Uus Eesti / Usk ja vaimsus / Kirikukalender
Kirikukalender
-
Kirikukalender
24. märts – Rootsi püha Katariina mälestuspäev
Rootsi püha Katariina on tuntud ka kui Vadstena Katariina – linna järele, kust ta on pärit. Tema mälestuspäev on 24. märtsil gregoriaani kalendri järele.
Katariina emagi on pühak – Katariina oli Rootsi püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni kaheksast lapsest neljas ja sündis 1331. ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
31. juuli – püha Ignatius Loyola, preestri mälestuspäev
Ignatius Loyola sündis 1491. aastal Loyolas, Guipuzcoas (Hispaania). Ta on Jeesuse Seltsi (Societas Jesu) rajaja ja esimene kindral.
Ignatius Loyola oli baski aadlik ja Kastiilia kuninganna Isabeli asehaldur. 1521 sai ta Pamplona kaitsmisel Navarrasse tunginud prantslaste vastu raskesti haavata. Vahetult pärast seda elas ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on 1. Nelipüha
Nelipüha on kirikupüha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50 päeva pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist ja 10 päeva peale taevaminemispüha. See on Kiriku sünnipäev.
Nelipüha on tegelikult juutliku päritoluga lõikustänupüha Savuot, kreeka nimega Pentecoste, s.o viiekümnes päev pärast Paasapühi.
Eesti rahvakalendris kannab Nelipüha ka ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna, Tuhkapäeval, algab paastuaeg
Kolmapäeval enne esimest paastupühapäeva peetakse Tuhkapäeva.
Tuha päheraputamine, millest see päev on nime saanud, sümboliseerib patukahetsust, mis on suure paastu peamiseks eesmärgiks. Tuhk saadakse eelmise aasta Palmipuudepüha palmiokste põletamisest. Mainitud riitus antud tähenduses pärineb X sajandist, kuid on põhimõtteliselt juba vanatestamentliku päritoluga.
Tuhkapäev on ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
14. veebruar – pühade Kyrillose, munga, ja Methodiuse, piiskopi – Euroopa kaitsepühakute mälestuspäev, kirikupüha
Püha Kyrillos (sünd. u. 826.a) ja tema vanem vend Methodius (sünd. u. 815.a) sündisid Makedoonias, Tessaloonikas. Püha Kyrillos kasvas neljateistkümnendast eluaastast koos imperaatori pojaga. Ta sai varakult preestriks. Pärast pöördumist Konstantinoopoli, oli ta katedraali raamatukoguhoidja ja filosoofia õpetaja. Ta viis ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
10. veebruar – püha Scholastica, neitsi mälestuspäev
Püha Scholastica oli Püha Benedictuse kaksikõde. Ta sündis u aastal 480 Nursias (Itaalia, Umbria).
Nagu vendki, pühendas ta oma elu usule, asutades benediktiini nunnakoguduse. Tema surmahetkel palvetanud tema vend oma kongis. Seal nägi ta nägemuses oma õe hinge tuvi kujul taevasse tõusmas. Seejärel ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
6. veebruar – püha Paulus Miki ja kaaslaste, märtrite mälestuspäev
Püha Paulus Miki sündis u.1564. aastal Jaapanis. Saanud jesuiidiks, kuulutas ta Evangeeliumi kohaliku rahva seas. Üliraskel katoliiklaste tagakiusamise ajal vangistati ta koos 25 kaaslasega, mõnitati, viidi Nagasakisse ja löödi 5. veebruaril 1597. aastal risti.
Allikas: www.neitsimaarja.ee
-
Kirikukalender
5. veebruar – püha Agatha, neitsi ja märtri mälestuspäev
Püha Agatha oli pärit jõukast Sitsiilia perest. Juba varases nooruses pühendas end Kristusele. Ta oli väga kaunis neiu. Õnnetuseks tõmbas ta oma kodukohas, Etna jalamil, Sitsiilia asehaldur Quintianuse tähelepanu. Tütarlaps aga vastas talle, et kuulub igavesti oma taevasele peigmehele. Seepeale vihastus Quintianus ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
31. jaanuar – püha Giovanni Bosco, preestri mälestuspäev
Püha Giovanni Bosco sündis 16. augustil 1815 Becchis, Itaalias. Juba lapsena tundis ta kutsumust saada preestriks. Õppides seminaris oli ta õnneliku ja pühendunud elu eeskujuks.
