Foto: www.laidoner.ee

Reedel, 26. juunil kell 11.00 toimub Narvas saksa sõjaväekalmistu taasavamise kümnendale aastapäevale pühendatud mälestusteenistus. Narva kalmistu on üks 15st Saksa riigi toel taastatud saksa sõjaväekalmistust Eestis.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärna sõnul on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud koostöölepingu raames korrastatud aastate jooksul kokku 15 Eestimaa eri paigus asuvat saksa sõjaväekalmistut, kus puhkab hinnanguliselt 12.000 sõdurit ja ohvitseri. Kokku on Eestisse maetud umbes 35.000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri. „14 aastat tagasi Eesti ja Saksa riigi vahel sõlmitud koostööleppe alusel on Saksa pool omal kulul korrastanud ja korras hoidnud siin asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid,” rääkis Anton Pärn.

Narvas asuv saksa sõjaväekalmistu avati pärast taastamis- ja korrastustöid 1999. aastal. Kalmistul on tehtud ulatuslikke töid ka pärast taastamist, tänase seisuga on paigaldatud 650 risti, sellel aastal lisandub veel 160 hauatähist. Narva saksa sõjaväekalmistule on maetud ühtekokku üle kümne tuhande lahingutes hukkunud sõduri, aastate jooksul on sellele kalmistule ümber maetud mitte ainult Narva piirkonnas, vaid ka mujal Eestis langenud sõjaväelasi, nende seas üle 300 eestlase.

Reedese mälestusürituse korraldab kalmistu taastaja ja hooldustööde teostaja Saksa Sõjahaudade Hooldeliit. Sündmusel osalevad liidu eestseisuse liige Rainer Lemor, Bundestagi saadik Antje Blumenthal ja Saksamaa suursaadiku alaline esindaja Sabine Feyertag. Eesti poolt esindavad Narva linnasekretär Ants Liimets, Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Sõjahaudade Komisjoni esimees Jaan Tross ning Ida-Virumaa omavalitsuste juhid. Sündmusest võtab osa ka arvukas saksa sõjahaudu külastavate omaste delegatsioon.

Eesti Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik allkirjastasid sõjaväekalmistute korrastamise kokkuleppe 12. oktoobril 1995. aastal. Tänaseks on Eestis taastatud 15 saksa sõjaväekalmistut – Narvas (taasavatud 1999), Toilas (2002), Jõhvis (2001), Rakveres (1997), Tallinnas (1998), Pärnus (1993), Viljandis (1993) ja Kuressaares (1996) ning Tartus Pauluse kalmistul endise sõjaväekalmistu alal mälestusplats (1997). Samuti on taastatud sõjavangide kalmistud Tallinnas Pirital (1996), Ahtmes (1999), Kohtla-Järvel (2000), Kukrusel (1995), Lavassaares (2001) ning Valgas (1998).

90 aastat tagasi loodud mittetulundusühing Saksa Sõjahaudade Hooldeliit on heategev organisatsioon, mis on Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ülesandel pühendunud sõdades langenud Saksa sõdurite haudade leidmisele, kaitsmisele ja hooldamisele.

Allikas: Kultuuriministeeriumi 25.06.2009 pressiteade