskop, loetakse apostlike isade hulka, kuna ta arvatavasti on ka isiklikult tundnud mõndasid apostlite hulgast, kuid eelkõige seetõttu, et ta jätkas Kiriku ehitamist apostlite rajatud alusele.
Keiser Traianuse ajal toimunud tagakiusamiste ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
31. juuli – püha Ignatius Loyola, preestri mälestuspäev
Ignatius Loyola sündis 1491. aastal Loyolas, Guipuzcoas (Hispaania). Ta on Jeesuse Seltsi (Societas Jesu) rajaja ja esimene kindral.
Ignatius Loyola oli baski aadlik ja Kastiilia kuninganna Isabeli asehaldur. 1521 sai ta Pamplona kaitsmisel Navarrasse tunginud prantslaste vastu raskesti haavata. Vahetult pärast seda elas ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. juuni – Püha Ristija Johannese sünnipäev
Ristija Johannes oli Jeruusalemma preestri Sakariase ja Neitsi Maarja nõbu Eliisabeti poeg. Sakarias ja Eliisabet olid Jumala ees õiged, kuid õnnetud, kuna neil ei olnud lapsi. Nad olid juba üsna eakad, kui Sakariasele ilmus peaingel Gabriel, kes ütles:
“Ära karda, Sakarias, sest su anumist ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Esimene Ülestõusmispüha
Ülestõusmispühad on kirikuaasta kõige tähtsamad pühad. Kristus, kes oli löödud risti, surnud ja asetatud hauda, tõusis kolmandal päeval surnust üles.
Ülestõusmispüha andis juutlikule paasapühale uue sisu. Nagu Vanas Testamendis Mooses valitud rahva läbi Punase mere vabadusse viis, nii tõi Kristus oma surma ja ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Vaikne Laupäev
Vaiksel Laupäeval missat ei peeta ja Püha Armulauda jagatakse eelnevatel päevadel pühitsetust. Varakristlik traditsioon, mis keskajal Ülestõusmispühade läheduse tõttu oma leinapaastulise tähenduse minetas, taastati taas 20. sajandi 50-ndatel aastatel. Ka Ülestõusmispühade Jumalateenistuse võib Vaikse Laupäeva õhtule üle kanda.
Vaikse Laupäeva vanast jutlusest
Mis see ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Suur Reede
Suur Reede on päev, mil Kristus kannatas ja risti löödi. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Esimesed kirjalikud teated selle päeva pühitsemisest pärinevad 2. sajandist. Suurel Reedel osalevad kristlased liturgial, mil meenutame ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Suur Neljapäev
Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt. Tuhkapäeval alanud paastuaeg lõpeb armulauateenistusega Suurel Neljapäeval. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega Ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.
Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure nädala teistest ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender, Ligimene
Vello Salo: Palmipuude püha ja valmistumine Ülestõusmispühaks
Kirikuaasta meenutab sündmusi Kristuse ja tema rajatud Kiriku elust. Kõige tähtsamana tähistab ta aga ristiusu keskset sündmust – Kristus on surnuist üles tõusnud! Seda oma kõige tähtsamat püha tähistab Kirik õigupoolest igal pühapäeval, mis on siit saanud oma venekeelse nimegi – воскресенье, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
19. märts – püha Joosepi, pühima neitsi Maarja abikaasa suurpüha
Jumala lihakssaamise esimene ja lähim tunnistaja, õiglane Joosep, põlvnes pärimuse järgi juuda suguharust ja oli Taaveti järglane. Ta oli Jaakobi poeg ja Eeli väimees. Joosep pidas Naatsaretis puusepaametit. Tal oli esimesest abielust neli poega, Jaakob, Joosep, Juuda ja Siimeon, ning kolm tütart, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
9. märts – Tuhkapäev, paastuaja algus
Kolmapäeval enne esimest paastupühapäeva peetakse Tuhkapäeva.