1841. aastal ordineeriti ta preestriks.
Kogu elu pühendas Giovanni Bosco noorukite õpetamisele ja kasvatamisele. Saades preestriks, hakkas ta noortele ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
28. jaanuar – Aquino püha Toomase, preestri ja Kiriku doktori mälestuspäev
Püha Aquino Thomas sündis perekonnalossis Lombardias 1225. aastal. Ta sai hariduse benediktiini munkadelt Monte Cassinos. 1239. aastal läks ta Napoli ülikooli, kus dominiiklastest mungad talle erilist mõju avaldasid.1244. aastal astuski ta perekonna vastuseisust hoolimata dominiiklaste ordusse.
Välimuse järgi otsustades poleks keegi teda targaks ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
25. jaanuar – püha apostel Pauluse pöördumispäev
Apostel püha Paulus on 1. sajandil elanud Jeesuse järgijatest üks tuntumaid. Ta sündis Tarsoses, arvatavasti 3. aastal ja sai endale nimeks Saulus. 14-aastaselt õppis ta variserist rabi Gamalieli juures juutide seadust, kuid traditsiooni kohaselt ka praktilist telkide tegemist. Tarsoses sündinuna oli Paulus ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. jaanuar – püha Franciscus de Sales’i, piiskopi ja Kiriku doktori mälestuspäev
Püha Franciscus de Sales sündis 21. augustil 1567. aastal perekonnalossis Prantsusmaal, Savoys. Juba 13-aastaselt tundis ta kutsumust saada preestriks. Kannatlikult Jumalalt vastust oodates ja oma isa, kes polnud poja kutsumusega nõus, õrnalt suunates, asus ta haridust omandama, kõigepealt Clermontis, siis jesuiitide kolledžis ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
22. jaanuar – püha Vincentiuse, diakoni ja märtri mälestuspäev
Püha Vincentius, Hispaania esimärter, oli 3. sajandil diakon Saragossas, Hispaanias. Koos piiskop Valerianusega vahistati ta prokonsul Dacianuse poolt. Valerianus saadeti maalt välja. Vincentiust aga piinati metsikult enne, kui ta haavadesse suri. Ta pandi piinapinki, piitsutati, küpsetati, lömastati veskikividega. Lõpuks lubati sõpradel teda ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
21. jaanuar – püha Agnese, neitsi ja märtri mälestuspäev
Püha Agnes sündis umbes aastal 292. Ta oli 13 aastat vana, kui pühendus ristiusule. Tema armastus Jumala vastu oli väga suur ja ta vihkas pattu rohkem kui surma. Agnes oli väga kaunis ja paljud noormehed soovisid temaga abielluda, kuid tütarlaps vastas: “Jeesus ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
17. jaanuar – püha Antonius Suure, abti mälestuspäev
Ida munkluse isana üldtuntud Antonius Suur sündis Egiptuses aastal 251. Tema vanemad olid kõrgest soost, rikkad ja ristiusku. Pärast vanemate surma, kui Antonius oli 18-aastane, äratati tema vaim. Ta jagas kogu vara vaestele ning läks koos ühe erakute salgaga kõrbesse.
Antoniuse elu kõrbes ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
13. jaanuar – püha Hilariuse, piiskopi ja Kiriku doktori mälestuspäev
Hilarius sündis 315. aastal Poitiers’is (Prantsusmaal). Kristlaseks sai ta alles täiskasvanuna. Kodupaiga Poitiers’i piiskopina (353-368) võitles ta ägedalt Kristuse jumalikkust eitava arianismi vastu. Ta sattus keisri põlu alla ning pagendati aastateks riigi idaossa.
