Püha Agatha oli pärit jõukast Sitsiilia perest. Juba varases nooruses pühendas end Kristusele. Ta oli väga kaunis neiu. Õnnetuseks tõmbas ta oma kodukohas, Etna jalamil, Sitsiilia asehaldur Quintianuse tähelepanu. Tütarlaps aga vastas talle, et kuulub igavesti oma taevasele peigmehele. Seepeale vihastus Quintianus ja lasi teda piinata kõige hirmsamal kombel. Esmalt lasi ta Agathal rinnad tangidega ära rebida ning seejärel neiu tulle heita. Püha Peetrus ja teda saatev ingel ravitsesid pühaku terveks ning maavärin päästis ta tulest. Lõpuks palus vaevatud pühak Jumalalt, et surm ta piinadest vabastaks.

Ta suri arvatavasti 251. aastal.

Aasta pärast tema surma ähvardas Etnast purskuv tuline laava hävitada Catania linna. Linnaelanikud läksid Püha Agatha hauale ja kaasa võtnud tema siidloori ning riputanud selle oda otsa, astusid tulevoole vastu. Jõudnud püha reliikviani pöördus laavavool kõrvale ning linn oli päästetud. Selle ime läbi pöördusid paljud ristiusku.

Püha Agatha nimi on kantud ka Rooma Missakaanonisse.

Püha märter Agatha päeval pühitsetakse leiba ja vett, mida heidetakse tulekahju puhul tulle selle levimise takistamiseks.

Püha Agatha kaitseb Catania linna, kellavalajaid, halastajaõdesid. Aitab rinnahaiguste korral. Naised, kel seisab ees rinnavähi lõikus, saavad tuge tema vaprusest.

Atribuudid: kandik rindadega, palmioks.

Allikas: www.neitsimaarja.ee, mis omakorda viitab järgmistele allikatele – George Ferguson “Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis”; “Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid”. Koostanud Kristi Tarand; Õde Wendy “Pühakute raamat”