Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mis toob Eesti õigusesse „konkurentsivõimelise osaühingu regulatsiooni“.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on „konkurentsivõimelise osaühingu regulatsioon“ suunatud eelkõige eduka, arenemisvõimelise ja tugeva majanduse kujundamisele.

„Ettevõtluse soodustamiseks on kõige tähtsam luua võimalus alustada ettevõtlusega lihtsalt ja kiirelt ning ilma asjatute kulutusteta nii rahaliselt kui ajaliselt – hea äriidee tekkimisel ei tohi riigi poolt loodud õiguslikud raamid selle realiseerimist takistada,“ sõnas Niklus.

Niklus selgitas, et muudatuste eesmärgiks oli saavutada olukord, kus osaühingu sisemine korraldus oleks võimalikult suurel määral asutajate-osanike enda määrata, kuid et samas oleks tagatud ka võlausaldajate ja osanike kaitse.

Kõige olulisema muudatusena võimaldab eelnõu asutada osaühingu ilma, et selle käigus peaks tehtama märkimisväärseid kapitalimahutusi, kui tulevane tegevusvaldkond seda ei nõua.

„Siin võib näiteks tuua olukorra, kus keegi soovib hakata tegelema nõustamisega ning sooviks seda teha äriühingu kaudu – samas pole nõustamisteenuse osutamiseks hädapäraselt vaja muud, kui head teadmistepagasit ja pealehakkamist,“ ütles Niklus. „Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab.“

Seetõttu loodi eelnõuga võimalus luua osaühing selliselt, et osakapitali rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus. Eelnõus väljapakutud muudatuste kohaselt on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kogu oma varaga kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.

Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.

Ühtlasi vähendatakse eelnõuga ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid – näiteks nähakse ette, et osaühingu poolt äriregistrile esitatavatele dokumentidele seni esitatud rangemad vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks. Samuti tuuakse sisse allutatud laenu regulatsioon.

Eelnõuga vähendatakse ka audiitori kaasamise kohustust erinevate hinnangute andmisel, mis seondub ka rahandusministeeriumi poolt välja töötatud audiitortegevuse seaduse eelnõus valitud lahendustega. Sellise muudatusettepaneku tegemisel arvestati ka seda, et võlausaldajate huvid ei kahjustuks, mistõttu suurendati isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Allikas: Justiitsministeeriumi 29.01.2010 pressiteade