Pagenduses olles kirjutas Hilarius oma peateose “Kolmainsusest”. Viimastel eluaastatel valmis ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
12. jaanuar – Issanda ristimispüha
Kristuse ristimispüha tähistatakse esimesel pühapäeval pärast kolmekuningapäeva. Jeesuse ristimisest ca kolmekümne aasta vanuselt algas ta avalik tegevus.
Evangeeliumid räägivad, kuidas Ristija Johannes jutlustas Juuda kõrbes, kuulutades ette Lunastaja saabumist. Paljud tulid Jeruusalemmast ja teistest Juuda paigust tema juurde ja lasid end ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Kolmekuningapäev – Issanda ilmumise suurpüha
Jõuluaeg lõpeb 6. jaanuaril kolmekuningapäevaga. Kristlik kolmekuningapäev on jõulupühast vanem, seda pühitseti Aleksandrias ja Egiptuses juba 4. sajandil, mil Jeesuse sünnipäeva pühitsemise tava veel polnud.
” … vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid: “Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
2. jaanuar – pühade Basilius Suure ja Gregoriuse (Nazianzi), piiskoppide ja Kiriku doktorite mälestuspäev
Nii Basilius kui Gregorius on nö kapadookialastest kirikuisad.
Basilius (329 või 330 – 1. I 379), keda juba tema kaasaegsed nimetasid “Suureks”, oli pärit Väike-Aasiast Kapadookiast. Põhjalike õpingute järel oli teda ootamas hiilgav tulevik, kuid ta “ärkas kui sügavast unest, nähes evangeeliumi tõe ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
31. detsember – püha Silvester I, paavsti mälestuspäev
Püha Silvester valiti paavstiks 31. jaanuaril 314.a ja ta valitses Kirikut imperaator Constantinus Suure ajal, mil tekitasid suuri segadusi donatistide kirikulõhe ja ariaanide eksiõpetus.
Silvesteri pontifikaadi ajal toimus Nikaia esimene kirikukogu (324-325), kuid paavst sellest osa ei võtnud.
Rooma suured kirikud – Lateraani, Peetruse ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
29. detsember – püha perekonna, Jeesuse, Maarja ja Joosepi püha
Seda püha peetakse Jõulunädala pühapäeval. Kui jõulud ise pühapäevale langevad, pühitsetakse seda 30. detsembril.
Ajend selle püha sisseviimiseks tuli 19. sajandil Kanadast, kus see juba lokaalpühana peetav oli. Paavst Pius X laiendas selle püha aga Jõuluoktaavi koosseisu.
Allikas: www.neitsimaarja.ee
-
Kirikukalender
28. detsember – Süütalastepäev
Esmakordselt ilmus see püha kirikukalendrisse 505. aastal Põhja-Aafrikas Kartaagos, kust see peagi kogu Kirikusse üle kandus.
Süütalastepäevaga seonduvalt loe Matteuse evangeeliumi 2, 16-18:
“Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
23. detsember – püha Jan Kanty, preestri mälestuspäev
Jan Kanty (ladinakeelse nimekujuga Johannes Cantius) sündis Kęty linnas, Krakowi piiskopkonnas 23. juunil 1390. Saanud vaimulikuks, õpetas ta palju aastaid Krakowi Akadeemias ning oli seejärel mõnda aega Ilkusia koguduse preestriks. Vooruslikkuse, vagaduse ja ligimesearmastusega, mille õpetamisel ta suurt vaeva nägi, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
27. jaanuar – püha Angela Merici, neitsi mälestuspäev
Püha Angela Merici sündis 21. märtsil 1474. aastal Desenzanos, väikeses Itaalia linnakeses. Tema pere oli väga usklik. Isa armastas lastele tihti lugeda suurtest pühakutest ning Angela olevat juba viieaastaselt otsustanud end usule pühendada.