Tuha päheraputamine, millest see päev on nime saanud, sümboliseerib patukahetsust, mis on suure paastu peamiseks eesmärgiks. Tuhk saadakse eelmise aasta Palmipuudepüha palmiokste põletamisest. Mainitud riitus antud tähenduses pärineb X sajandist, kuid on põhimõtteliselt juba vanatestamentliku päritoluga.
Tuhkapäev on ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Kolmekuningapäev – Issanda ilmumise suurpüha
Jõuluaeg lõpeb 6. jaanuaril kolmekuningapäevaga. Kristlik kolmekuningapäev on jõulupühast vanem, seda pühitseti Aleksandrias ja Egiptuses juba 4. sajandil, mil Jeesuse sünnipäeva pühitsemise tava veel polnud.
” … vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid: “Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
30. november – püha apostel Andrease päev
Andreas, Siimon Peetruse vend, oli pärit Galileamaalt Betsaidast ja ta tegutses kalamehena. Enne seda, kui Andreas sai Jeesuse järgijaks, oli ta olnud Ristija Johannese jünger. Andreas oli üks kaheteistkümnest apostlist ja ta kuulus Jeesuse lähimate jüngrite hulka.
Pärimuse järgi kuulutas Andreas evangeeliumi Musta ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
1. november – kõigi pühakute suurpüha (pühakutepäev)
Pühakutepäeva peeti idakirikus juba neljandal sajandil ning algselt tehti seda märtrite mälestamiseks. Aja jooksul sai sellest mitte ainult märtrite, vaid kõigi pühakute mälestamise päev.
7. sajandil kinnitas paavst Bonifacius IV ametlikult pühakutepäeva, et austada korraga kõiki pühakuid. 8. sajandil levis pühakutepäeva pidamise tava ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
29. september – pühade peainglite Miikaeli, Gaabrieli ja Raafaeli püha
Püha peaingel Miikael
Peaingel Miikaeli nimi tähendab “kes on kui Jumal”. Temast räägitakse kui taevaste väehulkade ülemjuhatajast, juudi rahva kaitsjast. Jumal on andnud Miikaelile palju tähtsaid privileege. Tema on see, kes puhub pasunat ülestõusmise ajal – “äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
28. august – püha Augustinuse, piiskopi ja Kiriku doktori mälestuspäev
Aurelius Augustinus sündis 13. novembril 354 Põhja-Aafrikas, Thagastes. Tema ema, püha Monica kasvatas ta kristlasena üles. 16-aastaselt läks Augustinus Kartaagosse retoorikat õppima, lootuses saada juristiks.
Peagi aga hülgas ta õpingud ning ka kristliku kasvatuse ja pühendas ennast kirjandusele, metoodikale ja filosoofiale. Teda mõjutas ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. august – püha apostel Bartolomeuse päev
Püha Bartolomeus sündis Kaanas ja juhiti apostel Filippuse poolt Jeesuse juurde. Ta oli üks kaheteistkümnest Jeesuse jüngrist ning tema nime mainitakse Uues Testamendis apostlite loetelus Mt 10,3, Mk 3,18, Lk 6,14 ja Ap 1,13.
Pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist kuulutas Bartolomeus evangeeliumi Mesopotaamias, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
15. august – Püha Neitsi Maarja taevavõtmise suurpüha (Rukkimaarjapäev)
Neitsi Maarja elas pärast Kristuse ristilöömist apostel Johannese juures ja külastas taas mitmeid poja eluga seotud paiku. Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg teda ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
8. august – püha Dominicuse, preestri mälestuspäev
Püha Dominicus on jutlustajavendade ordu (Ordo fratrum praedicatorum, OP) rajaja, mida alates 15. sajandist alates nimetatakse enamasti dominiiklaste orduks.
