August Georg Wilhelm Pezold. Doeppi perekond. 1845. Õli. Eesti Kunstimuuseum.

Kadrioru kunstimuuseumis avatakse täna, 18. septembril 19. sajandi esimese poole baltisaksa kunstikultuuri hiilgeaega tutvustav näitus “Balti biidermeier”.

Näitus “Balti biidermeier” annab esmakordselt Eestis ülevaatliku ajastupildi Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi esimese poole kunstist. Mõiste “biidermeier” sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja hubasust hindava kodanliku elutunde tähistamiseks ning jättis ajastu kunsti palgele olulise jälje. Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid, maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja naiseliku malbuse (rohkem tikkida, vähem mõelda!) ja meheliku kindlameelsuse aega. Näitus tutvustab baltisaksa seisuseuhkust ja soorolle, kodukultust ja kodumaa-kujutlust, suhtumist eestlastesse ning Tartu (Dorpat) ja Tallinna (Reval) elu.

Biidermeierstiil sündis küll saksa keeleruumis (Austrias ja Saksamaal), ent sellega tihedalt seotud Eesti- ja Liivimaa baltisakslaste seisuslik elukorraldus ühildus sujuvalt biidermeierajastu ideaalidega. Biidermeierkultuurile iseloomulikud väärtused – individualism, praktilisus, koduarmastus, intiimne perekondlik suhtlemine – olid baltisaksa ühiskonnakorralduse aluseks.

Biidermeierajastusse langes ka eestlaste-sõbralike baltisaksa intellektuaalide tegevuse kõrgaeg, millega kaasnes kunstnike süvenev huvi kohaliku ainestiku vastu. Värvikas talupoeglik miljöö ja võõrad kombed vaimustasid kunstnikke. Linna- ja mõisakultuurist mõjutatud ning väljamõeldud detailidega täiendatud eesti rahvarõivaste eksootilise veetluse maalimisega elasid 19. sajandi esimese poole baltisaksa kunstnikud välja oma maalijatemperamenti ja estofiilseid hoiakuid.

Biidermeierajastu kunsti iseloomustab stiililine mitmekülgsus. Nii maali- kui ka tarbekunstiteostes põimusid erinevate esteetiliste süsteemide kihistused. Just sel perioodil juurdusid Eesti kunstikultuuris klassitsismi ja romantismi võrsed ning asjalikku ja praktilist meelelaadi esindav vararealism.

Näitusel eksponeeritud baltisaksa kunstnikke: F. B. Dörbeck, T. Gehlhaar, J. Hau, E. Hau, G. A. Hippius, A. J. Klünder, C. F. von Kügelgen, F. L. von Maydell, G. J. F. Napiersky, C. T. von Neff, A. G. W. Pezold, H. L. Petersen, J. Schwabe, G. F. Schlater, K. A. Senff, M. F. Stegemann, J. C. E. Ungern-Sternberg, C. S. Walther, O. Zoege von Manteuffel jpt.

Näitusel eksponeeritud teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi, Tartu Ülikooli geoloogia muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja erakollektsioonidesse.

Näituse kuraator on Tiina Abel (Kumu kunstimuuseum), näituse kujundajaks on Tiit Jürna.

Näitusega kaasneb laupäevaakadeemiate loengusari (programm aadressil www.ekm.ee/kadriorg), mille esimene loeng toimub 19. septembril kell 15.00 – Tiina Abel kõneleb teemal “Biidermeierkultuur ja “Liivimaa vaikelu”".

Allikas: Eesti Kunstimuuseum