Noores eas kaotas Angela mõlemad vanemad ja õe. ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
2. november – kõigi surnud usklike mälestuspäev (Hingedepäev)
Hingedepäeval palvetab kogu Kirik lahkunute eest. Hingedepäeva ehk palvepäeva lahkunute eest hakati tähistama juba varakristluses ja teada on, et antud päev palveks pärineb juba 2. sajandist. Igal aastal on Kirikus võimalik lahkunud hingede eest üheskoos palvetada kõikidel Missadel, andes kirikus teada lahkunu ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
1. november – kõigi pühakute suurpüha (pühakutepäev)
Pühakutepäeva peeti idakirikus juba neljandal sajandil ning algselt tehti seda märtrite mälestamiseks. Aja jooksul sai sellest mitte ainult märtrite, vaid kõigi pühakute mälestamise päev.
7. sajandil kinnitas paavst Bonifacius IV ametlikult pühakutepäeva, et austada korraga kõiki pühakuid. 8. sajandil levis pühakutepäeva pidamise tava ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
29. aprill – püha Siena Katariina, neitsi ja Kiriku Doktori ning Euroopa kaitsepühaku mälestuspäev
Püha Katariina sündis 25. märtsil 1347 Sienas (Itaalia, Toscana), tema isa oli värval Jacobo Benincasa ja ema Lapa Piagenti, kes oli kohaliku luuletaja tütar . Ta oli noorim pere kahekümne viiest (mõnede allikate järgi kahekümne kolmest) lapsest.
Juba lapsepõlves igatses see kaunis, elav, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
25. aprill – püha Markuse, evangelisti mälestuspäev
Markus, keda kutsuti ka Johanneseks, sündis 1. sajandil, erinevate allikate järgi kas Palestiinas või ühe traditsiooni kohaselt Liibüas. Ta oli arvatavasti pärit leviidi perekonnast ning oli apostel Barnabase nõbu, kelle ema Maarja andis Jeruusalemmas apostlitele keerulistel aegadel peavarju (Ap 12, 12). Teda ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. aprill – püha Fidelise mälestuspäev
Püha Fidelis sündis 1577. aastal Sigmaringenis (Hohenzollern, Saksamaa) Mark Rey’na. Ta tegutses juristina ning hiljem liitus kaputsiinlaste orduga. Ta pühitseti preestriks ning oli jutlustaja ja kloostri juht Šveitsi kalvinistlikel aladel.
Kalvinistlikud talupojad tapsid Fidelise 24. aprillil 1622 Gruschis (Grisons, Šveits). Fidelis kuulutati ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
23. aprill – Püha Jüri (Georgi), märtri mälestuspäev
Püha Jüri sündis ristiusku vanemate pojana. Ta suri märtrisurma usutavasti 303. aastal kas Lüddas, Palestiinas või Nicomedias. Tema austamist tuntakse nii idas, kus teda nimetati megalomartyros‘eks (suureks märtriks), kui läänes, kus teda nimetatake juba Hieronymuse martüroloogias. Alates 6. sajandist on talle pühitsetud ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Esimene Ülestõusmispüha
Ülestõusmispühad on kirikuaasta kõige tähtsamad pühad. Kristus, kes oli löödud risti, surnud ja asetatud hauda, tõusis kolmandal päeval surnust üles.
Ülestõusmispüha andis juutlikule paasapühale uue sisu. Nagu Vanas Testamendis Mooses valitud rahva läbi Punase mere vabadusse viis, nii tõi Kristus oma surma ja ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Vaikne Laupäev
Vaiksel Laupäeval missat ei peeta ja Püha Armulauda jagatakse eelnevatel päevadel pühitsetust. Varakristlik traditsioon, mis keskajal Ülestõusmispühade läheduse tõttu oma leinapaastulise tähenduse minetas, taastati taas 20. sajandi 50-ndatel aastatel. Ka Ülestõusmispühade Jumalateenistuse võib Vaikse Laupäeva õhtule üle kanda.
Vaikse Laupäeva vanast jutlusest
Mis see ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Suur Reede
Suur Reede on päev, mil Kristus kannatas ja risti löödi. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Esimesed kirjalikud teated selle päeva pühitsemisest pärinevad 2. sajandist. Suurel Reedel osalevad kristlased liturgial, mil meenutame ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Suur Neljapäev
Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt. Tuhkapäeval alanud paastuaeg lõpeb armulauateenistusega Suurel Neljapäeval. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega Ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.
Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure nädala teistest ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Palmipuudepüha
Palmipuudepüha peeti juba 3. sajandi lõpus Jeruusalemmas Õlimäel. Jumalateenistuse haripunktiks oli protsessioon palmiokstega. Lääne kirikus hakati seda püha tähistama keskajal.
Palmipuudepüha on meile esimeseks rõõmupäevaks sellel nädalal, kuna me tähistame Kristuse kuninglikku saabumist Jeruusalemma, kus jumaldavad rahvahulgad teda tervitasid ja asetasid tema teele ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender, Maailmausundid
Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele Jõulupühadeks
Armsad vennad ja õed!
„Iga pere peaks vaatama Naatsareti Püha Perekonna poole“ (paavst Franciscus Amoris Laetitia nr 30) – sõnadega, millega paavst Franciscus aitab meie pilku suunata oluliseima poole. Nende sõnade väärtus ei ole seotud ühe konkreetse ajaga, aga peame tunnistama, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
28. august – püha Augustinuse, piiskopi ja Kiriku doktori mälestuspäev
Aurelius Augustinus sündis 13. novembril 354 Põhja-Aafrikas, Thagastes. Tema ema, püha Monica kasvatas ta kristlasena üles. 16-aastaselt läks Augustinus Kartaagosse retoorikat õppima, lootuses saada juristiks.
Peagi aga hülgas ta õpingud ning ka kristliku kasvatuse ja pühendas ennast kirjandusele, metoodikale ja filosoofiale. Teda mõjutas ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
15. august – Püha Neitsi Maarja taevavõtmise suurpüha (Rukkimaarjapäev)
Neitsi Maarja elas pärast Kristuse ristilöömist apostel Johannese juures ja külastas taas mitmeid poja eluga seotud paiku. Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg teda ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
8. august – püha Dominicuse, preestri mälestuspäev
Püha Dominicus on jutlustajavendade ordu (Ordo fratrum praedicatorum, OP) rajaja, mida alates 15. sajandist alates nimetatakse enamasti dominiiklaste orduks.
Dominicus sündis varsti pärast 1170. aastat Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal. Õppis Palencias vabu kunste ja neli aastat teoloogiat.1196. aasta paiku astus ta kodupiiskopkonna ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender, Ligimene
Vello Salo: Palmipuude püha ja valmistumine Ülestõusmispühaks
Kirikuaasta meenutab sündmusi Kristuse ja tema rajatud Kiriku elust. Kõige tähtsamana tähistab ta aga ristiusu keskset sündmust – Kristus on surnuist üles tõusnud! Seda oma kõige tähtsamat püha tähistab Kirik õigupoolest igal pühapäeval, mis on siit saanud oma venekeelse nimegi – воскресенье, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
29. juuni – pühade apostlite Peetruse ja Pauluse suurpüha
See päev ei ole apostlite surma mälestuspäev, vaid päev, mil nende maised jäänused viidi Via Appia ääres asuvatesse katakombidesse. Seda päeva mainitakse esimest korda 354. aastal.
Siimon, Andrease vend, oli Galileast Betsaidast pärinev kalur. Ühel päeval Jeesus kutsus ta ‘inimeste püüdjaks’ ja andis ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. juuni – Püha Ristija Johannese sünnipäev
Ristija Johannes oli Jeruusalemma preestri Sakariase ja Neitsi Maarja nõbu Eliisabeti poeg. Sakarias ja Eliisabet olid Jumala ees õiged, kuid õnnetud, kuna neil ei olnud lapsi. Nad olid juba üsna eakad, kui Sakariasele ilmus peaingel Gabriel, kes ütles:
“Ära karda, Sakarias, sest su anumist ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
17. oktoober – Antiookia püha Ignatiuse, piiskopi ja märtri mälestuspäev
Ignatius (sündinud vahemikus u 35-50, surnud 107 või 108), Süüria Antiookia kolmas piiskop, loetakse apostlike isade hulka, kuna ta arvatavasti on ka isiklikult tundnud mõndasid apostlite hulgast, kuid eelkõige seetõttu, et ta jätkas Kiriku ehitamist apostlite rajatud alusele.