Dominicus sündis varsti pärast 1170. aastat Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal. Õppis Palencias vabu kunste ja neli aastat teoloogiat.1196. aasta paiku astus ta kodupiiskopkonna ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
26. juuli – pühade Joakimi ja Anna, Pühima Neitsi Maarja vanemate mälestuspäev
2. sajandist pärineva legendi kohaselt olid Joakim ja Anna neitsi Maarja vanemad, kes põlvnesid kuningas Taaveti soost. Nende suureks kurvastuseks polnud neil lapsi. Ühel pühal viis Joakim templisse topeltohvri, mida ülempreester keeldus vastu võtmast, kuna Joakim ei olnud ühegi Iisraeli lapse isa. ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Nelipüha
Nelipüha on kirikupüha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50 päeva pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist ja 10 päeva peale taevaminemispüha. See on Kiriku sünnipäev.
Nelipüha on tegelikult juutliku päritoluga lõikustänupüha Savuot, kreeka nimega Pentecoste, s.o viiekümnes päev pärast Paasapühi.
Eesti rahvakalendris kannab Nelipüha ka ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Kristuse taevaminemise suurpüha
Kristuse taevaminemise suurpüha peetakse 40 päeva pärast Ülestõusmispühi, kuuenda Ülestõusmispühajärgse nädala neljapäeval. Komme seda päeva eriliselt tähistada pärineb IV sajandi Jeruusalemmast. Taevaminemispüha tähistamist on korduvalt maininud Johannes Kuldsuu ja Gregorios Nyssast.
Uues Testamendis on Kristuse taevaminemisest kirjutatud järgmiselt:
Aga Jeesus viis nad välja kuni ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender, Uudised
Täna on Suur Reede
Suur Reede on päev, mil Kristus kannatas ja risti löödi.
Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Esimesed kirjalikud teated selle päeva pühitsemisest pärinevad 2. sajandist.
Suurel Reedel osalevad kristlased liturgial, mil meenutame Kristuse ristisurma ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Suur Neljapäev
Suur Neljapäev on Suure Paastu viimane päev, mil Kirik tähistab Jeesuse Kristuse viimset õhtusöömaaega ja vangistamist.
Enne söömaaega pesi Kristus oma jüngrite jalgu, andmaks jüngritele (kui ka meile) teada, et kui tahame olla tema tõelised järglased, siis peame tegema sedasama, mis tähendab oma ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Palmipuudepüha
Palmipuudepüha peeti juba 3. sajandi lõpus Jeruusalemmas Õlimäel. Jumalateenistuse haripunktiks oli protsessioon palmiokstega. Lääne kirikus hakati seda püha tähistama keskajal.
Palmipuudepüha on meile esimeseks rõõmupäevaks sellel nädalal, kuna me tähistame Kristuse kuninglikku saabumist Jeruusalemma, kus jumaldavad rahvahulgad teda tervitasid ja asetasid tema teele ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
18. märts – Jeruusalemma püha Kyrillose, piiskopi ja Kiriku doktori mälestuspäev
Jeruusalemma püha Kyrillos sündis 313. (mõnede allikate järgi 315.) aastal kristlikus perekonnas Kaisarea lähedal Palestiinas ja sai 348. a Jeruusalemma piiskopiks.
Sagedaste väljaastumiste eest ariaanide vastu pagendati teda korduvalt (kokku oli ta pagenduses 16 aastat). Tema pastoraalsest tegevusest annavad tunnistust arvukad jutlused, mis ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
10. veebruar – püha Scholastica, neitsi mälestuspäev
Püha Scholastica oli Püha Benedictuse kaksikõde. Ta sündis u aastal 480 Nursias (Itaalia, Umbria).
Nagu vendki, pühendas ta oma elu usule, asutades benediktiini nunnakoguduse. Tema surmahetkel palvetanud tema vend oma kongis. Seal nägi ta nägemuses oma õe hinge tuvi kujul taevasse tõusmas. Seejärel ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
31. jaanuar – püha Giovanni Bosco, preestri mälestuspäev
Püha Giovanni Bosco sündis 16. augustil 1815 Becchis, Itaalias. Juba lapsena tundis ta kutsumust saada preestriks. Õppides seminaris oli ta õnneliku ja pühendunud elu eeskujuks.
