Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Maailm / Euroopa Parlament soovib EL-i eelarve mahtu suurendada

Euroopa Parlament soovib EL-i eelarve mahtu suurendada

Prindi see artikkel
26. oktoober 2016

eurodEuroopa Parlament ei toetanud Euroopa Liidu Nõukogu ettepanekuid eelarvekärbeteks ning tegi EL-i 2017. aasta eelarve-eelnõusse mitmeid muudatusi, mis selle mahtu suurendaksid.

Esialgse kavaga võrreldes soovivad eurosaadikud suurendada kulukohustuse mahtu 4,1 miljardi euro võrra 160,7 miljardi euroni ning maksete kogusummat 2,5 miljardi euro võrra 136,7 miljardi euroni. Seejuures pöörasid saadikud tagasi kõik nõukogu ette pandud kulukärped, teatas Euroopa Parlament.

“Euroopa Liit seisab silmitsi pretsedenditu arvu erinevate väljakutsetega. Kui soovime tõsimeeli nendega tegeleda, siis on meil vaja piisavaid rahalisi vahendeid EL-i eelarves. Kui me pidasime 2013. aastal läbirääkimisi 2014-2020 pikaajalise eelarve osas, siis saabus EL-i igal aastal oluliselt vähem pagulasi. Peame tunnistama, et olukord on muutunud. Meil on vaja põhjalikku pikaajalise eelarve ümbervaatamist ja ambitsioonikamat eelarvet,” ütles raportöör, sotsialistide saadikugruppi kuuluv sakslane Jens Geier.

Vastavalt kolmapäeval hääletatud Euroopa Parlamendi seisukohale 2017. aasta EL-i eelarve kohta tuleb suurendada rahalisi vahendeid noorte tööle aitamiseks, majanduskasvu toetamiseks ja kolmandate riikide abistamiseks rändekriisi leevendamisel, edastas parlamendi pressiteenistus.

Saadikud suurendasid noorte tööhõive algatuse kulukohustusi 1,5 miljardi euro võrra, et noorte tööpuudusele tulemuslikult reageerida.

Samuti otsustasid saadikud, et kompenseerida tuleb täielikult kõik Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) seotud kärped Euroopa ühendamise rahastus (CEF) ja programmis Horisont 2020 uute vahendite kaudu, mis saadakse mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) muutmise abil. Kulukohustusi suurendati seega 1,24 miljardi euro võrra.

Rände- ja pagulaskriisi osas otsustas europarlament, et praeguste pagulas- ja rändeprobleemide tõttu vajab EL-i välistegevus üha enam raha. Saadikud kinnitasid enda seisukohta, et lisarahastamise taotlusi praeguste pagulas- ja rändeprobleemide lahendamiseks ei tohiks rahuldada EL-i juba elluviidava välistegevuse, sealhulgas Euroopa Liidu arengupoliitika arvelt. Parlament otsustas seetõttu tühistada kõik kärped, mille EL-i Nõukogu on teinud eelarve ettepaneku rubriigis 4 ehk “Globaalne Euroopa” ja taastas assigneeringud 2016. aasta tasemel ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Vahemere piirkonda puudutavatel eelarveridadel ja humanitaarabi osas.

Põllumajanduse valdkonnas suurendasid saadikud samuti assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 600 miljoni euro võrra, et võidelda piimasektori kriisi mõjude vastu ja Venemaa embargo mõjude vastu piimasektorile.

Parlament suurendas vahendeid ka kultuurivaldkonna jaoks, näiteks MEDIA programmi vahendeid 10,8 miljoni euro võrra.

“Parlament otsustas hoida 20 protsenti endiste volinike tasust reservis kuni Euroopa Komisjon jõustab rangema käitumiseeskirja huvide konfliktide vältimiseks. Tabame endisi volinikke seal, kus see on kõige valusam, suunates löögi nende rahakoti pihta. Olen täiesti kindel, et suunates selle raha reservi, paneme Euroopa Komisjoni tegutsema, võttes arvesse hiljuti avalikustatut ja selleks, et võita tagasi EL-i kodanike usaldus,” ütles roheliste fraktsiooni kuuluv eestlasest raportöör Indrek Tarand.

Resolutsioon Euroopa Parlamendi seisukohaga 2017. aasta eelarve kohta kiideti heaks häältega 446 poolt, 184 vastu, 60 erapooletut.

Nüüd hakkavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament eelarve üle niinimetatud lepitusmenetluse raames läbi rääkima, kõnelused kestavad 17. novembrini. Läbirääkimiste eesmärk on jõuda kokkuleppele selleks ajaks, kui eelarve parlamendis lõpphääletusele tuleb. Kui kaks poolt kokkuleppele ei jõua, siis peab Euroopa Komisjon koostama uue eelarvekava.

Allikas: BNS, 26.10.2016