Keiser Traianuse ajal toimunud tagakiusamiste ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
19. märts – püha Joosepi, pühima neitsi Maarja abikaasa suurpüha
Jumala lihakssaamise esimene ja lähim tunnistaja, õiglane Joosep, põlvnes pärimuse järgi juuda suguharust ja oli Taaveti järglane. Ta oli Jaakobi poeg ja Eeli väimees. Joosep pidas Naatsaretis puusepaametit. Tal oli esimesest abielust neli poega, Jaakob, Joosep, Juuda ja Siimeon, ning kolm tütart, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
30. november – püha apostel Andrease päev
Andreas, Siimon Peetruse vend, oli pärit Galileamaalt Betsaidast ja ta tegutses kalamehena. Enne seda, kui Andreas sai Jeesuse järgijaks, oli ta olnud Ristija Johannese jünger. Andreas oli üks kaheteistkümnest apostlist ja ta kuulus Jeesuse lähimate jüngrite hulka.
Pärimuse järgi kuulutas Andreas evangeeliumi Musta ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
29. september – pühade peainglite Miikaeli, Gaabrieli ja Raafaeli püha
Püha peaingel Miikael
Peaingel Miikaeli nimi tähendab “kes on kui Jumal”. Temast räägitakse kui taevaste väehulkade ülemjuhatajast, juudi rahva kaitsjast. Jumal on andnud Miikaelile palju tähtsaid privileege. Tema on see, kes puhub pasunat ülestõusmise ajal – “äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
24. august – püha apostel Bartolomeuse päev
Püha Bartolomeus sündis Kaanas ja juhiti apostel Filippuse poolt Jeesuse juurde. Ta oli üks kaheteistkümnest Jeesuse jüngrist ning tema nime mainitakse Uues Testamendis apostlite loetelus Mt 10,3, Mk 3,18, Lk 6,14 ja Ap 1,13.
Pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist kuulutas Bartolomeus evangeeliumi Mesopotaamias, ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
26. juuli – pühade Joakimi ja Anna, Pühima Neitsi Maarja vanemate mälestuspäev
2. sajandist pärineva legendi kohaselt olid Joakim ja Anna neitsi Maarja vanemad, kes põlvnesid kuningas Taaveti soost. Nende suureks kurvastuseks polnud neil lapsi. Ühel pühal viis Joakim templisse topeltohvri, mida ülempreester keeldus vastu võtmast, kuna Joakim ei olnud ühegi Iisraeli lapse isa. ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender
Täna on Kristuse taevaminemise suurpüha
Kristuse taevaminemise suurpüha peetakse 40 päeva pärast Ülestõusmispühi, kuuenda Ülestõusmispühajärgse nädala neljapäeval. Komme seda päeva eriliselt tähistada pärineb IV sajandi Jeruusalemmast. Taevaminemispüha tähistamist on korduvalt maininud Johannes Kuldsuu ja Gregorios Nyssast.
Uues Testamendis on Kristuse taevaminemisest kirjutatud järgmiselt:
Aga Jeesus viis nad välja kuni ... Loe edasi >>
-
Kirikukalender, Uudised
Täna on Suur Reede
Suur Reede on päev, mil Kristus kannatas ja risti löödi.
Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Esimesed kirjalikud teated selle päeva pühitsemisest pärinevad 2. sajandist.
Suurel Reedel osalevad kristlased liturgial, mil meenutame Kristuse ristisurma ... Loe edasi >>