1841. aastal ordineeriti ta preestriks.
Kogu elu pühendas Giovanni Bosco noorukite õpetamisele ja kasvatamisele. Saades preestriks, hakkas ta noortele ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
28. jaanuar – Aquino püha Toomase, preestri ja Kiriku doktori mälestuspäev
Püha Aquino Thomas sündis perekonnalossis Lombardias 1225. aastal. Ta sai hariduse benediktiini munkadelt Monte Cassinos. 1239. aastal läks ta Napoli ülikooli, kus dominiiklastest mungad talle erilist mõju avaldasid.1244. aastal astuski ta perekonna vastuseisust hoolimata dominiiklaste ordusse.
Välimuse järgi otsustades poleks keegi teda targaks ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
27. jaanuar – püha Angela Merici, neitsi mälestuspäev
Püha Angela Merici sündis 21. märtsil 1474. aastal Desenzanos, väikeses Itaalia linnakeses. Tema pere oli väga usklik. Isa armastas lastele tihti lugeda suurtest pühakutest ning Angela olevat juba viieaastaselt otsustanud end usule pühendada.
Noores eas kaotas Angela mõlemad vanemad ja õe. ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
25. jaanuar – püha apostel Pauluse pöördumispäev
Apostel püha Paulus on 1. sajandil elanud Jeesuse järgijatest üks tuntumaid. Ta sündis Tarsoses, arvatavasti 3. aastal ja sai endale nimeks Saulus. 14-aastaselt õppis ta variserist rabi Gamalieli juures juutide seadust, kuid traditsiooni kohaselt ka praktilist telkide tegemist. Tarsoses sündinuna oli Paulus ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. jaanuar – püha Franciscus de Sales’i, piiskopi ja Kiriku doktori mälestuspäev
Püha Franciscus de Sales sündis 21. augustil 1567. aastal perekonnalossis Prantsusmaal, Savoys. Juba 13-aastaselt tundis ta kutsumust saada preestriks. Kannatlikult Jumalalt vastust oodates ja oma isa, kes polnud poja kutsumusega nõus, õrnalt suunates, asus ta haridust omandama, kõigepealt Clermontis, siis jesuiitide kolledžis ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
17. jaanuar – püha Antonius Suure, abti mälestuspäev
Ida munkluse isana üldtuntud Antonius Suur sündis Egiptuses aastal 251. Tema vanemad olid kõrgest soost, rikkad ja ristiusku. Pärast vanemate surma, kui Antonius oli 18-aastane, äratati tema vaim. Ta jagas kogu vara vaestele ning läks koos ühe erakute salgaga kõrbesse.
Antoniuse elu kõrbes ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
13. jaanuar – püha Hilariuse, piiskopi ja Kiriku doktori mälestuspäev
Hilarius sündis 315. aastal Poitiers’is (Prantsusmaal). Kristlaseks sai ta alles täiskasvanuna. Kodupaiga Poitiers’i piiskopina (353-368) võitles ta ägedalt Kristuse jumalikkust eitava arianismi vastu. Ta sattus keisri põlu alla ning pagendati aastateks riigi idaossa.
Pagenduses olles kirjutas Hilarius oma peateose “Kolmainsusest”. Viimastel eluaastatel valmis ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
10. jaanuar – Issanda ristimispüha
Kristuse ristimispüha tähistatakse esimesel pühapäeval pärast kolmekuningapäeva. Jeesuse ristimisest ca kolmekümne aasta vanuselt algas ta avalik tegevus.
Evangeeliumid räägivad, kuidas Ristija Johannes jutlustas Juuda kõrbes, kuulutades ette Lunastaja saabumist. Paljud tulid Jeruusalemmast ja teistest Juuda paigust tema juurde ja lasid end ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
2. jaanuar – pühade Basilius Suure ja Gregoriuse (Nazianzi), piiskoppide ja Kiriku doktorite mälestuspäev
Nii Basilius kui Gregorius on nö kapadookialastest kirikuisad.
Basilius (329 või 330 – 1. I 379), keda juba tema kaasaegsed nimetasid “Suureks”, oli pärit Väike-Aasiast Kapadookiast. Põhjalike õpingute järel oli teda ootamas hiilgav tulevik, kuid ta “ärkas kui sügavast unest, nähes evangeeliumi tõe ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
31. detsember – püha Silvester I, paavsti mälestuspäev
Püha Silvester valiti paavstiks 31. jaanuaril 314.a ja ta valitses Kirikut imperaator Constantinus Suure ajal, mil tekitasid suuri segadusi donatistide kirikulõhe ja ariaanide eksiõpetus.
Silvesteri pontifikaadi ajal toimus Nikaia esimene kirikukogu (324-325), kuid paavst sellest osa ei võtnud.
Rooma suured kirikud – Lateraani, Peetruse ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
29. detsember – püha Thomas Becketi, piiskopi ja märtri mälestuspäev
Püha Thomas Becket sündis 1118. aastal (teatud allikad nimetavad ka täpset kuupäeva – 21. detsember) Londonis, tema vanemad olid normannid. Ta sai hariduse Mertoni kloostris, Pariisis, Bolognasja Auxerre’is, misjärel ordineeriti diakoniks.
1154. aastal määrati Thomas Canterbury arhidiakoniks ja ta näitas üles märkimisväärset annet ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
28. detsember – Süütalastepäev
Esmakordselt ilmus see püha kirikukalendrisse 505. aastal Põhja-Aafrikas Kartaagos, kust see peagi kogu Kirikusse üle kandus.
Süütalastepäevaga seonduvalt loe Matteuse evangeeliumi 2, 16-18:
“Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
27. detsember – püha perekonna, Jeesuse, Maarja ja Joosepi püha
Seda püha peetakse Jõulunädala pühapäeval. Kui jõulud ise pühapäevale langevad, pühitsetakse seda 30. detsembril.
Ajend selle püha sisseviimiseks tuli 19. sajandil Kanadast, kus see juba lokaalpühana peetav oli. Paavst Pius X laiendas selle püha aga Jõuluoktaavi koosseisu.
Allikas: www.neitsimaarja.ee
-
Kirikukalender
26. detsember – püha Stefanose, esimärtri päev
Stefanosest, Jeruusalemma varakristliku koguduse diakonist räägitakse Apostlite tegude 6. ja 7. raamatus. Ta vastutas ka almustejagamise eest.
Hariduse olevat ta saanud Aleksandrias.
Stefanos oli suurepärane jutlustaja. Sattunud vastuollu juutide juhtidega viidi ta kohtumõistmiseks juutide nõukogu ette. Seal pidas Stefanos jutluse, näidates end juutide ajaloo, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender, Maailmausundid
Täna on Esimene Jõulupüha. Avaldame Eesti kirikujuhtide läkitused Jõuludeks ja uueks aastaks
Avaldame siinkohal Eesti Kirikute Nõukogu, Rooma-Katoliku Kiriku Apostelliku Administraatori Philippe Jourdan’i, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder’i, Eesti Piiskopliku Metodisti Kiriku superintendent Taavi Hollmani, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president Meego Remmeli ja Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. detsember – jõululaupäev
Komme tähistada suurte pühade eelõhtut on väga vana. Juba 2. sajandist alates peeti ülestõusmispühadel Jumalateenistust, mis algas laupäeva õhtul enne ülestõusmise pühapäeva ja kestis kogu öö.
Jõululaupäeva hakati tähistama V sajandi lõpupoole Roomas, kuid selle püha eelõhtu tähistamine omandas aja jooksul omanäolise kuju. ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
30. november – püha apostel Andrease päev
Andreas, Siimon Peetruse vend, oli pärit Galileamaalt Betsaidast ja ta tegutses kalamehena. Enne seda, kui Andreas sai Jeesuse järgijaks, oli ta olnud Ristija Johannese jünger. Andreas oli üks kaheteistkümnest apostlist ja ta kuulus Jeesuse lähimate jüngrite hulka.
