Juba aastasadu tagasi tähistasid meie esivanemad talvist pööripäeva kui aasta tähtsaimat sündmust, mille juurde kuulusid kodu korrastamine, kaunistamine ja toit (kuusepuu, jõulukroonid, krässid, jõuluõled, õlu, sealiha, jõululeib ja -vorstid). Sõna „jõul” on eesti keelde tulnud Skandinaaviast tuhatkond aastat tagasi.

Kristlik maailm tähistab jõuludega Kristuse sündimist, kõikides kirikutes viiakse traditsiooniliselt läbi mitmed jumalateenistused. Globaalse tähenduse on omandanud paavsti poolt läbiviidav kesköömissa Püha Peetruse kirikus, mida vahendab kogu maailmale Vatikani televisioon (CTV). Jõulutemaatika on leidnud kajastamist paljude kunstnike ja heliloojate loomingus. Üheks tuntumaks jõululauluks maailmas võib pidada 1818. aastal Franz Xaver Gruberi loodud „Püha ööd” (Stille Nacht), mida on ette kantud ligikaudu 300 keeles ja dialektis. Jõulutraditsioonidesse on aegade jooksul ilmunud jõulupuu (15. saj), advendipärg (19. saj), jõulukaardi saatmine sõpradele ja tuttavatele (19. saj), jõuluvana (20. saj) ning hilisemal ajal ka piparkoogid ja jõulutäht.

Esimene jõuludega seotud postmark anti välja 1898. aastal Kanadas. Eestis ilmus esimene jõuludele pühendatud mark 1992. aastal. Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas on jõuludest saanud segu esivanemate kommetest, kristlikust traditsioonist ning kommertsist.

Postmargid „Jõulud” on välja antud kahes nominaalis – 5.50 ja 9.00 krooni. Markide tiraažid on 1.000 000 ja 300.000, need on trükitud trükikojas Vaba Maa. Postmargid kujundas Lembit Lõhmus.

Allikas: Eesti Posti 19.11.2009 pressiteade