Peaauhinna pälvinud Mihkel Tüüri suvemaja

Täna puitarhitektuuri konverentsi lõpus anti maineka konkursi “Aasta puitehitis 2010″ parimatele auhinnad. Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30.000 krooni pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel, keda autasustas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes hindab puitarhitektuuri kõrgelt.

Riigipea sõnul on Eestis toimunud viimase aastakümnega oluline muutus ning puitasumid on muutunud hinnatud piirkondadeks ja mõistetakse vajadust neid omanäolisi asumeid kaitsta, korda teha.

“Ent vaadakem ka teiselt poolt tõele näkku. Kui Põhjamaades ehitatakse ligi 90 protsenti uutest väikemajadest puidust, siis Eestis on too arv kordades väiksem,” ütles president Ilves. “Ja kurvastavalt harva seab mõnda ehitushanget korraldav riigiasutus või omavalitsus tingimuseks, et uus hoone olgu puidust. Sõmeru vallavalitsus on siin väga positiivne näide ja usun, et nad on oma äsjavalminud puidust vallamajaga rahul.”

Roosisaare eramus ei kasutata liimpuitu, kuid ka tavaliste prusside liited on lahendatud liimpuidule omase korrektsusega

Riigipea sõnul tuleb julgustada Eesti arhitekte, ehitajaid ja loomulikult tellijaid enam kasutama ehituses puitu, nägema puidu erinevaid võimalusi.

“Loodetavasti ei ole enam kaugel aeg, mil Põhjamaade eeskujul on valdav enamus väikemajadest puidust ning siis jõuab järg ka suurte korrusmajade ja ühiskondlike hooneteni,” sõnas president Ilves.

Riigipea meenutas, et Eesti puidu kui meie taastuva ressursi senisest suurem kasutamine kohalikus ehituses aitab anda tööd meie puidutööstusele ning meie inimestele; see on üks võimalus edendada elu Eestis, vähendades tööpuudust ja elavdades sisemaist majandust ning suurendada eksporti.

“Vaid oma nutikuse ja vaimse tugevusega saab Eesti võistelda tooraine poolest rikaste riikidega. Innovatsioon saab aga toetuda vaid headele mõtetele ja julgusele neid ellu viia,” ütles president Ilves, lisades: “Arhitektuur on just selline nutikust ja otsinguid nõudev valdkond ning mul on hea meel, et meie arhitektid on julged oma ideid kasutama. Loodan, et tellijad on sama julged.”

Energia talu teemaja on õhuline ja hästi maastiku sulanduv

Juba kaheksandat korda selgitasid Puuinfo ja Eesti Metsatööstuse Liit möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm.

Peaauhinna pälvinud Mihkel Tüüri suvemaja on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esiletõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali.

Tüür kommenteeris auhinnatseremoonial, et mõte ehitada suvemaja just nii, pärineb lapsepõlvest, kui isa toodud märjad lauad sai laotud riitadesse kuivama ning riitade vahele tekkis lastele mõnus mängukoht. Mõned aastad tagasi oli Tüüri sõbral sama situatsioon, kus märjad lauad tuli panna kuivama riita ning just siis tekkiski Tüüril mõte, et miks mitte ehitadagi maja samal viisil – ladudes prussid üksteise otsa riita ja lisaks seintele teha sama ka katuse puhul.

Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure Jaani vallas Vihi külas. Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule. Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Võistlusel anti välja ka rida eripreemiaid, igaühe suuruseks 10.000 krooni. Vineeri eripreemia pani välja UPM Kymmene Otepää AS ja selle saaja on arhitekt Tiit Trummal suvemaja eest Hiiumaal. Vineeri rolliks selles majas on olla ühenduslüliks vanu talumaju meenutava välisilme ja kaasaegse sisemuse vahel, kasutatud on mitmeid uudseid ja leidlikke lahendusi.

AS Rait poolt välja antav puidust fassaadilahenduste eripreemia läheb harva lihtsalt voodrilaua kasutajatele. Sel aastal sai auhinna arhitektuuribüroo Salto Sõmeru vallamaja fassaadilahenduse eest. Triibulistest puitlippidest lainetava fassaadi loomisel said nad inspiratsiooni maja kõrval olevast viljapõllust ja jätkasid puitlippide motiiviga ka hoone sisemuses.

Liimpuidu eriauhinna pani välja OÜ Peetri Puit ja selle saajaks on arhitekt Kiur Lootus Pärnu Vallikraavi jalakäijate silla eest. Ehkki silla hädavajalikkus linlaste jalavaeva vähendajana tundus žüriile mõneti kaheldav, on sild ise hästi teostatud ja õhtuses efektses valguslahenduses kahtlemata pilku püüdev. Pealegi ei ole Eestist teada kaarkonstruktsioonis sildasid, mille kandev kaar on ühtlasi jalakäijate käiguteeks.

Aasta puitehitise võistlusega liitus esmakordselt ka Eesti Puitmajatootjate Liit, kelle auhind parimale tehasemajale läheb küll mitte arhitektile, vaid maja tootjale ja hinnataksegi eelkõige ehituskvaliteeti. Esimese tehasemaja auhinna saajaks osutus AS Matek ja nende toodetud Sauga valla Tammiste lasteaed. Selle auhinna kandidaatide vaagimisel osales žüriis Eesti Puitmajatootjate Liidu esindaja, edaspidi on kavas moodustada oma žürii.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Konkursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti. “Võrreldes eelmiste aastatega on esitatud hoonete hulgas rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja enam tähelepanu on pühendatud energiasäästule,” kommenteeris Puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop.

Allikad: EMTLi ja presidendi kantselei 25.11.2010 pressiteated

Pärnu Vallikraavi jalakäijate sild