Pärimuse järgi kuulutas Andreas evangeeliumi Musta ... Loe edasi >>
-
Eesti, Kirikukalender, Kunst, Rahvakalender, Uudised
Täna annab Eesti Post välja jõuluteemalised postmargid
Juba aastasadu tagasi tähistasid meie esivanemad talvist pööripäeva kui aasta tähtsaimat sündmust, mille juurde kuulusid kodu korrastamine, kaunistamine ja toit (kuusepuu, jõulukroonid, krässid, jõuluõled, õlu, sealiha, jõululeib ja -vorstid). Sõna „jõul” on eesti keelde tulnud Skandinaaviast tuhatkond aastat tagasi.
Kristlik ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
4. november – püha Carlo Borromeo, piiskopi mälestuspäev
Carlo Borromeo sündis 2. oktoobril 1538 Arona lossis Põhja-Itaalias krahv Gilberto Borromeo teise pojana. Tema ema Margherita de Medici vend sai 1559 paavstiks Pius IV.
Carlo Borromeo ema suri 1547. 12-aastaselt sai Carlo Borromeo abtiks. Seejärel siirdus ta õppima Milanosse. 31. jaanuaril 1560 ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
3. november – püha Martin de Porres’e, orduvenna mälestuspäev
Püha Martin de Porres on Ladina-Ameerika armastatumaid pühakuid. Ta oli mulatt, hispaanlasest aadlimehe ja mustanahalise peruulanna poeg.
Martin sündis Limas Peruus 9. detsembril 1579. Ema andis pojale kristliku kasvatuse. Martin sai arsti abiliseks ning temast tuli suurepärane haigepõetaja. Ta pürgis ja sai dominiiklaste ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender, Usuelu uudised
Hingedepäeval toimuvad kalmistutel mälestuspalvused
Hingedepäeval – 2. novembril – toimuvad mälestuspalvused paljudel kalmistutel Tallinnas ja terves Eestis.
Kell 13.00 toimub Pärnamäe kalmistu tuhamatuste ühiskalme juures oikumeeniline jumalateenistus. Tallinna Linnavalitsuse algatusel on alates 2000. aastast saanud ilusaks traditsiooniks korraldada hingedekuul oikumeeniline jumalateenistus nende meie hulgast lahkunud ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
29. september – pühade peainglite Miikaeli, Gaabrieli ja Raafaeli püha
Püha peaingel Miikael Peaingel Miikaeli nimi tähendab “kes on kui Jumal”. Temast räägitakse kui taevaste väehulkade ülemjuhatajast, juudi rahva kaitsjast. Jumal on andnud Miikaelile palju tähtsaid privileege. Tema on see, kes puhub pasunat ülestõusmise ajal – “äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
27. september – püha Vincent de Paul’i, preestri mälestuspäev
Püha Vincent de Paul sündis Pouy’s, Gascogne’is Prantsusmaal (praegu on linna nimeks Saint-Vincent-de-Paul) 24. aprillil 1581. Ta asus õppima Toulouse’i Ülikooli ning õpingute lõppedes pühitseti ta 19-aastasena preestriks ja suunati ühte Pariisi eeslinna kogudusse.
1624. aastal asutas Vincent de Paul lazaristide ordu kleeruse ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
26. september – pühade Cosmase ja Damianuse, märtrite mälestuspäev
Kristliku legendi järgi oli tegu kaksikvendadega, kes olid elukutselt arstid ja kes praktiseerisid ilma lisatasu nõudmata. Neid seostati rohkete imetegudega.
Cosmast ja Damianust seostatakse muuhulgas loomade tervendamisega.
Cosmas ja Damianus surid märtrisurma keiser Diocletianuse poolt korraldatud kristlaste tagakiusamise ajal aastal 303 (teistel andmetel 287) ... Loe edasi >>
RSS