Aurelius Augustinus sündis 13. novembril 354 Põhja-Aafrikas, Thagastes. Tema ema, püha Monica kasvatas ta kristlasena üles. 16-aastaselt läks Augustinus Kartaagosse retoorikat õppima, lootuses saada juristiks.

Peagi aga hülgas ta õpingud ning ka kristliku kasvatuse ja pühendas ennast kirjandusele, metoodikale ja filosoofiale. Teda mõjutas Cicero, järgnesid Platon ja manihheism. Ta õpetas mõnda aega Kartaagos ja Thagastes, 383. aastal suundus Rooma retoorikat õpetama, seal elas aga läbi sügava pettumuse kõiges seniõpitus.

Milanos kohtas Augustinus piiskop Ambrosiust, tänu kelle jutlustele ta usu juurde tagasi pöördus. Ta ristiti 387. aastal Ülestõusmispüha ööl koos sõber Alipiuse ja poeg Adeonatusega. Seejärel pöördus Augustinus tagasi Aafrikasse ja asutas seal koguduse, kes pühendus palvele ja õppimisele, kuid korraldas ka elavaid dispuute. Aastal 391 võttis ta vastu Hippo koguduse preestri ameti.

Piiskop Valerianus ordineeris ta preestriks ning kui viimane suri, sai ta 396. aastal piiskopiks ning tegutses sellel ametikohal ligi 35 aastat. Ta oli hea ja armastav piiskop, kes oma vaimulike ja koguduste eest ennastsalgavalt hoolitses. Tema koguduse baasil asutati mõjukas ja tunnustatud mungaordu.

Kiriku doktori tiitli on püha Augustinus pälvinud oma kirjade, jutluste, traktaatide ja palvustega, milledest paljud on tänaseni säilinud. Tema “Pihtimused” kuuluvad vaimse autobiograafia klassika hulka ning “De civitate Dei” (”Jumalariigist”) sisaldab esimese kristliku ajaloofilosoofia.

Augustinus suri Hippos 28. augustil 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Tema põrm viidi esmalt Sardiiniasse ja sealt hiljem Paviasse.

Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak.

Allikad: www.neitsimaarja.ee; Pyhimysten tie (Helsinki, 1978)