Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Hooliv Eesti / Ligimene / Peaminister Ansipi hinnangul tagab penisoniea tõstmine tulevase pensionitõusu

Peaminister Ansipi hinnangul tagab penisoniea tõstmine tulevase pensionitõusu

Prindi see artikkel
19. märts 2010

Raha2Peaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadio saates Reporteritund, et pensioniea järk-järguline tõstmine alates aastast 2017 tagab praegustele ja tulevastele pensionäridele pensionitõusu. Vastasel juhul peaks valitsusjuhi hinnangul pensionide välja maksmiseks tõstma makse, vähendama pensione või tooma Eestisse massiliselt võõrtööjõudu.

„Kui pensioniiga mitte tõsta, jääb riigil tulevikus maksudena laekumata 2-3 miljardit krooni aastas,“ tõdes peaminister Andrus Ansip raadiosaates. Valitsusjuht tuletas meelde, et Eestis on viimase viie aasta jooksul vanaduspensionid kahekordistunud. „Me peame kindlustame pensionäridele ka tulevikus vanaduspensioni, mis on vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast,“ ütles Ansip.

Riigikogule saadetud eelnõu järgi hakkaks alates 2017. aastast pensioniiga kõigil järk-järgult kolme kuu võrra aastas tõusma ning 2026. aastaks peaks see nii naistel kui meestel olema 65 eluaastat, mis on levinum pensioniiga Euroopa Liidu riikides. Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63 eluaastani. Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutaks ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi. Tänased 50-56-aastased, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017-2026 satuvad üleminekuperioodi. Kõik üle 56-aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.

Euroopa Liidu riikide üldisest pensionieast kõrgem on pensioniiga üksnes Iirimaal (66 eluaastat) ning madalam valdavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, aga ka Prantsusmaal (60 eluaastat), kuigi ka seal on pensioniea tõstmine 65 eluaastani tänaseks juba otsustatud. Suuremas osas Euroopa riikides on pensioniea tõstmine kas juba kokku lepitud või kavandamisel.

Valitsuse briifinguruumis on võimalik tutvuda arutelupaberiga „Pensioniea tõstmise tingivad trendid ja muudatuse peamised mõjud“, mille on koostanud Riigikantselei, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium.